Mine sisu juurde

San Hose (Kostarik)

Vikipedii-späi
San Hose
San José
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Kostarik
Eläjiden lugu (2022) 352,381 ristitud
Pind 44,62 km²
San Hose San José
Pämez' Diego Miranda Mendes
(semendku 2024—,
Diego Miranda Méndez)
Telefonkod +506
Aigvö UTC−6


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Lidnan kart (2015)

San Hose (isp.: San José [saŋ xoˈse]) om Kostarikan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om San Hosen agjan administrativine keskuz mugažo, mülüb sihe kantonaks.

Eländpunktan aluz om pandud vl 1737 kuti kontrabandistoiden žilo. Vl 1740 saudihe ph. Josifan-nazaretalaižen (lidnan nimi ispanijaks) jumalanpertin ühtenzoitmaha tulendad, no jondveden mairiž azoti žilon šingotest, vaiše tabakfabrik radoi. Vl 1824 uden ripmatoman valdkundan ezmäine Huan Mora Fernandes-ohjandai päti sauda ut pälidnad 24 km päivlaskmha vanhas Kartago-pälidnaspäi San Hose-žilon sijas.

San Hose ümbrištonke šingotase transportteiden sol'meks, turizman i opendusen keskuseks. Lidnaglomeracijan kogosüdäiprodukt oli US$30,2 mlrd ekvivalentas vl 2023.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2009 kartal

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalas, agjan pohjoižes, Kostarikan Keskuzalangištos.

Subekvatorialine klimat pehmdase mägitazangištoližel sijadusel korktusenke 1170 m ü.m.t.. Se om päivoikaz kuivan sezonan aigan i pil'vekaz vihmsezonas. Kun keskmäine lämuz om +21,8..+23,7 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +11,7 C° (viluku) i +34,5 C° (sulaku). Il'man lämuz voib ületada +30 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 1971 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (268..280 mm kus), elokus (277 mm) i sügüz'kus-redukus (331..355 mm kus, vihmub läz joga päiväl), kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-keväz'kus (6..33 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 77..87 % röunoiš semendkus-kül'mkus, 66..74 % tal'vkus-sulakus.

Lidnan administrativine jagand (2017)

San Hose jagase üks'toštkümneks nimitadud ümbrikoks (isp.: distrito), ned alajagasoiš rajonikš (isp.: barrio). Uruk-ümbrik (Uruca) mülüb lidnha vaiše paloin.

Lidnan municipaline suim kogoneb 11 ühtnijaspäi (äilugu isp.: regidores), valitas heid nelläks vodeks. Lidnan Radonoigendajan tobmuden pämez' om alkal'd (isp.: Alcalde de San José), valičese kantonan kaikil eläjil nelläks vodeks, ühtenz' i kahtenz' varapämehed abutadas hänele. Edeližed alkal'dad oma Džonni Araja Mondž (Johnny Araya Monge, semendku 1998 — kezaku 2013, semendku 2016 — sulaku 2024), Sandra Garsia Peres (Sandra García Pérez, 2013−2016).

Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 333 981 ristitud. Enamba 2,1 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 2044 nellikkilometrad pindal (vn 2022 andmused), valdkundan ristitišton kaks' videndest.

Avtobusad, ezilidnelektrojonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Huan Santamaria-lendimport[1] (SJO / MROC, 6,2 mln passažiroid vl 2023) sijadase kaks'kümnes kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi Alahuel-ezilidnas. Lendimport om nimitadud rahvahanvägimehen mödhe, kudamb pölištui vl 1856 kaičemha ičeze mad amerikaižid flibustjeroid vaste. Tehtas reisid Keskuzamerikan maihe, AÜV:oiden i Evropan järedoihe lidnoihe, Suviamerikan pohjoižihe pälidnoihe. Toine pen' rahvahidenkeskeine openduzlendimport Tobias Bolanjos-pilotan nimed (SYQ / MRPV, 32 tuh. passažiroid vl 2017) radab kahesas kilometras lodeheze lidnan röunaspäi Pavas-ezilidnas, sišpäi om čarterreisid valdkundadme, kävutase penel aviacijal mugažo.

  1. Rahvahidenkeskeižen Huan Santamaria-lendimportan sait (sjoairport.com). (isp.) (angl.)



Pohjoižamerikan pälidnad
Baster | Bel'mopan | Bridžtaun | Gvatemal-lidn | Havan | Kastri | Kingstaun | Kingston | Managua | Mehiko | Nassau | Ottav | Panam-lidn | Port-o-Prens | Port of Spein |
| Rozo | San Hose | San Sal'vador | Santo Domingo | Sent Džons | Sent Džordžes | Tegusigal'p | Vašington