Baltimor

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Baltimor
Baltimore
 Lidnanznam
Seal of Baltimore, Maryland.png
 Flag
Flag of Baltimore, Maryland.svg
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2018) 602,495 ristitud
Pind 238,4 km²
Baltimor Baltimore
Pämez' Džek Jang
(sulaku 2019—.
Bernard "Jack" Young)
Telefonkod +1-410, 443, 667
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Lidnan susedkundoiden i avtoteiden kart (2010)

Baltimor (angl.: Baltimore [ˈbɒltɨmɔr], sijaline virkand: [ˈbɔːlmər]), om AÜV:oiden lidn Merilend-štatan keskuzpalan pohjoižes. Se om Merilendan kaikiš suremb lidn i AÜV:oiden 30-nz' lidn eläjiden lugun mödhe. Ripmatoi lidn, ei mülü nimiččehe ümbrikho.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1729. Nimitihe irlandižen Baltimor-lordan-manpidajan (1605−1675) kanzannimen mödhe, se libub irlandijan Baile an Tí Mhóir-sanoišpäi «Suren pertin lidn». Lidnan päkäskuz om vahvištadud vl 1796−1797. Sai ripmatoman lidnan statusad vl 1851. Eli deindustrializacijas läbi 20. voz'sadan lopus.

Baltimor šingotase järedaks meriportaks alusenpanendan aigaspäi i transportan toižil edheotandoil (kaik läz 100 tuhad radsijid), sömtegimištol (sahartegim), kivivoin ümbriradmižel, holitišiden sferal (24,5 mln turistoid vl 2014, tervhudenkaičend). Järedoiden kompanijoiden päfaterad: Under Armour (sobad, kengäd), Royal Farms (torguindverk), Legg Mason (kapitalanpanmižiden menedžment), The Cordish Companies (sauvond i likutamatomuden šingotez), BRT Laboratories (DNA:n testiruind). Vhesai 2012 raudan metallurgijan «Sparrows Point»-tegim radoi lidnas (3 mln terast vodes, 2008), se oli kaikiš järedamb mugoine mail'mas 20. voz'sadan keskes. Vll 1935−2005 «General Motors»-kompanijan avtotegim oli olmas, ende laivansauvomižen kompanijad mugažo oliba.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Patapsko-jogen randal läz sen lanktendan sijad Atlantižen valdmeren Česapikan lahthe, 0..150 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Merikar lidnas om Südäikar (angl.: Inner Harbor). Ühthine pind om 238,4 km², sidä kesken kuivma 209,6 km², vezi 28,8 km². Vašington-pälidn om 64 km suvipäivlaskmha.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +12,8 C°, absolütine minimum — −22 C°. Paneb sadegid 1065 mm vodes, läz tazomäras kuidme, vähemba vilukus-uhokus (74..78 mm kus). Meren lämuz sase +23..+25 Cel'sijan gradushasai heinkus-sügüz'kus.

Baltimor jagase läz 300 susedkundaks (angl. neighborhood), ühtenzoittas niid 9 geografižhe regionha. Edeline lidnan pämez' oli Ketrin Pju (tal'vku 2016 — semendku 2019, Catherine Pugh).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vll 1830−1850 Baltimor oli AÜV:oiden kahtenz' surtte lidn (Nju Jorkan jäl'ghe). Vn 2010 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 620 961 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 949 708 eläjad vl 1950, sid' se poleneb joga rahvahanlugemižen mödhe. Läz 2,8 mln eläjid om ezilidnoidenke (2019, štatan ühtenz' i 21. sija valdkundas), mülüb konurbacijha Vašington-pälidnanke (9,8 mln rist. vl 2018, 4. sija valdkundas).

Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 63,7%, evropalaižed — 29,6%, ispanijalaižed i latinamerikalaižed — 4,2%, azijalaižed — 2,3%, toiženke augotižlibundanke — 0,2%.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad, kiruhavtobusad, kiruhtramvai (vspäi 1992, 3 jonod 33 seižutesenke, 48 km raudted), metropoliten (üks'jäine jono vspäi 1983, kaik om 14 stancijad i 25 km raudted vspäi 1995) i «MARC Train»-ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos, «Maryland Transit Administration»-kompanii (MTA) ohjastab necil transportsistemal. Baltimoran järed «Helen Delich Bentley»-meriport (aluz vl 1706 edel lidnad völ) i raudte («Amtrak»-kompanii) ratas ühtes jüguihe näht. Päraudtestancii om Penn.

Rahvahidenkeskeine civiline Baltimor/Vašington-lendimport Tergud Maršall nimed (BWI, 27 mln passažiroid i 227 tuh. jügutonnoid vl 2019) radab 14 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid AÜV:oidme päpaloin, Kankun-lebutahozesai i Nassauhu, mugažo Kanadan i Evropan azjaližihe surihe lidnoihe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



AÜV:oiden järedad lidnad
Enamba 3 mln. eläjid Los Andželes | Nju Jork
1—3 mln. eläjid Čikago | Dallas | Filadel'fii | Finiks | Hjuston | San Antonio | San Diego | San Hose
750 tuh. eläjid — 1 mln. Džeksonvill | Fort Uert | Indianapolis | Kolumbus | Ostin | San Francisko | Šarlott
Enamba 500 tuh. eläjid Al'bukerke | Baltimor | Boston | Denver | Detroit | El' Paso | Fresno | Las Vegas | Luisvill | Memfis | Miluoki | Našvill | Oklahoma Siti | Portlend | Sakramento | Sietl | Tuson | Vašington