Dominikanine Tazovaldkund

Vikipedii-späi
Dominikanine Tazovaldkund
República Dominicana
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Santo Domingo
Eläjiden lugu (2018) 10,298,756[1] ristitud
Pind 48,670[1] km²
Dominikanine Tazovaldkund República Dominicana
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Luis Abinader
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond
Valüt Dominikanižen Tazovaldkundan peso (DOP)
Internet-domen .do
Telefonkod +1−809, +1−829, +1−849
Aigvö UTC−4

Dominikanine Tazovaldkund (isp.: República Dominicana [reˈpuβlika ðominiˈkana], se om täuz' oficialine nimituz), om valdkund Kariban meren randal. Se otab Haiti-saren koume nelländest päivnouzmpoles. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Santo Domingo.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1844 27. päiväl uhokud Dominikanine Tazovaldkund tedištoiti ičeze ripmatomudes Haitišpäi.

Vozil 1962 i 1963 sodakukerdused oliba valdkundas. AÜV:oiden sodaväged kontroliruiba Dominikaništ Tazovaldkundad vozil 1916−1924 da 1965 (semendku-sügüz'ku).

Jäl'gmaine Konstitucii[2] om 39nz' lugul vspäi 1844, se om hüvästadud parlamental vn 2015 13. päiväl heinkud i om väges vajehtusita.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Dominikanižen Tazovaldkundan reljefan kart

Dominikanine Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Haitinke päivlaskmas, röunan piduz — 376 km. Mererandan pird om 1288 km. Puerto Riko-sar' sijadase päivnouzmpoles Mon-sal'men kal't, nece om AÜV:oiden rippui territorii.

Rel'jef om mägikaz tobjimalaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Duarte-mägenoc, 3087 m ü.m.t. kortte. Kaikiš madalamb čokkoim om Enrikiljo-järven pind man suvipäivlaskmas 44 m a.m.t., valdmeren pindan al.

Klimat om tropine. Paneb sadegid 1500 mm vodes (2540 mm pohjoižpäivnouzmaižil pautkil, 760 mm suvipäivlaskmas). Voden keskmäine lämuz om +25 C° (+21° keskmägil, +28° mererandal), ei oleskelend haloid.

Londuseližed pävarad oma metallad (boksitad, raudkivend, nikel', titan, vas'k, kuld, hobed); toižed varad oma keitandsol, sauvondgips.

Politine sistem[vajehta | vajehtada tekst]

Dominikanižen Tazovaldkundan prezidentan da ohjastusen pert'kulu Santo Domingos

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de la República Dominicana). Prezident paneb ministrid da provincijoiden pämehid radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad i varaprezidentad nelläks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Kongress (isp.: Congreso Nacional de la República Dominicana). Üläkodi om Senat (Senado), 32 ühtnijad nelläks vodeks, üksin kaikuččes provincijaspäi. Alakodi om Ezitajiden Kodi (isp.: Cámara de Diputados) 190 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid nelläks vodeks.

Käskuzkundaližen tobmuden pä om Ülembaine käskuzkund (isp.: Poder Judicial de la República Dominicana).

Valdkundan päjärgvaličendad oliba vn 2020 5. päiväl heinkud, valitihe parlamentan ühtnijoid, prezidentad i municipalitetoiden tobmut ühten aigan. Luis Abinader om nügüdläine prezident vs 2020 elokun 16. päiväspäi, sai 52,51% änid, nece hänen ühtenz' strok om.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Dominikanižen Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 31 agjaks (provincijaks) ühtenke pälidnanke (Nacionaline ümbrik). Agjad alajagasoiš 159 municipalitetaks (isp.: municipio, päiči pälidnas).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Dominikanižes Tazovaldkundas elädas dominikanilaižed. Vl 2014 kaik 10 349 741 ristitud elihe valdkundas.

Ristitišt augotižlibundan mödhe (2014): segoitadud rodul — 70,4% (mestizo i indejalaižed 58%, mulatad 12,4%), afrikalaižed 15,8%, evropalaižed — 13,5%, toižed rahvahad — 0,3%.

Uskojad (2017): riman katolikad — 47,8%, ateistad — 28%, protestantad — 21,3%, toižed uskojad — 2,2%, uskondan ozutandata — 0,7%.

Dominikanižen Tazovaldkundan toižed sured lidnad (enamba 200 tuh. ristituid vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe[3], surembaspäi penembha): Santjago de los Treinta Kabaljeros, Los Al'karrisos, Iguei, Konsepsion de la Veg, San Kristobal'. Kaik om 34 lidnad enamba 30 tuh. ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 82,5% (2020).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Dominikanižen Tazovaldkundan ekonomik om ühtenz' vai kahtenz' surtte Keskuzamerikan da Kariban meren maiden keskes.

Vl 2009 Dominikanižen Tazovaldkundan päeksport oli sobad (20%), medicinine instrument (17%); toine eksport — sigarad, kakao, elektromašiništ, cement, vas'k.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. 1,0 1,1 Dominikanižen Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Dominikanižen Tazovaldkundan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Oficina Nacional de Estadística: IX Censo Nacional de Población y Vivienda 2010. Volume I: Informe General. Santo Domingo 2012, Lpp. 35−45. (PDF; 5,4 MB). (isp.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago