Filadel'fii

Vikipedii
Filadel'fii
Philadelphia
 Lidnanznam
Seal of Philadelphia, Pennsylvania.svg
 Flag
Flag of Philadelphia, Pennsylvania.svg
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2017) 1,580,863 ristitud
Pind 369,62 km²
Filadel'fii Philadelphia
Pämez' Džim Kenni
(viluku 2016—)
Telefonkod +1−215, 267, 445
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Filadel'fijan kart ezilidnoidenke, 2017.

Filadel'fii (angl.: Philadelphia [ˌfɪləˈdɛlfiə], ühthine lühenduz angl.: Philly [ˈfɪli] «Fil(l)i»), om AÜV:oiden lidn Pensil'vanii-štatan suvipäivnouzmas. Se om štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe da kudenz' surtte AÜV:oiš.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1682 protestantizman kvakeroiden kundal. Sai lidnan oiktusid vl 1701. Vl 1776 AÜV:oiden deklaracii ripmatomudes Sures Britanijaspäi om vahvištadud neciš lidnas, vl 1787 — AÜV:oiden Konstitucii. Vll 1776−1783 i 1790−1800 lidn oli AÜV:oiden pordaigaližeks pälidnaks.

Filadel'fii šingotase nenil sarakoil: finansižed holitišed (sidä kesken Filadel'fijan birž i varmitusen kompanijad), üläopenduz (Filadel'fijan universitet), tervhudenkaičend i biotehnologii, telekommunikacijad («Comcast»-provaideran päfater), himine, kivivoinhimine i farmaceftine («GlaxoSmithKline») industrijad, sömtegimišt, turizm. Lidnaglomeracijan KSP oli 445 mlrd. US$ vl 2017, kahesanz' surtte AÜV:oiš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Delaver-jogen da lahten oiktal randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nju Džersi-štatan lidnad oma jogen vastrandal. Matkad Atlantižen valdmeren merohosai om 200 km suvhe estuarijadme, Vašington-pälidnhasai om 200 km suvipäivlaskmha orhal, 225 km avtotedme vai raudtel. AÜV:oiden kaikiš suremb Nju Jork-lidn sijadase 140 km pohjoižpäivnouzmha.

Klimat om subtropine neps vajehtujanke tal'venke (−15..+20 C°). Heinkun lämuz om +25,6 C°, vilukun — +0,6 C°, voden keskmäine lämuz om +13,2 C°, absolütine minimum — −24 C°. Paneb sadegid 1068 mm vodes, läz tazomäras vodes läbi.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 526 006 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 071 605 eläjad vl 1950. Vl 2017 läz 6,1 mln ristituid elihe ezilidnoidenke.

Religijan mödhe (2014): hristanuskojad — 68% (protestantad 41%, katolikad 26%, mormonad 1%), religijan ozutandata i religijatomad — 24%, toižed religijad — 8% (judaizm, buddizm, islam, induizm).

Kodikel' (Filadel'fijan eläjad, vižvoččes igäspäi vl 2010, enamba 0,8%): anglijan kel' — 79,1%, ispanijan kel' — 9,7%, kitajan kel' — 1,6%, vjetnaman kel' — 0,9%, venän kel' — 0,8%, toižed keled — 7,9%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington