Kolumbus (Ogajo)

Kolumbus
Columbus

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2023)	913,175 ristitud
Pind	586,0 km²
Pämez'	Endrü Ginter (viluku 2016—, Andrew J. Ginther)
Telefonkod	+1−614, +1−380, +1−740
Aigvö	tal'vel UTC−5, kezal UTC−4

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Kolumbusan transportine kart (2014)

Kolumbus (angl.: Columbus [kəˈlʌmbəs]) om lidn AÜV:oiden päivnouzmas. Se om Ogajo-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, 14nz' surtte valdkundas eläjiden lugun mödhe. Lidn om Franklin-ümbrikon administrativižeks keskuseks mugažo.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1812 kut štatan uz' administrativine pälidn sen keskuzpalas. Kolumbus sai lidnan (angl. city) statusad vl 1836. Om nimitadud Hristofor Kolumb-merimatkadajan kanzannimen latinižen versijan mödhe. Vodele 1857 saudihe štatan Kapitolijad. Lidn eli läbi znamasižes sur'vedes vn 1913 keväz'kus.

Kolumbus šingotase aviasauvomižel, elektronikan i energetižen mašiništon tehmižel (American Electric Power-korporacijan päfater), sömtegimištol, tekstiližel sarakol (Limited Brands-kompanii), bankoil i varmitusen kompanijoil (Nationwide Mutual Insurance Company), mugažo pästtas terasen toižendoid i produkcijad armijan täht. Toižiden järedoiden kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnas vai läz sidä: Momentive Specialty Chemicals (plastikad), Big Lots (torguind), Cardinal Health (zelläd).

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz Franklin-ümbrikos (2012)

Lidn sijadase štatan keskuzpalas, Sajoto-jogen randoil (angl.: Scioto River 372 km pitte, Ogajon oiged ližajogi), 241 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Olentangi-jogi (angl. Olentangy River 156 km pitte) lankteb Sajotho huralpäi lidnan keskuses. Kolumbusan ühthine pind om 586 km², sidä kesken kuivma 570,82 km², vezi 15,18 km².

Klimat om ven kontinentaline subtropižen röunal. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,9 C°, kezakun-elokun +22,2..+24,1 C°, tal'vkun-uhokun −1,3..+1,4 C°. Ekstremumad oma −30 C° (viluku) i +41 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +2 C°, tal'vaigan maksimum om +26 C°. Ei voi panda halad kezakus-elokus vaiše. Paneb sadegid 1056 mm vodes, enamba keväz'kus-elokus (92..119 mm kus), vähemba uhokus (61 mm). Paneb lunt 72 sm tal'ven 28 päiväs, enamba vilukus i uhokus, sen aigan lumikatken korktuz sase 10..11 santimetrhasai. Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..74 % röunoiš voden aigan.

Tobmuz

Lidnan valičendümbrikod (2023)

Lidn jagase ühesaks nomeruidud valičendümbrikoks (District 1..9). Lidnan nevondkund (Columbus City Council) kogoneb ühesas ühtnijaspäi, valičendümbrikoiden lugun mödhe. Nevondkundan viž ühtnijad valičesoiš nelläks vodeks, nell' — kahteks vodeks.

Kolumbusan radonoigendajan tobmuden pämez' om mer (angl.: Mayor of Columbus). Valitas händast nelläks vodeks, strokuiden lugu ei ole röunatud. Edeline mer om Maikl Koleman (Michael B. Coleman, viluku 2000 — tal'vku 2015).

Eläjad

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 787 033 ristitud, vn 2020 — 905 748 ristitud. Kaik 892 533 ristitud elihe lidnas 577,85 km² pindal vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,1 mln ristituid oli kaikes lidnaglomeracijas vl 2020, se om kahtenz' surtte Ogajos i 32. surtte AÜV:oiš.

Augotižlibundan mödhe (lidnan eläjad vl 2020): evropalaižed — 51,97 % (ispanijalaižita), afroamerikalaižed — 28,32 %, latinamerikalaižed i ispanijalaižed — 7,75 %, azijalaižed — 6,18 %, valdmerimalaižed — 0,04 %, indejalaižed — 0,18 %, segoitadud augotižlibundanke — 4,98 %, toiženke augotižlibundanke — 0,59 %.

Transport

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo velosipediden i elektroskuteriden kortoman kompanijad. Passažirine raudtelikund tuli lophu vl 1977.

Rahvahidenkeskeine civiline Džon Glenn Kolumbus-lendimport (CMH / KCMH, 8,6 mln passažiroid vl 2019) sijadase kümnes kilometras päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden äjihe järedoihe lidnoihe i Torontoho, om sezonreisid Kankunha (Meksik). Jügureisid oma irregulärižed. Toine rahvahidenkeskeine soda- da civiline Rikenbaker-lendimport (LCK / KLCK, angl.: Rickenbacker) om saudud 16 km suvhe lidnan keskusespäi, holitab jügureisid Evrazijan maihe i radab armijan täht, lidnan varalendimport.

Galerei

• 
  Lidnan tobmuden sauvuz (2020)
• 
  Pühän Josifan kafedraline päjumalanpert', vn 2021 nägu (riman katoline, om saudud vll 1866−1878)
• 
  Lidnan azjaline keskuz vl 2015
• 
  American Electric Power-kompanijan päfater vl 2017
• 
  Huntington Center-ofissauvuz vl 2019
• 
  Tedoline Center of Science and Industry-muzei lidnan keskuzpalas (lüh. COSI [ˈkoʊsaɪ], 2020)
• 
  Lapsiden läzundkodi (2013, Nationwide Children's Hospital)
• 
  Rahvahidenkeskeine Džon Glenn Kolumbus-lendimport vl 2016

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (columbus.gov). (angl.)