Oklahoma Siti

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Oklahoma Siti
Oklahoma City
 Lidnanznam
Seal of Oklahoma City, Oklahoma.png
 Flag
Flag of Oklahoma City, Oklahoma.png
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2019) 655,057 ristitud
Pind 1,607,8 km²
Oklahoma Siti Oklahoma City
Pämez' Devid Holt
(sulaku 2018—.
David Holt)
Telefonkod +1-405
Aigvö tal'vel UTC−6,
kezal UTC−5


Lidnan transportine kart (2018)

Oklahoma Siti (angl.: Oklahoma City [oʊkləˌhoʊmə-ˈsidē], lühenduz om OKC) om AÜV:oiden lidn Oklahom-štatan keskuzpalas. Se om Oklahoman pälidn da kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, AÜV:oiden 25-nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase Oklahom-ümbrikon territorijal tobjimalaz, sen ližaks koumel lähižel ümbrikol: Kaneidian, Klivlend, Pottavatomi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vn 1889 sulakus läz 10 tuhad sirdnikoil homstedan aktan mödhe. Se sai lidnan oficiališt statusad vn 1890 heinkus. Panihe štatan alust enččen indejižen territorijan sijas vl 1907, i kätihe Oklahoma Sitid sen kaikenaigaižeks pälidnaks vl 1910.

Oklahoma Siti šingotase valdkundan i tervhudenkaičendan holitišil, londuseližen gazan i kivivoin samižen kompanijoil («Chesapeake Energy», «Devon Energy»), kivivoin ümbriradmižel, kabjživatišton järedal torgusel, «Sonic Drive-In»-restoranverkol, maksmižiden «Paycom»-kompanijal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase prerijoiden suvipalas, kukhiden čurukivespäi keskes, Nort Kaneidian-jogen molembil randoil (angl.: North Canadian River, 710 km pitte, Mississipin oigedpol'ne bassein), sen lanktendan sijas Kaneidian-jogehe, 366 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogi nimitase Oklahoma River lidnalaižil, reguliruiše padoseinil i kanaloil lidnan röunoiš. Lidnan ühthine pind om 1607,8 km², sidä kesken kuivma 1570,76 km², vezi 37,04 km².

Kontinentaline subtropine klimat pehmdase Meksikan lahten valatoitusel. Voden keskmäine lämuz om +15,6 C°, absolütine minimum — −27 C°. Paneb sadegid 911 mm vodes, vähemba kül'mkus-uhokus (33..54 mm kus). Lujad tornadod oleldas kezaaigan.

Oklahoma Siti jagase läz 25 susedkundaks (angl. neighborhood).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 580 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 1,4 mln eläjid om ezilidnoidenke (2019, štatan ühtenz' i 41. sija valdkundas).

Mik Kornett radoi edeližen lidnanpämehen (keväz'ku 2004 — sulaku 2018, Mick Cornett).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas sen ezilidnoidenke. Üks' jonuz ajab Fort Uerthasai joga päiväl.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Uill Rodžersan nimed (OKC, 4,4 mln passažiroid vl 2019) sijadase 10 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden äjihe järedoihe lidnoihe. Toine Uaili Postan nimed civiline lendimport (PWA, 70 tuhad lendahtamižen i ištutandan operacijoid vl 2017) radab privatižiden reisiden täht 13 km lodeheze lidnan azjaližes keskusespäi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington