Haiti

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Haitin Tazovaldkund
Repiblik Ayiti (hait.)
République d'Haïti (fr.)
 Flag
Flag of Haiti.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Haiti.svg
Pälidn Port-o-Prens
Eläjiden lugu (2014) 9 996 731[1] ristitud
Pind 27 750 km²
Haitin TazovaldkundRepiblik Ayiti (hait.)République d'Haïti (fr.)
Kel' haitin, francijan
Valdkundan pämez' Mišel' Marteji
Päministr Evans Pol'
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt Haitin gurd (HTG) (G)
Internet-domen .ht
Telefonkod +509
Aigvö tal'vel UTC-5,
kezal UTC-4

Haiti, täuz' oficialine nimituz — Haitin Tazovaldkund (hait.: Repiblik Ayiti, fr.: République d'Haïti), om valdkund Kariban meres, otab Haiti-saren päivlaskmpol't (saren läz koumandest). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Port-o-Prens.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimi kändase taino-indejalaižiden kelespäi kuti «mägikaz ma».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1804 vilukun 1. päiväl Haiti tedoti ezmäižen kerdan ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Francii tundišti ripmatomut vl 1825 sulakun 17. päiväl.

Vl 1934 elokun 1. päiväl Haiti tedoti ičeze ripmatomudes AÜV:oišpäi.

Vl 2004 uhokun 29. päiväl sodakukerduz oli valdkundas, küksihe prezidentad, sen jäl'ghe AÜV:oiden sodaväged otiba mad.

Vl 2010 luja manrehkaiduz tegihe valdkundas.

Jäl'gmaine Konstitucii (23nz' lugul) oli hüvästadud parlamental vl 2011 keväz'kus da tuli väghe vl 2012 kezakun 20. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Haitin reljefan kart.

Haiti om mavaldkundröunoiš Dominikanižen Tazovaldkundanke päivnouzmas, röunan piduz — 376 km. Mererandan pird om 1771 km.

Rel'jef om mägikaz. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om La Sel'-mägenoc, 2680 m valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine passatine. Paneb sadegid 2500 mm vodes pautkiden tulleipolil, 500-800 mm pautkiden tulleinalaižil polil. Om kaks' vihmsezonad (sulaku-kezaku, sügüz'ku-kül'mku). Voden kesklämuz om +25°C peniden köläidusidenke. Murenijad tropižed ciklonad oma paksud (kezakus-sügüz'kus tobjimalaz).

Londuseližed varad oma boksitad, vas'k, mouckivi, kuld, mramor, gidroenergii, mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om unitarine prezidentiž-parlamentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Prezident paneb parlamentan ezipartijan liderad radsijha päministraks. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz vaiše viden voden mändes prezidentištintata.

Parlament om kaks'kodine Nacionaline Suim (fr.: Assemblée Nationale). Üläkodi om Senat (Sénat) 27 ühtnijanke, kaikuččel kahtel vodel valitas udes sen koumandest. Alakodi om Ezitajiden Kodi (fr.: Chambre des Députés) 83 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid 4 vodeks.

Järgvaličendad parlamentha oliba vl 2010 kül'mkun 28. päiväl. Prezidentan järgvaličendad oliba sil-žo päiväl (ühtenz' tur) da vl 2011 keväz'kun 20. päiväl (kahtenz' tur). Mišel' Marteji om nügüdläine prezident, sai 67,57%, nece hänen ühtenz' strok om.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Haitin administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 10 agjaha (departamentha). Agjad alajagadas 42 ümbrikho (fr.: arrondissement), ümbrikod — 140 kommunha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Haitiš elädas haitilaižed.

Valdkundan toižed sured lidnad (enamba 300 tuh. ristitud vl 2011, surembaspäi penembha): Karrefur, Del'm, Petjonvil' (nene koume lidnad mülüdas pälidnan agjaha), Gonaiv, Kap Aitjen.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Haitin päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 90%); toine eksport — fruktad, kakao, parfümerižed void, muil, kofe.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vl 2014 heinkun Haitin Tazovaldkundan ristitišton endustuz. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago