Mine sisu juurde

Portlend (Oregon)

Vikipedii-späi
Portlend
Portland
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 652,503 ristitud
Pind 375,55 km²
Portlend Portland
Pämez' Ted Viler
(viluku 2017—,
Ted Wheeler)
Telefonkod +1−503, −971
Aigvö tal'vel UTC−8,
kezal UTC−7


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Viž lidnrajonad (angl. quadrant)

Portlend (angl.: Portland [ˈpɔːrtlənd]) om lidn AÜV:oiden lodehes, sen Oregon-štatas, kaikiš suremb Oregonan lidn.

Eländpunktan sauvond zavodihe vspäi 1845 Uillamett-jogen randoil, läz sen ühthejoksmusen sijad Kolumbii-jogenke, 15 m ü.m.t. korktusel. Portlend om registriruidud lidnan statusanke vn 1851 8. päiväl uhokud.

Portlend ezilidnoidenke šingotasoiš raudan metallurgijal (terasen tehmižen koume kompanijad), korktoiden tehnologijoiden kompanijoil (angl.: Silicon Forest «silikonine mec»), kompjuterkomponentoiden pästandal (Intel, 15 tuhad radnikoid), sportkengiden i sportsoban pästandal (Nike-kompanijan päfater, Adidas, Columbia Sportswear), jüguavtoiden tegimel (Daimler Trucks North America), sömtegimištol (oluden pästand, kofen pakuitez).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Portlend sijadase 0,2..362 m korktusil, 49 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om viherzoittud lidn, saum vezid — 7,6 % (29,82 nellikkilometrad). Om sambnuzid i potencialižešti aktivižid vulkanoid lidnan ümbrištos. Matkad Tünen valdmeren randištolesai om 100 km päivlaskmha.

Klimat om ven valdmeren, Keskmeren klimatan pirdoidenke. Voden keskmäine lämuz om +12,8 C°, kezakun-sügüz'kun +17,9..+21,4 C°, tal'vkun-uhokun +5,3..+6,7 C°. Ekstremumad oma −19 C° (viluku, uhoku) i +47 C° (kezaku). Paneb sadegid 938 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (128..147 mm kus), vähemba heinkus-elokus (13..14 mm kus).

Vl 2016 kaik 639 863 ristitud elihe lidnas. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Vl 2020 kaik 2,1 mln ristituid oli Portlendas ezilidnoidenke 1345 km² pindal, se om valdkundan 23nz' surtte lidnaglomeracii.

Augotižlibundan mödhe (2020): evropalaižed (ispanijalaižita) — 68,8 %, ispanijalaižed i latinoamerikalaižed — 10,3 %, azijalaižed — 8,2 %, segoitadud augotižlibundanke — 8,0 %, afrikalaižed — 5,8 %, indejalaižed — 0,9 %, tün'valdmerižen augotižlibundanke — 0,5 %.

Kundaline transport om šingotadud. Avtobusad, tramvaid i kiruhtramvaid (angl.: MAX Light Rail) ühtenzoittas lidnad ezilidnoidenke, funikulör om olmas, kožub sadas velosipedal, avtoiden kortom om šingotadud, kundaline punolendimport sijadase lidnan keskuzpalas. Severz'-se transportsildoid om saudud jogiš päliči.

Meriport (13 mln tonnoid jüguid vodes) om koumanz' surtte AÜV:oiden päivlaskmaižel randištol, vedadas ujuden metallišt lomud i nižud Azijan maihe.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Portlend-lendimport[1] (PDX / KPDX) sijadase kümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Kanadha, Meksikha, Japonijha i Evropan maihe, mugažo AÜV:oiden kaikihe järedoihe lidnoihe.

  1. Rahvahidenkeskeižen Portlend-lendimportan sait (flypdx.com). (angl.)



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington