Gvatemal

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Gvatemalan Tazovaldkund
República de Guatemala
 Flag
Flag of Guatemala.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Guatemala.svg
Pälidn Gvatemal-lidn
Eläjiden lugu (2014) 14 647 083[1] ristitud
Pind 108 889 km²
Gvatemalan Tazovaldkund República de Guatemala
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Alehandro Mal'donado Agirre (velgusentäutai)
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt Gvatemalan ketsal' (GTQ)
Internet-domen .gt
Telefonkod +502
Aigvö UTC-6

Gvatemal, täuz' oficialine form — Gvatemalan Tazovaldkund (isp.: República de Guatemala), om valdkund Keskuzamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Gvatemal-lidn.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz nahuatlin kelel (Cuauhtēmallān) znamoičeb «äjiden puiden taho».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1821 sügüz'kun 15. päiväl Gvatemal tedoti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vozil 1960-1996 Rahvahanikoiden soda oli valdkundas.

Jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vl 1985 (vn 1993 vajehtusidenke)[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gvatemalan topografine kart.

Gvatemal om mavaldkundröunoiš Meksikanke lodehes da pohjoižes (röunan piduz — 958 km), Belizanke päivnouzmas (266 km), Gondurasanke (244 km) da Sal'vadoranke (199 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 1667 km. Valdkundan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meren Gondurasan laht, suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Ühthine randanpird — 400 km.

Gvatemalan territorijan keskuzpalan Kordiljerad-mäged ottas. Peten-plato om man pohjoižpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Tahumul'ko-vulkan, 4211 m valdmeren pindan päl. Kaik om 33 vulkanad, voib olda lujid manrehkaidusid erašti, pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižemb järv om Isabal', a jogi — Motagua.

Randišton klimat om tropine, mägištol om ven klimat. Voden kesklämuz om +23...+27°C randpolel, mägištol +15...+20°C. Tal'vel (viluku-uhoku) paneb haloid mägile (-10°C), mägištol voib olda 0°C. Paneb sadegid 1300 mm keskmäras, semendkul-redukul tobjimalaz. Tropižed ciklonad oma paksud.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, nikel', antimonii, kuld, hahktin; toižed varad oma mec, gidroenergii, kala.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Parlamentan pert' Gvatemal-pälidnas.

Gvatemal om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de Guatemala), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Rahvaz valičeb händast 4 vodeks, toižen strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental. Ohjastuz voib vahvištada käskusid, kut parlament-ki.

Parlament om üks'kodine Kongress (isp.: Congreso de la República), sen 158 ühtnijoid mugažo rahvaz valičeb 4 vodeks.

Gvatemalan päjärgvaličendad oliba vl 2011 sügüz'kun 11. päiväl. Nügüdläine prezidentan velgusentäutai om Alehandro Mal'donado Agirre vs 2015 sügüz'kun 3. päiväspäi. Prezidentan valičendoiden kahtenz' tur linneb vl 2015 redukun 25. päiväl.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Gvatemalan administrativiž-territorialine jagand.

Gvatemal alajagase 22 departamentha (isp. departamento). Departamentad alajagase municipalitetha (vl 2014 niid oli 338) (isp. municipio).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gvatemalas elädas gvatemalalaižed. 40% ristitud kävutadas indejalaižiden kelid.

Gvatemalan toižed sured lidnad (enamba 600 tuh. ristitud vl 2012, surembaspäi penembha[3]): Villa Nuev, Mihko. Vl 2002 kaik oli 101 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2009 Gvatemalan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 12%), sahar (10%), kofe (8%), bananad (7%); toine eksport — kuld, metallkivendoiden koncentratad, kivivoi, pal'mvoi, zelläd, muil.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vl 2014 Gvatemalan ristitišton endustuz heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Gvatemalan Konstitucii 1985 (vn 1993 vajehtusidenke). — Acnur.org. (isp.)
  3. Vn 2012 rahvahanlugemižen satused. — Gvatemalan Nacionaline statistikan institut (ine.gob.gt). (isp.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago