Portlend (Oregon)
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2023) | 630,498 ristitud |
Pind | 375,55 km² |
![]() | |
Pämez' | Kit Uilson (viluku 2025—, Keith Wilson) |
Telefonkod | +1−503, −971 |
Aigvö | tal'vel UTC−8, kezal UTC−7 |
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Portlend (angl.: Portland [ˈpɔːrtlənd]) om lidn AÜV:oiden i sen Oregon-štatan lodehes, kaikiš suremb Oregonan lidn. Se om Maltnomah-ümbrikon administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan sauvond zavodihe vspäi 1845 Uillamett-jogen randoil, läz sen ühthejoksmusen sijad Kolumbii-jogenke, 15 m ü.m.t. korktusel. Portlend om registriruidud lidnan statusanke vn 1851 8. päiväl uhokud.
Portlend ezilidnoidenke šingotasoiš raudan metallurgijal (terasen tehmižen koume kompanijad), korktoiden tehnologijoiden kompanijoil (angl.: Silicon Forest «silikonine mec»), kompjuterkomponentoiden pästandal (Intel, 15 tuhad radnikoid), sportkengiden i sportsoban pästandal (Nike-kompanijan päfater, Adidas, Columbia Sportswear), jüguavtoiden tegimel (Daimler Trucks North America), sömtegimištol (oluden pästand, kofen pakuitez).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Portlend sijadase 0,2..362 m korktusil, 49 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om viherzoittud lidn, saum vezid — 7,6 % (29,82 nellikkilometrad). Om sambnuzid i potencialižešti aktivižid lämoimägid lidnan ümbrištos. Matkad Tünen valdmeren randištolesai om sada kilometrad päivlaskmha.
Klimat om ven valdmeren, Keskmeren klimatan pirdoidenke. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +12,8 C°, kezakun-sügüz'kun +17,9..+21,4 C°, tal'vkun-uhokun +5,3..+6,7 C°. Ekstremumad oma −19 C° (viluku, uhoku) i +47 C° (kezaku). Kezaaigan minimum om +4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +22 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +1 C°). Paneb sadegid 938 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (128..147 mm kus), vähemba heinkus-elokus (13..14 mm kus). Paneb lunt 11 sm tal'ven koumes päiväs. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..66 % röunoiš kezakus-elokus, 78..83 % redukus-uhokus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Portlend jagase videks rajonaks (üks'lugu angl.: quadrant).
Lidnan nevondkund (angl.: Portland City Council) kogoneb neniš ühtnijoišpäi: mer, 12 ezitajad i auditor. Kaik lidnalaižed valitas merad i auditorad nelläks vodeks. Ezitajad valičesoiš nelläs rajonas, koumin kaikuččes. Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: mayor of Portland, Oregon). Edeližed merad oma Ted Viler (Ted Wheeler, viluku 2017 — tal'vku 2024), Čarli Heils (Charlie Hales, viluku 2013 — tal'vku 2016).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 583 776 ristitud, vn 2020 — 652 503 ristitud (kaikiš suremb ristitišt). Kaik 639 863 eläjad oli lidnas vl 2016. Vl 2020 kaik 2,1 mln ristituid oli Portlendas ezilidnoidenke 1345 km² pindal, se om valdkundan 23nz' surtte lidnaglomeracii.
Augotižlibundan mödhe (2020): evropalaižed (ispanijalaižita) — 68,8 %, ispanijalaižed i latinamerikalaižed — 10,3 %, azijalaižed — 8,2 %, afroamerikalaižed — 5,8 %, indejalaižed — 0,9 %, tün'valdmerižen augotižlibundanke — 0,5 %, segoitadud augotižlibundanke — 8,0 %.
Religijan mödhe (2020): katolikad — 15,3 %, protestantad — 14,8 %, mormonad — 2,3 %, buddistad — 1,2 %, judaistad — 0,9 %, ortodoksižed hristanuskojad — 0,5 %, islamanuskojad — 0,3 %, induistad — 0,3 %, toižed uskojad — 0,4 %, religijatomad i märhapanendata — 64,0 %.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kundaline transport om šingotadud. Avtobusad, tramvaid i kiruhtramvaid (angl.: MAX Light Rail) ühtenzoittas lidnad ezilidnoidenke, funikulör radab, kožub sadas velosipedal, avtoiden kortom om levitadud, kundaline punolendimport sijadase lidnan keskuzpalas. Severz'-se transportsildoid om saudud jogiš päliči.
Meriport (13 mln tonnoid jüguid vodes) om koumanz' surtte AÜV:oiden päivlaskmaižel randištol, vedadas ujuden metallišt lomud i nižud Azijan maihe.
Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Portlend-lendimport[1] (PDX / KPDX, 17,5 mln passažiroid vl 2024) sijadase kümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Kanadha, Meksikha, Japonijha i Evropan maihe, mugažo AÜV:oiden kaikihe järedoihe lidnoihe.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan tobmuden sauvuz (2008, City Hall of Portland, Oregon)
-
Pühän Maria-neiččen Vigatoman sugutandan kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu (riman katoline, om saudud vl 1925)
-
«Dekum»-pert' (2002)
-
Lidnan keskuzline kirjišt (2008)
-
Rahvahidenkeskeine Portlend-lendimport vl 2007
-
Sent-Džons-sild vl 2007
-
Keskuzline päraudtestancii vl 2005 (Union Station Portland)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Portlend (Oregon) Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||