Mine sisu juurde

Havan

Vikipedii-späi
Havan
La Habana
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Kuba
Eläjiden lugu (2020) 2,130,510 ristitud
Pind 728,26 km²
Havan La Habana
Pämez' Reinal'do Garsia Sapata
(2020—,
Reinaldo García Zapata)
Telefonkod +53−07
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Lidnan transportkart (2011)

Havan (isp.: La Habana [la aˈβana], täuzin San Cristóbal de La Habana) om Kuban pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om ühteks Kuban agjoišpäi.

Kaik sada valdkundad oma ezitadud lidnas: 88 sur'oigenduzkundad (sidä kesken AÜV:oiden vn 2015 heinkun 20. päiväspäi, edel sidä — mel'hetartusen ezitaikund), 11 verazmašt konsulust i üks' torguindezitaikund (Armenii).

Eländpunktan aluz om pandud vl 1519. Žilo sai lidnan statusad vl 1592. Vspäi 1902 Havan om ripmatoman Kuban pälidnaks.

Havan šingotase järedal meriportal (Kuban eksportan i importan pol'), laivansauvomižel, likkuimiden pästandal, turizmal, sauvondal, tekstil'tegimištol, himižel sarakol, farmaceftikan i biotehnologijoiden edheotandoil, sömtegimištol (lihan ümbriradmine, alkogoližed jomad, tabaktegesed).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Kuban saren lodehes, Meksikan lahten randal, 59 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om tropine passatine päivoikaz. Havan om tropižile ciklonile alištui lidn. Voden keskmäine lämuz om +25,2 C°, heinkun-elokun +27,6..+27,9 C°, tal'vkun-uhokun +22,2..+23 C°. Ekstremumad oma +6 C° (viluku) i +39,6 C° (reduku). Paneb 1189 mm sadegid vodes, enamba kezakus (182 mm), sügüz'kus (144 mm) i redukus (181 mm), vähemba keväz'kus (46 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 72..80 % röunoiš voden aigan. Meriveden lämuz om +24..+29 C° vodes läbi.

Havan-lidnan municipalitetoiden kart (2022)

Havan jagase vižtoštkümneks nimitadud municipaližeks ühtnikaks, ned alajagasoiš 105 rajonaks (isp.: consejos populares).

Edeline lidnan ohjandusen pämez' om Marta Fernandes Romero (2011−2020, Marta Hernández Romero).

Vl 1750 lidnan eläjiden lugu oli 70 tuh. ristituid. Ristitišt ületi millionad 1940-nziden voziden lopus i oli 1 139 579 eläjad vl 1953. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 344 000 eläjad vl 2002. Nügüd' valdkundan kaikutte videnz' ristit eläb lidnas. Vl 2012 kaik 2 106 146 ristitud[1] elihe lidnas.

Vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe kuz' ristitud kümnespäi oma ispanijalaižiden jäl'gelaižed, mestizo (vaugedverižiden da indejalaižiden jäl'gelaižed) i mulatad (afrikaniž-ispaniženke augotižlibundanke) ottas nelländest, 15 % oma afrikalaižed, 0,2 % oma azijalaižed (immigrantad Kitaišpäi).

Religijan mödhe religijatomad i katolikad oma enambuses. Om penemb hristanuskondan da afrikanižiden uskondoiden segoitadud kul'toiden polenpidajid.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Havanan universitet[2] (isp.: Universidad de la Habana, 24 tuh. üläopenikoid). Sen aluz om pandud vl 1728 kut religiozine universitet, kändihe sur'il'man aluzkundaks vl 1842. Kaik 16 fakul'tetad i 14 tedoiduzkeskust ratas universitetas. Toižed üläopendusen aluzkundad oma sodatehnine institut Hose Martin nimed (radab vspäi 1967) i Havanan agrarine universitet (vspäi 1976, kuz' fakul'tetad).

Avtobusad da kiruhavtobusad oma kundaližeks pätransportaks lidnan südäimes. Havan om valdkundan päraudtesol'm. Ei ole metrod lidnas, seižutihe sen sauvomišt NSTÜ:n čihodamižen jäl'ghe. Jügumeriport radab lidnas.

Lidnas om kaks' aeroportad. Rahvahidenkeskeine lendimport Hose Martin nimed[3] (HAV / MUHA, isp.: Aeropuerto Internacional José Martí, 9,6 mln passažiroid vl 2022) sijadase 18 kilometrad suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi, radab vspäi 1930. Toine Plaja Barakoa-lendimport sijadase päivlaskmpolehe lidnaspäi, kävutadas sidä tehmaha südäireisid vaiše.

Havanan ühthine nägu vn 2002 tal'vkus
  1. Vn 2012 rahvahanlugemižen oficialižed andmused. — ONE — Oficina Nacional de Estadisticas. Cuba (one.cu). (isp.)
  2. Havanan universitetan sait (uh.cu). (isp.) (angl.)
  3. Rahvahidenkeskeižen lendimportan Hose Martin nimed oficialižetoi sait (havana-airport.com). (angl.)



Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington