Šarlott (Pohjoižkarolin)

Vikipedii-späi
Šarlott
Charlotte
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2018) 872,498 ristitud
Pind 799,2 km²
Šarlott Charlotte
Pämez' Viola Aleksander Lails
(tal'vku 2017—.
Viola Alexander Lyles)
Telefonkod +1−704, −980
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Šarlottan transportteiden kart (2014)

Šarlott (angl.: Charlotte [ˈʃɑrlət]) om lidn AÜV:oiden päivnouzmas. Se om Pohjoižkarolin-štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, 16nz' surtte AÜV:oiš.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ende katoba-indejalaižed oliba enambuses lidnan tahondas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1755, nimitihe britanižen Šarlott-kunigaznaižen mödhe (Georg III-kunigahan ak, ohjasti vll 1761−1818). Žilo sai lidnan (angl. town) statusad vl 1768.

Šarlott šingotase sömtegimištol, energetižil kompanijoil (oz., Duke Energy) da tedoinstitutoil, AÜV:oiden bankoiden kahtendeks keskuseks. Bank of America-aluzkundan (Amerikan kahtenz' surtte bank) päfater i San Franciskon Wells Fargo-bankan (nellänz' surtte) päivnouzmaine palakund sijadasoiš lidnas. Microsoft-kompanijan päivnouzmaine palakund i Coca-Cola-jomiden kahtenz' surtte tegim AÜV:oiš ratas lidnas. NASCAR-avtovoibuižiden keskuz.

Vozil 2015 (7. tal'vku) — 2017 (4. tal'vku) Džennifer Roberts (angl.: Jennifer Roberts) radoi lidnan pämehen.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase štatan suves, Katobanjogen hural randpolel (angl.: Catawba River 350 km pitte, Santi-jogen bassein). Keskuz seižub Šugar-, Kofe- i Irvin-ojiden randoil, 232 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šarlott röunatab Suvikarolin-štatanke, ezilidnad jätktasoiš sihe. Lähembaižed avtoteidme sured lidnad oma Grinsboro 145 km pohjoižpäivnouzmha, štatan Roli-pälidn 265 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha (210 km lendimel) i Atlant 395 km suvipäivlaskmha.

Klimat om subtropine neps, kaik nell' voz'aigad ozutasoiš. Kezakun-elokun lämuz om +24..+26 C°, vilukun — +4,5 C°, voden keskmäine lämuz om +15,4 C°. Absolütine minimum oleskeli −21 C°. Paneb sadegid 1057 mm vodes, läz tazomäras kuidme, 11 sm lunt tal'vel.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 731 424 ristitud. Šarlott om AÜV:oiden 23-nden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Šarlott-Konkord-Gastonii) — 2 569 213 ristituid (2018), sen ristitišt ližadui valdkundas kaikiš heredambaks vll 2004−2014, 888 tuhad uzid eläjid tulihe aglomeracijha sil aigal.

Nell' universitetad i kolledž (üläškol) ratas lidnas, om toižid-ki ezilidnoiš. Pohjoižkarolinan universitet Šarlottas om kaikiš suremb lidnas, universitetaks vspäi 1965, 29 tuhad üläopenikoid.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, kiruhavtobusad (šattlad — «tutud»), ezilidnjonused da turistižed trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2007 kebn metro radab (angl.: Lynx Blue Line, vl 2018 om 1 jono, 26 stancijad, 31 km raudteid).

Rahvahidenkeskeine civiline Šarlott/Duglas-lendimport (CLT, 46,4 mln passažiroid vl 2018, 6. sija AÜV:oiš) sijadase 10 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, no avtorengazümbärten südäimes. Tehtas reisid AÜV:oidme i Kariban meren sarihe, Torontho, mugažo Päivlaskmaižen Evropan järedoihe lidnoihe.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington