Kolumbus (Ogajo)

Vikipedii
Kolumbus
Columbus
 Lidnanznam
Seal of Columbus, Ohio.svg
 Flag
Flag of Columbus, Ohio.svg
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2018) 892,533 ristitud
Pind 577,85 km²
Kolumbus Columbus
Pämez' Endrü Ginter
(viluku 2016—.
Andrew J. Ginther)
Telefonkod +1−614, +1−380, +1−740
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Kolumbusan transportine kart (2014)

Kolumbus (angl.: Columbus [kəˈlʌmbəs]) om lidn AÜV:oiden päivnouzmas. Se om Ogajo-štatan administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn, 14nz' surtte valdkundas eläjiden lugun mödhe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1812 kuti štatan uz' administrativine pälidn sen keskuzpalas. Kolumbus sai lidnan (angl. city) statusad vl 1836. Om nimitadud Hristofor Kolumb-merimatkadajan kanzannimen latinižen versijan mödhe. Vodele 1857 saudihe štatan Kapitolijad. Lidn eli läbi znamasižes sur'vedes vn 1913 keväz'kus.

Kolumbus šingotase aviasauvomižel, elektronikan i energetižen mašiništon tehmižel (American Electric Power-korporacijan päfater), sömtegimištol, tekstiližel sarakol (Limited Brands-kompanii), bankoil i varmitusen kompanijoil (Nationwide Mutual Insurance Company), mugažo pästtas terasen toižendoid i produkcijad armijan täht. Toižiden järedoiden kompanijoiden päfaterad oma saudud lidnas vai läz sidä: Momentive Specialty Chemicals (plastikad), Big Lots (torguind), Cardinal Health (zelläd).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase štatan keskuzpalas, Sajoto-jogen randoil (angl.: Scioto River 372 km pitte, Ogajon oiged ližajogi), 275 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Olentangi-jogi (angl. Olentangy River 156 km pitte) lankteb Sajotho huralpäi lidnan keskuses.

Kolumbusan ühthine pind om 577,85 km², sidä kesken kuivma 562,47 km², vezi 15,38 km².

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu oli 787 033 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,5 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas vl 2018 (kahtenz' surtte Ogajos i 26. surtte AÜV:oiš).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas, mugažo velosipediden i elektroskuteriden kortoman kompanijad. Passažirine raudtelikund tuli lophu vl 1977.

Rahvahidenkeskeine civiline Džon Glenn Kolumbus-lendimport (CMH, 8,1 mln passažiroid vl 2018) sijadase 10 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha lidnan azjaližes keskusespäi. Tehtas passažirreisid AÜV:oiden äjihe järedoihe lidnoihe i Torontoho, om sezonreisid Kankunha (Meksik). Jügureisid oma irregulärižed. Toine rahvahidenkeskeine soda- da civiline Rikenbaker-lendimport (LCK, angl. Rickenbacker) om saudud 16 km suvhe lidnan keskusespäi, holitab jügureisid Evrazijan maihe i radab armijan täht, lidnan varalendimport.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington