Kostarik

Kostarikan Tazovaldkund
República de Costa Rica

Flag	Valdkundznam
Pälidn	San Hose
Eläjiden lugu (2018)	4,987,142 ristitud
Pind	51,100 km²
Kel'	ispanijan
Valdkundan pämez'	Rodrigo Čaves Robles
Päministr	hän-žo
Religii	hristanuskond, ateizm
Valüt	kostarikan kolon (₡) (CRC)
Internet-domen	.cr
Telefonkod	+506
Aigvö	UTC−6

Kostarik vai Kosta Rika (isp.: Costa Rica, sana sanha znamoičeb «elokaz rand»), täuz' oficialine form — Kostarikan Tazovaldkund (isp.: República de Costa Rica [re̞ˈpuβ̞lika ð̞e̞ ˈko̞sta ˈrika]), om valdkund Keskuzamerikan suves. Pälidn da kaikiš suremb lidn om San Hose.

Istorii

Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Kostarik tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.

Igähižed eläjad — uetaralaižed — kadoiba täuzin Konkistan jäl'ghe.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1821. Nügüdläine kaks'toštkümnenz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1949 kül'mkun 7. päiväl, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke, jäl'gmäižed kohendused oliba vl 2015.

Geografijan andmused

Kostarikan topografine kart (2007)

Kostarik om mavaldkundröunoiš Nikaraguanke (röunan piduz — 309 km) pohjoižes da Panamanke suvipäivnouzmas (330 km). Ühthine röun kuivmadme — 639 km. Kostarikan Kokos-sar' sijadase 550 km suvipäivlaskmpolehe Tünen valdmeren randištolpäi, sigä om meriröun Ekvadoranke suvipoles.

Kostarikan suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri (randanpird — 1016 km), i pohjoižpäivnouzmaižed randad — Atlantižen valdmeren Kariban meri (212 km). Ühthine randanpird om 1228 km.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Čirripo-mägenoc, 3820 m ü.m.t. kortte.

Londuseližed pävarad oma mecad (territorijan kaks' koumandest), kuld, rik, gidroenergii. Kaik om 74 kel'dtahod valdkundas (kacmata surhe ravhahantihedushe), ned ottas Kostarikan territorijan läz nelländest.

Tobmuz

Parlamentan pert' San Hoses, heinku 2010

Kostarik om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de la República de Costa Rica), rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, toižen strokun voimuz om olmas, no ei sa jäl'geti. Prezident paneb radsijha päministrad, no hänen valdatused oma röunatud enamba kaikid toižid latinižamerikaižid prezidentid. Ozutesikš, prezident ei voi panda kel'dod käskushe büdžetan pol'he.

Parlament om üks'kodine Käskusenandai Suim (isp.: Asamblea Legislativa), rahvaz valičeb sen 57 ühtnijad mugažo nelläks vodeks. Valdkundas eile käskusenandajid suimid municipalitetoiš.

Voziden 1948−1949 Rahvanikoiden sodan jäl'ghe Kostarikal ei ole ičeze armijad (iče kel'dihe), vaiše policii radab.

Kostarikan päjärgvaličendad oliba vn 2022 kahtel tural, 6. uhokud i 3. sulakud, valitihe prezidentad i parlamentan ühtnijoid. Rodrigo Čaves Robles om valitud kahtes turas (sai 16,78 % ezmäižes turas i 52,82 % kahtendes turas) da radab prezidentan vn 2022 semendkun 8. päiväspäi. Edeline prezident om Karlos Al'varado Kesada (8. semendku 2018 — 8. semendku 2022, sai 21,63 % ühtendes turas i 60,59 % kahtendes turas).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Kostarikan administrativiž-territorialine jagand.

Kostarik jagase seičemeks agjaks (provincijaks, isp.: provincia). Agjad alajagasoiš kantonoikš (niid om 81, isp.: cantón), ned — rajonikš (isp. distrito, vl 2011 niid oli 464).

Eläjad

Kostarikas elädas kostarikalaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 4 713 168 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2011): evropalaižed i mestizo — 83,6 %, mulatad — 6,7 %, sijaližed indejalaižed — 2,4 %, afrikalaižed — 1,1 %, toiženke augotižlibundanke — 1,1 %, ozutandata — 2,9 %, märhapanendata — 2,2 %.

Uskondan mödhe (2016): riman katolikad — 71,8 %, evangelistad i vižkümnenden päivän jumalankodikundan uskojad — 12,3 %, toižed protestantad — 2,6 %, Jehovan tundištajad — 0,5 %, toižed uskojad — 2,4 %, uskondata — 10,4 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Kartago, Pavas, Limon, Hatil'jo. Lidnalaižiden pala om 80,8 % (2020).

Ižanduz

Kostarik om keskmäižen šingotesen agrariž-industrialine valdkund, rippub irdpol'žes torguindaspäi lujas märas. Maižandusen eksport om znamasine. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 96 mlrd. US$ ekvivalentas (71. sija mail'mas; US$18,031 ühtele hengele, 58. sija) vai 152 mlrd. US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe (87. sija; US$28,558 ühtele hengele, 64. sija). Valdkundaline velg om surehk (KSP:n 73,1 % vl 2024) büdžetan kaikenaigaižen deficitan tagut. Industrijan päsarakod oma elektrotehnine (mikroprocessorad i medicinižed ladimed), himine sarak (heretused, plastiktegesed), sauvondmaterialiden pästand, tekstilin tehmine i sobiden omblend, sömtegimišt, turizm. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz 5,5 %, tegimišt 18,6 %, holitišiden sfer 75,9 %. Radajiden järgenduz sektoroidme vl 2016: maižanduz 12,9 %, tegimišt 18,6 %, holitišiden sfer 69,0 %.

Valdkundan päeksport om mikroprocessorad, medicinmašiništ, kofe, sahar, meren sömproduktad, bananad, din'ad, ananasad, dekorativižed kazmused. Kostarik importiruib nenid tavaroid (2017): kivivoi i toine torhuz, kapitaline mašiništ, sauvondmaterialad, kulutajiden tavarad. Vl 2017 Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad oliba irdpol'žen torguindan päižeks partnöraks (Kostarikan eksportan 40,9 % i importan 38,1 %). Toižed znamasižed torguindpartnörad sil-žo vodel oliba Kitai (Kostarikan importan 13,1 %), Meksik (importan 7,3 %), Bel'gii (Kostarikan eksportan 6,3 %), Panam (eksportan 5,6 %), Alamad (eksportan 5,6 %), Nikaragua (eksportan 5,1 %), Gvatemal (eksportan 5,0 %).

Irdkosketused

• Kostarikan Tazovaldkundan prezidentan oficialine sait (presidencia.go.cr). (isp.)
• Kostarikan Tazovaldkundan parlamentan oficialine sait (asamblea.go.cr). (isp.) (angl.)
• Kostarikan Nacionaline statistikan da rahvahanlugemižen radnikoičend (inec.go.cr). (isp.)