Gvatemal

Gvatemalan Tazovaldkund
República de Guatemala
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Gvatemal-lidn
Eläjiden lugu (2018)	16,581,273 ristitud
Pind	108,889 km²
Kel'	ispanijan
Valdkundan pämez'	Alehandro Džammattei
Päministr	hän-žo
Religii	hristanuskond
Valüt	gvatemalan ketsal' (GTQ)
Internet-domen	.gt
Telefonkod	+502
Aigvö	UTC−6

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Gvatemal, täuz' oficialine form — Gvatemalan Tazovaldkund (isp.: República de Guatemala [reˈpuβlika ðe ɣwateˈmala]), om valdkund Keskuzamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Gvatemal-lidn.

Etimologii

Valdkundan nimituz nahuatlin kelel (Cuauhtēmallān) znamoičeb «äjiden puiden taho».

Istorii

Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Gvatemal tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vozil 1960−1996 Rahvahanikoiden soda mäni valdkundas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1825. Jäl'gmäine kaks'toštkümnenz' lugul Konstitucii^[2]^[3] om väges vspäi 1985 voziden 1986 i 1993 vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Gvatemal om mavaldkundröunoiš Meksikanke lodehes da pohjoižes (röunan piduz — 958 km), Belizanke päivnouzmas (266 km), Gondurasanke (244 km) da Sal'vadoranke (199 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 1667 km. Valdkundan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meren Gondurasan laht, suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Ühthine randanpird — 400 km.

Gvatemalan territorijan keskuzpalan Kordiljerad-mäged ottas. Peten-plato om man pohjoižpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Tahumul'ko-vulkan, 4211 m valdmeren pindan päl. Kaik om 33 lämoimäged, voib olda lujid manrehkaidusid erašti, pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižemb järv om Isabal', jogi — Motagua.

Randišton klimat om tropine, mägištol om ven klimat. Voden kesklämuz om +23..+27 C° randpolel, mägištol +15..+20 C°. Tal'vel (viluku-uhoku) paneb haloid mägile (−10 C°), mägištol voib olda 0 C°. Paneb sadegid 1300 mm keskmäras, semendkul-redukul tobjimalaz. Tropižed ciklonad oma paksud.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, nikel', antimonii, kuld, hahktin; toižed varad oma mec, gidroenergii, kala.

Politine sistem

Gvatemal om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de Guatemala), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, toižen strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental. Ohjastuz voib vahvištada käskusid, kut parlament-ki.

Parlament om üks'kodine Kongress (isp.: Congreso de la República), rahvaz valičeb sen 158 ühtnijad mugažo nelläks vodeks.

Gvatemalan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 16. päiväl kezakud i 11. päiväl elokud. Nügüdläine prezident om Alehandro Džammattei vn 2020 vilukun 14. päiväspäi. Hän sai vägestust valičendoiden kahtendel tural vn 2019 11. päiväl elokud (57,95 %).

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Gvatemalan administrativiž-territorialine jagand.

Gvatemal jagase kaks'kümneks kahteks departamentaks (isp.: departamento). Departamentad alajagasoiš municipalitetoikš (vl 2014 kaik niid oli 338, isp.: municipio).

Eläjad

Gvatemalas elädas gvatemalalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 14,647,083 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Ispanijan kel' om ristitišton seičemen kümnendest mamankel'. Ristituiden kaks' videndest kävutadas maja-indejalaižiden kelid. Kaik om 23 igähižiden rahvahiden kel't valdkundas.

Augotižlibundan mödhe (2018): mestizo (sijaline nimituz om ladino, segoitadud indejalaižed ispanijalaižidenke) — 56,0 %, maja-indejalaižed — 41,7 %, ksinka-indejalaižed — 1,8 %, afrikalaižed — 0,2 %, garifuna-indejalaižed — 0,1 %, verazmalaižed — 0,2 %.

Uskondan mödhe eläjad oma riman katolikad, protestantad, majan rahvahaližen uskondan polenpidajad.

Gvatemalan toižed sured lidnad (enamba 600 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha^[4]): Villa Nuev, Mihko. Vl 2002 kaik oli 101 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 51,8 % (2020).

Ižanduz

Gvatemal om šingotai industrialiž-agrarine ma. Industrijan päsarakod oma tekstiline i sobiden omblend, kivivoin da metalloiden samine, himine, räzinan tehmine, sömtegimišt (sahar, kofe), meblin pästand, turizm.

Vn 2009 valdkundan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 12 %), sahar (10 %), kofe (8 %), bananad (7 %); toine eksport — kuld, metallkivendoiden koncentratad, kivivoi, pal'mvoi, zelläd, muil. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2017) oma AÜV (Gvatemalan eksportan 33,8 % i importan 39,8 %), Sal'vador (eksportan 11,1 % i importan 5,3 %), Meksik (4,7 % i 10,7 %), Kitai (importan 10,7 %), Gonduras (eksportan 8,8 %).

Homaičendad

Irdkosketused

Gvatemal Vikiaitas

	Pohjoižamerikan valdkundad
	Pohjoižamerikan valdkundad Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) \| Antigua da Barbud \| Bagaman Sared \| Barbados \| Beliz \| Dominik \| Dominikanine Tazovaldkund \| Gonduras \| Grenad \| Gvatemal \| Haiti \| Jamaik \| Kanad \| Kostarik \| Kuba \| Meksik \| Nikaragua \| Panam \| Sal'vador \| Sent Kits da Nevis \| Sent Lüsii \| Sent Vinsent da Grenadinad \| Trinidad da Tobago

[1] Gvatemalan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Gvatemalan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[3] Gvatemalan Konstitucii 1985 (vn 1993 vajehtusidenke) ispanijankel'žes Vikiaitas. (isp.)

[4] Vn 2012 rahvahanlugemižen satused. — Gvatemalan Nacionaline statistikan institut (ine.gob.gt). (isp.)

[1]

[2]

[3]

[4]