Šarlott (Pohjoižkarolin)

Šarlott
Charlotte

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2023)	911,311 ristitud
Pind	808,08 km²
Pämez'	Viola Aleksander Lails (tal'vku 2017—, Viola Alexander Lyles)
Telefonkod	+1−704, −980
Aigvö	tal'vel UTC−5, kezal UTC−4

Šarlottan transportteiden kart (2014)

Šarlott (angl.: Charlotte [ˈʃɑrlət]) om lidn AÜV:oiden päivnouzmas. Se om Pohjoižkarolin-štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe, 16nz' surtte AÜV:oiš, Meklenburg-ümbrikon administrativine keskuz da päpala.

Istorii

Ende katoba-indejalaižed oliba enambuses lidnan tahondas. Eländpunktan aluz om pandud vl 1755, nimitihe britanižen Šarlott-kunigaznaižen mödhe (Georg III-kunigahan ak, ohjasti vll 1761−1818). Žilo sai lidnan (angl. town) statusad vl 1768.

Šarlott šingotase sömtegimištol, energetižil kompanijoil (oz., Duke Energy) da tedoinstitutoil, AÜV:oiden bankoiden kahtendeks keskuseks. Bank of America-aluzkundan (Amerikan kahtenz' surtte bank) päfater i San Franciskon Wells Fargo-bankan (nellänz' surtte) päivnouzmaine palakund sijadasoiš lidnas. Microsoft-kompanijan päivnouzmaine palakund i Coca-Cola-jomiden kahtenz' surtte tegim AÜV:oiš ratas lidnas. NASCAR-avtovoibuižiden keskuz.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz štatas i valdkundas vn 2008 kartal

Lidnan sijaduz Meklenburg-ümbrikos i Pohjoižkarolin-štatas (vn 2014 röunad)

Lidn sijadase štatan suves, Katobanjogen hural randpolel (angl.: Catawba River 350 km pitte, Santi-jogen bassein). Keskuzpala seižub Šugar-, Kofe- i Irvin-ojiden randoil, 229 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Šarlott röunatab Suvikarolin-štatanke, ezilidnad jätktasoiš sihe. Lähembaižed avtoteidme sured lidnad oma Grinsboro 145 km pohjoižpäivnouzmha, štatan administrativine Roli-keskuz 265 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha (210 km lendimel) i Atlant 395 km suvipäivlaskmha.

Klimat om subtropine neps, kaik nell' voz'aigad ozutasoiš. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. voden keskmäine lämuz om +16,3 C°, kezakun-elokun +24,8..+26,7 C°, tal'vkun-uhokun +5,6..+7,6 C°. Absolütine minimum oleskeli −21 C° (tal'vku, viluku, uhoku), maksimum +40 C° (kezaku, heinku, eloku, sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +7 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +28 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +3 C°). Il'man lämuz voib ületada +35 C° sulakus-redukus. Paneb sadegid 1107 mm vodes, läz tazomäras kuidme (80..110 mm kus). Paneb ühesa santimetrad lunt tal'ven kahtes päiväs. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 59..62 % röunoiš uhokus-sulakus, 70..74 % kezakus-redukus, 66..67 % toižiš kuiš.

Lidnan ühthine pind om 808,08 nellikkilometrad, niišpäi kuiv ma otab 802,94 km², vezi — 5,14 km².

Tobmuz

Lidnan erased-se rajonad (2009), Meklenburg-ümbrikon röun om ozutadud

Lidnan nevondkund (angl.: Charlotte City Council) kogoneb 11 ühtnijaspäi i meraspäi (Mayor of Charlotte, North Carolina), kaikiden valdatusiden strok om kaks' vot. Nell' nevondkundan ühtnijad valičesoiš kaikil lidnalaižil i seičeme üksin valičendümbrikoišpäi. Nevondkundan ühtnijad valitas merad, hän om sen suimiden ezimeheks. Meran strokuiden lugu ei ole röunatud.

Edeližed merad oma Džennifer Roberts (angl.: Jennifer Roberts, 7. tal'vku 2015 — 4. tal'vku 2017), Den Klodfelter (Daniel G. Clodfelter, 9. sulaku 2014 — 7. tal'vku 2015).

Eläjad

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 731 424 ristitud, vn 2020 — 874 579 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Šarlott om AÜV:oiden 22-nden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Šarlott-Konkord-Gastonii) — 2,805,115 ristitud vl 2023 (vl 2018 oli 2,569,213 ristitud, 23. sija), sen ristitišt ližadui valdkundas kaikiš heredambaks vll 2004−2014, 888 tuhad uzid eläjid tulihe aglomeracijha sil aigal.

Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad vl 2020): evropalaižed — 39,72 % (ispanijalaižita), afroamerikalaižed — 32,50 %, latinamerikalaižed i ispanijalaižed — 16,32 %, azijalaižed — 7,02 %, indejalaižed — 0,25 %, valdmerimalaižed — 0,05 %, segoitadud augotižlibundanke — 3,50 %, toiženke augotižlibundanke — 0,64 %.

Kaik nell' universitetad i kolledž (üläškol) ratas lidnas, om toižid-ki ezilidnoiš. Pohjoižkarolinan universitet Šarlottas om kaikiš suremb lidnas, universitetaks vspäi 1965, 29 tuhad üläopenikoid.

Transport

Avtobusad, kiruhavtobusad (šattlad — «tutud»), ezilidnjonused da turistižed trolleibusad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2007 kebn metro radab (angl.: Lynx Blue Line), vl 2018 üks'jäine jono om 26 stancijanke, 31 km raudteid. Vspäi 2015 tramvain jono (CityLynx Gold Line) om avaitud, kahtenz' (Silver) jono projektiruiše.

Rahvahidenkeskeine civiline Šarlott Duglas-lendimport (CLT / KCLT, 58,8 mln passažiroid vl 2024, kudenz' sija AÜV:oiš) sijadase kümnes kilometras päivlaskmha lidnan azjaližes keskusespäi, no avtorengazümbärten südäimes. Tehtas reisid AÜV:oidme i Kariban meren sarihe, Torontho, mugažo Päivlaskmaižen Evropan järedoihe lidnoihe. Om jügureisid AÜV:oidme.

Galerei

• 
  Šarlottan i Meklenburgan tobmuden sauvuz (2024)
• 
  Meklenburg-ümbrikon Käskuzkund (2024)
• 
  Ph. Patrikan kafedraline päjumalanpert', vn 2016 nägu (riman katoline, om saudud vll 1938−1939)
• 
  Konfessionaližetoi Golgofan jumalanpert', vn 2020 nägu (nügüdläine videnz' lugul sauvuz om sätud vll 1986−1989)
• 
  Lidnan azjaline keskuz vl 2018
• 
  Bank of America Corporate Center vl 2020
• 
  Mint Museum (2013)
• 
  Rahvahidenkeskeižen Šarlott Duglas-lendimportan terminal vl 2020

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden oficialine sait (charlottenc.gov). (angl.) (+ äikel'ne avtomatine känduz)