Šarlott (Pohjoižkarolin)

Vikipedii
Šarlott
Charlotte
 Lidnanznam
Seal of Charlotte, North Carolina.png
 Flag
Two official flags of Charlotte, North Carolina.png
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2018) 872,498 ristitud
Pind 799,2 km²
Šarlott Charlotte
Pämez' Viola Aleksander Lails
(tal'vku 2017—.
Viola Alexander Lyles)
Telefonkod +1−704, −980
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Šarlottan transportteiden kart (2014)

Šarlott (angl.: Charlotte [ˈʃɑrlət]) om lidn AÜV:oiden päivnouzmas. Se om Pohjoižkarolin-štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, 16nz' surtte AÜV:oiš.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ende katoba-indejalaižed oliba enambuses lidnan tahondas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1755, nimitihe britanižen Šarlott-kunigaznaižen mödhe (Georg III-kunigahan ak, ohjasti vll 1761−1818). Žilo sai lidnan (angl. town) statusad vl 1768.

Šarlott šingotase sömtegimištol, energetižil kompanijoil (oz., Duke Energy) da tedoinstitutoil, AÜV:oiden bankoiden kahtendeks keskuseks. Bank of America-aluzkundan (Amerikan kahtenz' surtte bank) päfater i San Franciskon Wells Fargo-bankan (nellänz' surtte) päivnouzmaine palakund sijadasoiš lidnas. Microsoft-kompanijan päivnouzmaine palakund i Coca-Cola-jomiden kahtenz' surtte tegim AÜV:oiš ratas lidnas. NASCAR-avtovoibuižiden keskuz.

Vozil 2015 (7. tal'vku) — 2017 (4. tal'vku) Džennifer Roberts (angl.: Jennifer Roberts) radoi lidnan pämehen.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase štatan suves, Katobanjogen hural randpolel (angl.: Catawba River 350 km pitte, Santi-jogen bassein). Keskuz seižub Šugar-, Kofe- i Irvin-ojiden randoil, 232 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šarlott röunatab Suvikarolin-štatanke, ezilidnad jätktasoiš sihe. Lähembaižed avtoteidme sured lidnad oma Grinsboro 145 km pohjoižpäivnouzmha, štatan Roli-pälidn 265 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha (210 km lendimel) i Atlant 395 km suvipäivlaskmha.

Klimat om subtropine neps, kaik nell' voz'aigad ozutasoiš. Kezakun-elokun lämuz om +24..+26 C°, vilukun — +4,5 C°, voden keskmäine lämuz om +15,4 C°. Absolütine minimum oleskeli −21 C°. Paneb sadegid 1057 mm vodes, läz tazomäras kuidme, 11 sm lunt tal'vel.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 731 424 ristitud. Šarlott om AÜV:oiden 23-nden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Šarlott-Konkord-Gastonii) — 2 569 213 ristituid (2018), sen ristitišt ližadui valdkundas kaikiš heredambaks vll 2004−2014, 888 tuhad uzid eläjid tulihe aglomeracijha sil aigal.

Nell' universitetad i kolledž (üläškol) ratas lidnas, om toižid-ki ezilidnoiš. Pohjoižkarolinan universitet Šarlottas om kaikiš suremb lidnas, universitetaks vspäi 1965, 29 tuhad üläopenikoid.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, kiruhavtobusad (šattlad — «tutud»), ezilidnjonused da turistižed trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2007 kebn metro radab (angl.: Lynx Blue Line, vl 2018 om 1 jono, 26 stancijad, 31 km raudteid).

Rahvahidenkeskeine civiline Šarlott/Duglas-lendimport (CLT, 46,4 mln passažiroid vl 2018, 6. sija AÜV:oiš) sijadase 10 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, no avtorengazümbärten südäimes. Tehtas reisid AÜV:oidme i Kariban meren sarihe, Torontho, mugažo Päivlaskmaižen Evropan järedoihe lidnoihe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington