Mine sisu juurde

Filadel'fii

Vikipedii-späi
Filadel'fii
Philadelphia
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 1,603,797 ristitud
Pind 369,59 km²
Filadel'fii Philadelphia
Pämez' Džim Kenni
(viluku 2016—,
Jim Kenney)
Telefonkod +1−215, 267, 445
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Filadel'fijan kart ezilidnoidenke (2017)

Filadel'fii (angl.: Philadelphia [ˌfɪləˈdɛlfiə], ühthine lühenduz angl.: Philly [ˈfɪli] «Fil(l)i»), om AÜV:oiden lidn Pensil'vanii-štatan suvipäivnouzmas. Se om štatan kaikiš suremb lidn eläjiden lugun mödhe da kudenz' surtte AÜV:oiš.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1682 protestantizman kvakeroiden kundal. Sai lidnan oiktusid vl 1701. Vl 1776 AÜV:oiden deklaracii ripmatomudes Sures Britanijaspäi om vahvištadud neciš lidnas, vl 1787 — AÜV:oiden Konstitucii. Vll 1776−1783 i 1790−1800 lidn oli AÜV:oiden pordaigaližeks pälidnaks.

Filadel'fii šingotase nenil sarakoil: finansižed holitišed (sidä kesken Filadel'fijan birž i varmitusen kompanijad), üläopenduz (Filadel'fijan universitet), tervhudenkaičend i biotehnologii, telekommunikacijad («Comcast»-provaideran päfater), himine, kivivoinhimine i farmaceftine («GlaxoSmithKline») industrijad, sömtegimišt, turizm. Lidnaglomeracijan KSP oli 445 mlrd. US$ vl 2017, kahesanz' surtte AÜV:oiš.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Delaver-jogen da lahten oiktal randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnan ühthine pind om 369,59 km², sidä kesken vezi otab 21,61 nellikkilometrad (6 %). Nju Džersi-štatan lidnad oma jogen vastrandal. Matkad Atlantižen valdmeren merohosai om 200 km suvhe estuarijadme, Vašington-pälidnhasai om 200 km suvipäivlaskmha orhal, 225 km avtotedme vai raudtel. AÜV:oiden kaikiš suremb Nju Jork-lidn sijadase 140 km pohjoižpäivnouzmha.

Klimat om subtropine neps vajehtujanke tal'venke (−15..+20 C°). Voden keskmäine lämuz om +13,5 C°, kezakun-elokun +23,1..+25,9 C°, tal'vkun-uhokun +0,9..+3,7 C°. Ekstremumad oma −24 C° (uhoku) i +41 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +7 C° (kezaku, uhoku), tal'vaigan maksimum om +26 C° (uhoku). Ei olele haloid sügüz'kus. Paneb sadegid 1120 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba heinkus-sügüz'kus (109..112 mm kus), vähemba uhokus (70 mm) i kül'mkus (74 mm). Paneb lunt 59 sm tal'ves. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 60..71 % voden aigan. Meriveden lämuz vajehtase +4,4 Cel'sijan gradusaspäi uhokus +24,4 Cel'sijan gradushasai elokus.

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 526 006 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 071 605 eläjad vl 1950. Vl 2017 kaik 1 580 863 eläjad oli lidnas. Vl 2020 läz 6,25 mln ristituid elihe ezilidnoidenke (seičemenz surtte AÜV:oiš, vl 2017 oli 6,1 mln).

Kodikel' (Filadel'fijan eläjad, enamba 0,8 % vižvoččes igäspäi vl 2010): anglijan kel' — 79,1 %, ispanijan kel' — 9,7 %, kitajan kel' — 1,6 %, vjetnaman kel' — 0,9 %, venän kel' — 0,8 %, toižed keled — 7,9 %.

Religijan mödhe (2014): hristanuskojad — 68 % (protestantad 41 %, katolikad 26 %, mormonad 1 %), religijan ozutandata i religijatomad — 24 %, toižed religijad — 8 % (judaizm, buddizm, islam, induizm).

Avtobusad, trolleibusad (kuz' maršrutad), tramvaid (viž jonod), metro, ezilidnelektrojonused (kahesa maršrutad), ehtatimen jono, velosipedoiden kortoman verk i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Metropoliten om avaitud vspäi 1907 (SEPTA Subway), siš om kaks' jonod, 53 stancijad, 40,9 km raudted. Meriport radab.

Rahvahidenkeskeine Filadel'dfii-lendimport[1] (PHL / KPHL, 33 mln passažiroid vl 2019) sijadase 11 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi i merijaspäi. Tehtas reisid AÜV:oiden äjihe surihe lidnoihe, Kariban meren lebutahoiže, Torontho, Päivlaskmaižen Evropan pälidnoihe.

  1. Rahvahidenkeskeižen Filadel'dfii-lendimportan sait (phl.org). (angl.) (+äikel'ne avtomatine känduz)



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington