Finiks

Vikipedii-späi
Finiks
Phoenix
Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 1,608,139 ristitud
Pind 1,344,94 km²
Finiks Phoenix
Pämez' Keit Gal'jego
(keväz'ku 2019—,
Kate Gallego)
Telefonkod +1−480, 602, 623
Aigvö UTC−7


Lidnan rajonad (2008)

Finiks (angl.: Phoenix [ˈfiːnɪks], mugažo ispanijan kelel AÜV:oiden südäimes, irdpolel Fénix, navahon kel': Hoozdo [xòːztò]) om AÜV:oiden kudenz' lidn-millioner, Arizon-štatan pälidn (vn 1912 uhokun 14. päiväspäi), sen kaikiš suremb lidn.

Lidn om sodaelektrotehnižen tegimišton, sodaaviacijan da atomtegimišton keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1867 Džek Svilling-armijanveteran pani ičeze maižanduzferman alust amuižen indejalaižiden eländpunktan sijas. Finiks-žilo sai lidnan statusad vn 1881 uhokun 25. päiväl.

Vn 1911 semendkun 18. päiväl ezmäine padosein oli pästtud radmaha vezivaradimenke šingotamha maižandusen edheotandoid.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Finiks sijadase štatan keskuses, vedase pohjoižespäi suvhe. Ühthine pind om 1344,94 km², sidä kesken vezi otab 2,63 nellikkilometrad. Lidn seižub tazangištol, 331 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, sijadase Solt-jogen molembil randoil (angl.: Salt River 320 km pitte), no se om ojandeh tobjan palan päiči veden heitandan aigas vezivaradimespäi. Finiks om konurbacijas Mesanke da Glendeilanke.

Klimat om subtropine letetazangišton, kuiv da räk. Voden keskmäine lämuz om +24,2 C°, kezakun-sügüz'kun +31,8..+35,3 C°, tal'vkun-uhokun +13,2..+15,5 C°. Ekstremumad oma −9 C° (viluku) i +50 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +8..+9 C° (kezaku, sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +33 C° (uhoku). Paneb sadegid 183 mm vodes, kaikiš kuivamb pord om sulaku-kezaku (10 mm kaikes pordos), toižil kuil paneb 14..24 mm kus, enamba uhokus (24 mm). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 19..28 % röunoiš sulakus-kezakus i oleleb 32..52 % toižil kuil. Poud oleleb 330 päiväd vodes.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Finiks jagase 15 lidnankundaks (angl.: urban village), mugažo severzikš-se lidnanlaptoikš (neighborhood).

Edeližed lidnan pämehed (merad) oma Tel'da Uil'jams (Thelda Williams, velgusentäutai, semendku 2018 — keväz'ku 2019), Greg Stenton (Greg Stanton, viluku 2012 — semendku 2018).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan ristitišt oli 1 445 632 eläjad, vl 2014 — 1 537 058 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2020 lidnan aglomeracii oti kümnenden sijan AÜV:oiš ristitišton lugun mödhe — 4,8 mln eläjid (vl 2014 oli 4,4 mln i 12. sija).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Suren Finiksan kogosüdäiprodukt om enamba 200 bln US$ (vl 2012).

US Airways (American Airways-kompanijan pala) päfater, American Express-rahanoigenduzkompanijan päkeskuz, Intel-kompanijan seičeme tegint sijadasoiš lidnas.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad da kiruhtramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1996 raudteühtenzoitust ei ole, lähembaine raudtestancii om 48 km suvhe. Avtoiden da velosipediden kortomha andmižen sistem om šingotadud.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Finiks Skai Harbor-lendimport[1] (PHX / KPHX, 46,2 mln passažiroid vl 2019) sijadase vides kilometras suvipäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Meksikha, Kanadha da Sur'he Britanijha, mugažo AÜV:oiden südäimes.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Finiks-lendimportan sait (phoenix-airport.com). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington