Mine sisu juurde

Nassau

Vikipedii-späi
Nassau
Lidnanznam
Valdkund Bagaman Sared
Eläjiden lugu (2016) 274,400 ristitud
Pind 200 km²
Nassau
Telefonkod +1−242
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Nju Providens-saren kart (2021)

Nassau (mugažo anglijan kelel, virktas [ˈnæsɔː]) om Bagaman Sariden pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan opendusen, medijan i kommertine keskuz, mugažo Nju Providens-ümbrikon administrativine keskuz.

Eländpunktan aluz om pandud anglijalaižil kuti Čarl'staun (angl.: Charles Towne) 17. voz'sadan keskes i om udesnimitadud vl 1695 nügüdläižikš Anglijan da Šotlandijan Uil'jam III-kunigahan augotižlibundan mödhe (Vil'hel'm III, 1689−1702, Oranjen-Nassaun tobmuzkodi).

20. voz'sadal Nassau šingotaškanzihe lidnaks kaitud kožujanno merikaranno. Vspäi 1920 äi rahoid tuliba lidnha, vahvištadud lähižiš AÜV:oiš «kuiv käskuz» kändi britaništ territorijad alkogoližeks bazaks, roman varažomaks kontrabandistoiden täht. AÜV:oiden laivišt kävuti sidä Toižen mail'man sodan aigan. Vn 1963 Kuban revolücijan jäl'ghe amerikaižiden turistoiden valu sirdi Bagamihe, i niiden pälidn kändihe lebukeskuseks. Britanižen kolonialižen arhitekturan äjüz vedab ičezennoks turistoid. Vspäi 1973 Nassau om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Nassau šingotase valdkundaližil aluzkundoil, lebuturizmal, tervhudenkaičendal (kuz' klinikad), meriportal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan nägu kaimdajaspäi

Lidn sijadase Atlantižen valdmeren päivlaskmas, otab Nju Providens-sart täuzin (207 km²), sen kaikiš korktemb londuseline čokkoim om viž metrad ülemb meren tazopindad. Nassaun keskuz om saudud saren pohjoižpäivnouzmaiženno randanno. Matkad lähembaižhe järedha Majami-lidnhasai (Florid, AÜV) om 290 km päivlaskmha orhal. Lähembaine järed sar' om Andros 50 km päivlaskmha i suvipäivlaskmha.

Klimat om subekvatorialine päivoikaz, tropine mussonine savannan röunal. Voden keskmäine lämuz om +25,6 C°, kuidme +22,2..+28,9 C°. Ekstremumad oma +7,9 C° i +36,5 C°. Paneb sadegid 1426 mm vodes, enamba kezakus-redukus (151..220 mm kus), vähemba tal'vkus-keväz'kus (43..54 mm kus). Meriveden lämuz vajehtase +24..+29 C° röunoiš voden aigan.

Vn 2000 valdkundan rahvahanlugemižen mödhe Nassaun (kaiken Nju Providens-saren) kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 210 832 ristitud, vn 2010 — 246 329 ristitud, vn 2022 (eziandmused) — 296 522 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Valdkundan ristitišton läz koumed nelländest eläb lidnas. Bagamiden ristitišt keskitase pälidnan teravan šingotesen tagut.

Avtobusad, taksid i avtoiden kortom oma kundaližeks transportaks lidnas. Avtotelikund om hurapol'ne AÜV:oiden erineden. Ehtatimed ühtenzoittas toižidenke elänzoittud saridenke. Džordž-princan valdmad oma meriportaks matkadajiden laivoiden täht.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Linden Pindling nimed[1] (NAS / MYNN, 3,2 mln passažiroid vl 2014) sijadase sil-žo sarel 16 km päivlaskmha lidnan keskusespäi Killarni-järven päivlaskmaižel randal. AÜV:oiden muitkontrol' om siš, tehtas reisid AÜV:oidme, Kanadan lidnoihe i Kariban meren maihe, mugažo Bagamiden saridme.

  1. Rahvahidenkeskeižen lendimportan Linden Pindling nimed sait (nassaulpia.com). (angl.)



Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington