San Antonio

Vikipedii-späi
San Antonio
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 1,434,625 ristitud
Pind 1,307 km²
San Antonio
Pämez' Ron Nirenberg
(kezaku 2017—)
Telefonkod +1−210
Aigvö tal'vel UTC−6,
kezal UTC−5


San Antonio (mugažo anglijan i ispanijan kelil, anglijan virkand [ˌsæn ænˈtoʊnioʊ]) om AÜV:oiden lidn Tehas-štatan suves. Se om štatan kahtenz' lidn (Hjustonan jäl'ghe) i federacijan seičemenz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Beksar-ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Meksikan generaline konsuluz sijadase lidnas.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Amussai indejalaižiden pajaija-heim eli täs da nimiti tahondad Janaguana — «verestajad veded». Vl 1691 ispanijalaižiden missii tuli neche tahondha ph. Antonijan Padujalaižen päiväl (13. kezaku), nimitihe pühämehen mödhe tahondad da joged-ki.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1718. Aigan mändes lähižed missijad da Alamo-lidnuz ühtištuihe da saiba lidnan oiktusid vn 1837 5. päiväl kezakud. Vl 1877 raudte tuli lidnha.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase San Antonio-jogen randoil (Meksikan lahten bassein) da sen oiktan Medin-ližajogen hural randal (angl.: Medina River), 198 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan ühthine pind om 1307 nellikkilometrad, sidä kesken vezi otab 14,98 km². Matkad štatan Ostin-pälidnhasai om 100 km pohjoižpäivnouzmha orhal, raudtel vai avtoteidme.

Klimat om subtropine räk, valdmeren valatoitusenke. Voden keskmäine lämuz om +20,9 C°, kezakun-sügüz'kun +26,6..+29,7 C°, tal'vkun-uhokun +11,2..+13,5 C°. Ekstremumad oma −18 C° (viluku) i +44 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +5 C° (sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +38 C° (uhoku). Paneb sadegid 823 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (83..112 mm kus) i sügüz'kus-redukus (95..99 mm kus), toižil kuil 44..61 mm kus. Läz ei olele lunt. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 64..70 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

San Antonio jagase 14 lidnanlaptaks, ned alajagasoiš rajonikš.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Aivi Teilor (Ivy Taylor, heinku 2014 — kezaku 2017).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 327 407 ristitud, heišpäi 63,2 % oma ispaniženke vai latinižamerikaiženke augotižlibundanke. Kaik 1 511 946 eläjad oli lidnas vl 2017, se ristitišt oli kaikiš suremb. Vl 2020 läz 2,6 mln ristituid elihe ezilidnoidenke, lidnaglomeracii otab 24. sijad valdkundas.

San Antonio om järedaks openduzkeskuseks, läz 100 tuhad openikoid 31 üläopendusen aluzkundas. Sen ližaks, AÜV:oiden armijan medicinine openduzkeskuz pästab 24 tuhad specialistoid vodes.

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan kogosüdäiprodukt oli 121 mlrd US$ vl 2018.

San Antonio šingotase sodategemišton kompleksal, kivivoin ümbriradmižel, avtosauvomižen edheotandoil, tervhudenkaičendan keskusil, turizmal. Läz 20 mln turistoid tuldas lidnha joga vodel, päine mel'heižtaho om Tehasan ripmatomuden sandan Alamo-lidnuz-simvol. Nacionaližiden kollkeskusiden sijaduz.

Nened järedad kompanijad rahvahidenkeskeižes Fortune 500-nimikirjutesespäi baziruišoiš lidnas: Valero Energy Corp (kivivoinümbriradmine), Andeavor (vai Tesoro Petroleum Corp edel vn 2018 redukud, nügüd' Marathon Petroleum-kompanijan pala, kivivoinümbriradmine), USAA (sodamehiden banking i varmitez), iHeartMedia (media, radiooigendused), NuStar Energy (kivivoin da gazan transportiruind). Mugažo järed privatine H-E-B Grocery Company (sömän supermarketoiden verk) om päfateranke täs.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Tramvain kaks' jonod ratas lidnan keskuzpalas. Kaik om 219 km velotehuzid, velosipedoiden kortoman verk šingotase vspäi 2010.

Rahvahidenkeskeine civiline San Antonio-lendimport[1] (SAT / KSAT, 10,3 mln passažiroid vl 2019) sijadase 12 km pohjoižhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oiden i Meksikan äjihe surihe lidnoihe.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen San Antonio-lendimportan sait (flysanantonio.com). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington