San Francisko
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad |
Eläjiden lugu (2020) | 873,965 ristitud |
Pind | 600,59 km² |
![]() | |
Pämez' | Deniel Luri (viluku 2025—, Daniel Lurie) |
Telefonkod | +1−415, +1−628 |
Aigvö | tal'vel UTC−8, kezal UTC−7 |

San Francisko (angl.: San Francisco [ˌsæn frənˈsɪskoʊ], ispanijan virkand: [saɱ fɾanˈsisko], «pühä Francisk» ispanijaks; sijaline lüh. Frisco paginoiš) om AÜV:oiden lidn da ümbrik Kalifornii-štatan lodehes. Se om Kalifornijan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb vižmillionižhe lidnaglomeracijha San Hose- i Oklend-lidnoidenke.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vl 1766 kuti Jerba Buen-lidnut (isp.: Yerba Buena), lidnuz i ph. Franciskan missii. Vl 1848 Kalifornijan kuldsäruläžund zavodihe i udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Vspäi 1856 om lidnan-ümbrikon statusanke. Se šingotaškanzihe teravas raudten sauvondan jäl'ghe i oli Kalifornijan kaikiš surembaks vhesai 1920, konz Los Andželes ezišti.
Vn 1906 18. päiväl sulakud luja manrehkaiduz (7,7 magnitudanke) mureni lidnan nell' videndest, se eli lämoipaloiš läbi i oli udessündutadud teravas.
San Francisko šingotase finansižil edheotandoil i turizmal, toižel holitišiden sferal (openduz, tervhudenkaičend, torguind, valdkundaližed holitišed), korktoiden tehnologijoiden kompanijoil (programiruindan äiluguižed edheotandad, medicinižed tedoidused, biotehnologii), sömtegimištol (olud, šokolad, paštatez), sumkoiden tehmižel (Timbuk2).
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Tünen valdmeren ühtennimižen lahten randal, 0..285 m korktusil, 16 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind 600,59 km², sidä kesken kuivma 121,48 km², vezi 479,11 km².
Klimat om ven valdmeren, Keskmeren pirdoidenke, päivoikaz, kezal eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +14,3 C°, kezakun-redukun +15,4..+17,2 C°, tal'vkun-uhokun +11,2..+12,3 C°. Ekstremumad oma −3 C° (tal'vku) i +41 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +8 C° (kezaku-sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +27 C° (uhoku). Voib panda halad tal'vkus-uhokus, no harvoin lujas. Paneb sadegid 581 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (111..121 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (10 mm pordos). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..80 % röunoiš voden aigan, se om lujemb tal'vel. Sumeged kezal oma paksud vilun merijoksmusen tagut.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
San Francisko-lidn-ümbrik jagase üks'toštkümneks supervaizeran rajonaks. Sen ližaks, lidnan rahvahidenkeskeine lendimport toižes ümbrikos om alištadud San Franciskole.
Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: Mayor of San Francisco). Edeližed merad oma London Brid (London Breed, heinku 2018 — viluku 2025, velgusentäutai tal'vku 2017 — viluku 2018), Mark Farrell (vn 2018 viluku-heinku), Edvin Ma Li (Edwin Mah Lee, viluku 2011 — tal'vku 2017), Gevin Njusom (Gavin Newsom, viluku 2004 — viluku 2011).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vodel 2014 lidnan eläjiden lugu oli 852 469 ristitud, vl 2017 — 884 363 ristitud, se ristitišt oli kaikiš suremb.
Augotižlibundan mödhe (2020): evropalaižed — 39,1 % (ispanijalaižita), azijalaižed — 33,7 %, latinoamerikalaižed i ispanijalaižed — 15,6 %, afroamerikalaižed — 5,1 %, valdmerimalaižed — 0,3 %, indejalaižed — 0,2 %, segoitadud augotižlibundanke — 5,2 %, toiženke augotižlibundanke — 0,8 %.
Kodikelen mödhe (2010): anglijan kel' — 55 % (411 728 eläjad), kitajan kel' — 19 % (140 302 eläjad, taišanin i kantonan paginad päpaloin), ispanijan kel' — 12 % (88 147 eläjad), tagalog — 3 % (25 767 eläjad), venän kel' — 2 % (14 017 eläjad), toižed keled — 9 % (vjetnaman, francijan, japonijan, korejan, saksan, italijan, tün'valdmerižiden sariden keled).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ehtatimed da BART-metropoliten oma kundaližeks transportaks lidnas. Kuldaine Verai-avtotesild om lidnan mel'heižtahoks, ühtenzoitab San Franciskon lahten randoid lidnan pohjoižes.
Rahvahidenkeskeine civiline San Francisko-lendimport[1] (SFO / KSFO, 57,5 mln passažiroid vl 2019) om saudud lahten ratud randal kaks'kümnes ühtes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan, Azijan i Amerikan maihe, mugažo AÜV:oidme. Regionan kaks' tošt rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš läz Oklendad (OAK, 32 km päivnouzmha) i San Hosed (SJC, 70 km suvipäivnouzmha).
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Lidnan tobmuden sauvuz (2008)
-
Federaline sauvuz lidnas (2020)
-
Pühän Marijan vigatoman sugutandan riman katoline vanh päjumalanpert', vn 2015 nägu (om saudud vll 1853−1854)
-
Privatine katoline San Franciskon universitet, vn 2020 nägu
-
San Franciskon azjaline keskuz vl 2023
-
Lidnan kundaline kirjišt (2008)
-
Rahvahidenkeskeine San Francisko-lendimport vl 2015
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- San Franciskon tobmuden oficialine sait (sf.gov). (angl.) (isp.) (kit.) (Tagalog)
![]() |
San Francisko Vikiaitas |
AÜV:oiden järedad lidnad | |||
Enamba 3 mln. eläjid | Los Andželes | Nju Jork | ||
1—3 mln. eläjid | Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose | ||
750 tuh. eläjid — 1 mln. | Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott | ||
Enamba 500 tuh. eläjid | Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington | ||