San Francisko

San Francisko
San Francisco

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020)	873,965 ristitud
Pind	600,59 km²
Pämez'	Deniel Luri (viluku 2025—, Daniel Lurie)
Telefonkod	+1−415, +1−628
Aigvö	tal'vel UTC−8, kezal UTC−7

Lidnan kart ezilidnoidenke i ümbrikoiden röunoidenke (2010)

San Francisko (angl.: San Francisco [ˌsæn frənˈsɪskoʊ], ispanijan virkand: [saɱ fɾanˈsisko], «pühä Francisk» ispanijaks; sijaline lüh. Frisco paginoiš) om AÜV:oiden lidn da ümbrik Kalifornii-štatan lodehes. Se om Kalifornijan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb vižmillionižhe lidnaglomeracijha San Hose- i Oklend-lidnoidenke.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud ispanijalaižil vl 1766 kuti Jerba Buen-lidnut (isp.: Yerba Buena), lidnuz i ph. Franciskan missii. Vl 1848 Kalifornijan kuldsäruläžund zavodihe i udesnimitihe lidnad nügüdläižikš. Vspäi 1856 om lidnan-ümbrikon statusanke. Se šingotaškanzihe teravas raudten sauvondan jäl'ghe i oli Kalifornijan kaikiš surembaks vhesai 1920, konz Los Andželes ezišti.

Vn 1906 18. päiväl sulakud luja manrehkaiduz (7,7 magnitudanke) mureni lidnan nell' videndest, se eli lämoipaloiš läbi i oli udessündutadud teravas.

San Francisko šingotase finansižil edheotandoil i turizmal, toižel holitišiden sferal (openduz, tervhudenkaičend, torguind, valdkundaližed holitišed), korktoiden tehnologijoiden kompanijoil (programiruindan äiluguižed edheotandad, medicinižed tedoidused, biotehnologii), sömtegimištol (olud, šokolad, paštatez), sumkoiden tehmižel (Timbuk2).

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz valdkundas vn 2004 kartal

San Francisko-lidnan-ümbrikon sijaduz Kalifornii-štatas vn 2006 kartal

Lidn sijadase Tünen valdmeren ühtennimižen lahten randal, 0..285 m korktusil, 16 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Ühthine pind 600,59 km², sidä kesken kuivma 121,48 km², vezi 479,11 km².

Klimat om ven valdmeren, Keskmeren pirdoidenke, päivoikaz, kezal eriližešti. Voden keskmäine lämuz om +14,3 C°, kezakun-redukun +15,4..+17,2 C°, tal'vkun-uhokun +11,2..+12,3 C°. Ekstremumad oma −3 C° (tal'vku) i +41 C° (sügüz'ku). Kezaaigan minimum om +8 C° (kezaku-sügüz'ku), tal'vaigan maksimum om +27 C° (uhoku). Voib panda halad tal'vkus-uhokus, no harvoin lujas. Paneb sadegid 581 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (111..121 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-sügüz'kus (10 mm pordos). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..80 % röunoiš voden aigan, se om lujemb tal'vel. Sumeged kezal oma paksud vilun merijoksmusen tagut.

Tobmuz

Lidnan-ümbrikon 11 rajonad (2008)

San Francisko-lidn-ümbrik jagase üks'toštkümneks supervaizeran rajonaks. Sen ližaks, lidnan rahvahidenkeskeine lendimport toižes ümbrikos om alištadud San Franciskole.

Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: Mayor of San Francisco). Edeližed merad oma London Brid (London Breed, heinku 2018 — viluku 2025, velgusentäutai tal'vku 2017 — viluku 2018), Mark Farrell (vn 2018 viluku-heinku), Edvin Ma Li (Edwin Mah Lee, viluku 2011 — tal'vku 2017), Gevin Njusom (Gavin Newsom, viluku 2004 — viluku 2011).

Eläjad

Vodel 2014 lidnan eläjiden lugu oli 852 469 ristitud, vl 2017 — 884 363 ristitud, se ristitišt oli kaikiš suremb.

Augotižlibundan mödhe (2020): evropalaižed — 39,1 % (ispanijalaižita), azijalaižed — 33,7 %, latinoamerikalaižed i ispanijalaižed — 15,6 %, afroamerikalaižed — 5,1 %, valdmerimalaižed — 0,3 %, indejalaižed — 0,2 %, segoitadud augotižlibundanke — 5,2 %, toiženke augotižlibundanke — 0,8 %.

Kodikelen mödhe (2010): anglijan kel' — 55 % (411 728 eläjad), kitajan kel' — 19 % (140 302 eläjad, taišanin i kantonan paginad päpaloin), ispanijan kel' — 12 % (88 147 eläjad), tagalog — 3 % (25 767 eläjad), venän kel' — 2 % (14 017 eläjad), toižed keled — 9 % (vjetnaman, francijan, japonijan, korejan, saksan, italijan, tün'valdmerižiden sariden keled).

Transport

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, ehtatimed da BART-metropoliten oma kundaližeks transportaks lidnas. Kuldaine Verai-avtotesild om lidnan mel'heižtahoks, ühtenzoitab San Franciskon lahten randoid lidnan pohjoižes.

Rahvahidenkeskeine civiline San Francisko-lendimport (SFO / KSFO, 57,5 mln passažiroid vl 2019) om saudud lahten ratud randal kaks'kümnes ühtes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan, Azijan i Amerikan maihe, mugažo AÜV:oidme. Regionan kaks' tošt rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš läz Oklendad (OAK, 32 km päivnouzmha) i San Hosed (SJC, 70 km suvipäivnouzmha).

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2008)
• 
  Federaline sauvuz lidnas (2020)
• 
  Pühän Marijan vigatoman sugutandan riman katoline vanh päjumalanpert', vn 2015 nägu (om saudud vll 1853−1854)
• 
  Privatine katoline San Franciskon universitet, vn 2020 nägu
• 
  San Franciskon azjaline keskuz vl 2023
• 
  Lidnan kundaline kirjišt (2008)
• 
  Rahvahidenkeskeine San Francisko-lendimport vl 2015

Irdkosketused

• San Franciskon tobmuden oficialine sait (sf.gov). (angl.) (isp.) (kit.) (Tagalog)