Kingstaun

Vikipedii-späi
Kingstaun
Kingstown
Valdkund Sent Vinsent da Grenadinad
Eläjiden lugu (2012) 12,909 ristitud
Pind 5 km²
Kingstaun Kingstown
Telefonkod +1−784
Aigvö UTC−4


Kingstaun (angl.: Kingstown [ˈkɪŋztaʊn] «kunigahan lidn») om Sent Vinsentan da Grenadinoiden pälidn, kaikiš järedamb lidn da meriport. Mugažo lidn om Sent-Džordž-tulendan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1722. Botanižen sadun aluz om pandud vl 1765, se om kaikiš amuižembišpäi Päivlaskmaižes mapoliškos, levitase 190 m ü.m.t. korktusel. Kova tullei pani lidnad mantazole vl 1780. Keskškolan aluz om pandud vl 1908. Ripmatoman valdkundan pälidn vspäi 1979.

Kingstaun om saren maižandusen, sportan i turizman keskuz. Egzotižiden fruktiden eksport tegese meriportan kal't Surhe Britanijha i AÜV:oihe.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Sent Vinsent-saren suvipäivlaskmas, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om kaitud tulleišpäi korktoil kukhil.

Klimat om tropine valdmeren. Päivän järgeline lämuz om +21..+33 C° röunoiš vodes läbi. Paneb sadegid 1005 mm vodes, vähemba vilukus-sulakus (12..30 mm kus).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2012 eläjiden lugu oli 12 909 ristitud, tulendan nelländez, valdkundan kahesandez.

Lidn om riman katoližen eparhijan keskuz, 19. voz'sadan jumalanpertiden rivi om olmas lidnas. Medicinine škol (Trinity School of Medicine) om avaitud lidnas. Levitadud sportansugud oma futbol (nell' klubad) i kriket. Muzaverižiden kariboiden istorijan muzei radab lidnas.

Lendimport Ebenezer Džošua nimed radab Kingstaunan suvipäivnouzmaižes Arnos-Veil-ezilidnas. Ehtatim ühtenzoitab Bekii-sarenke.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]




Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington