Mine sisu juurde

Kostarik

Vikipedii-späi
Kostarikan Tazovaldkund
República de Costa Rica
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn San Hose
Eläjiden lugu (2018) 4,987,142[1] ristitud
Pind 51,100 km²
Kostarikan Tazovaldkund República de Costa Rica
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Karlos Al'varado Kesada
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt kostarikan kolon (₡) (CRC)
Internet-domen .cr
Telefonkod +506
Aigvö UTC−6

Kostarik vai Kosta Rika (isp.: Costa Rica, sana sanha znamoičeb «elokaz rand»), täuz' oficialine form — Kostarikan Tazovaldkund (isp.: República de Costa Rica [re̞ˈpuβ̞lika ð̞e̞ ˈko̞sta ˈrika]), om valdkund Keskuzamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om San Hose.

Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Kostarik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.

Igähižed eläjad — uetaralaižed — kadoiba täuzin Konkistan jäl'ghe.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1821. Nügüdläine 12nz' lugul Konstitucii[2][3] om vahvištadud vl 1949 kül'mkun 7. päiväl, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke, jäl'gmäižed kohendused oliba vl 2015.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Kostarikan topografine kart

Kostarik om mavaldkundröunoiš Nikaraguanke (röunan piduz — 309 km) pohjoižes da Panamanke suvipäivnouzmas (330 km). Ühthine röun kuivmadme — 639 km. Kostarikan Kokos-sar' sijadase 550 km suvipäivlaskmpolehe Tünen valdmeren randištolpäi, sigä om meriröun Ekvadoranke suvipoles.

Kostarikan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri (randanpird — 1016 km), i pohjoižpäivnouzmaižed randad — Atlantižen valdmeren Kariban meri (212 km). Ühthine randanpird om 1228 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Čirripo-mägenoc, 3820 m ü.m.t.[4]

Londuseližed pävarad oma mecad (territorijan kaks' koumandest), kuld, rik, gidroenergii. Kaik om 74 kel'dtahod valdkundas (kacmata surhe ravhahantihedushe), ned ottas Kostarikan territorijan läz nelländest.

Parlamentan pert', San Hose

Kostarik om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de la República de Costa Rica), rahvaz valičeb händast nelläks vodeks. Prezident paneb radsijha päministrad, no hänen valdatused oma röunatud enamba kaikid toižid latinižamerikaižid prezidentid. Ozutesikš, prezident ei voi panda kel'dod käskushe büdžetan pol'he.

Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim (isp.: Asamblea Legislativa), rahvaz valičeb sen 57 ühtnijad mugažo nelläks vodeks. Valdkundas eile käskusenandajid suimid municipalitetoiš.

Voziden 1948−1949 Rahvanikoiden sodan jäl'ghe Kostarikal eile ičeze armijad (iče kel'dihe), vaiše policii radab.

Kostarikan päjärgvaličendad oliba vn 2018 kahtel tural, 4. uhokud i 1. sulakud, valitihe prezidentad i parlamentan ühtnijoid. Karlos Al'varado Kesada om valitud kahtes turas (sai 60,59%) da radab prezidentan vs 2018 semendkun 8. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

   Kacu kirjutuz: Kostarikan administrativiž-territorialine jagand.

Kostarik jagase seičemeks agjaks (provincijaks, isp.: provincia). Agjad alajagasoiš kantonoikš (niid om 81, isp. cantón), ned — rajonikš (isp. distrito, vl 2011 niid oli 464).

Kostarikas elädas kostarikalaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 4 713 168 eläjad[5]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2011): evropalaižed i mestizo — 83,6%, mulatad — 6,7%, sijaližed indejalaižed — 2,4%, afrikalaižed — 1,1%, toiženke augotižlibundanke — 1,1%, ozutandata — 2,9%, märhapanendata — 2,2%.

Uskondan mödhe (2016): riman katolikad — 71,8%, evangelistad i vižkümnenden päivän jumalankodikundan uskojad — 12,3%, toižed protestantad — 2,6%, Jehovan tundištajad — 0,5%, toižed uskojad — 2,4%, uskondata — 10,4%.

Toižed järedad lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[6], surembaspäi penembha): Kartago, Pavas, Limon, Hatil'jo. Lidnalaižiden pala om 80,8% (2020).

Kostarikan päeksport om mikroprocessorad, medicinmašiništ, kofe, sahar, meren sömproduktad, bananad, din'ad, ananasad, dekorativižed kazmused.

  1. Kostarikan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Kostarikan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Kostarikan Konstitucijan tekst costaricalaw.com-saital. (isp.) (angl.)
  4. Keskuzamerikan kaikiš korktembad mägenpäd peaklist.org-saital. (angl.)
  5. Proyecciones de población al 30 de junio de 2013 (Ristitišton endustused vn 2013 30. päiväl kezakud). — Inec.go.cr. (isp.)
  6. Costa Rica: Población total por zona y sexo, según provincia, cantón y distrito. C01. (2011. Kostarik: ristitišt zonan i sugun mödhe, agjan, kantonan i rajonan mödhe). — Inec.go.cr. (isp.)



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago