Gvatemal

Vikipedii-späi
Gvatemalan Tazovaldkund
República de Guatemala
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Gvatemal-lidn
Eläjiden lugu (2018) 16,581,273[1] ristitud
Pind 108,889 km²
Gvatemalan Tazovaldkund República de Guatemala
Kel' ispanijan
Valdkundan pämez' Alehandro Džammattei
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond
Valüt gvatemalan ketsal' (GTQ)
Internet-domen .gt
Telefonkod +502
Aigvö UTC−6
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Gvatemal, täuz' oficialine form — Gvatemalan Tazovaldkund (isp.: República de Guatemala), om valdkund Keskuzamerikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Gvatemal-lidn.

Etimologii[vajehta | vajehtada tekst]

Valdkundan nimituz nahuatlin kelel (Cuauhtēmallān) znamoičeb «äjiden puiden taho».

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1821 15. päiväl sügüz'kud Gvatemal tedištoiti ičeze ripmatomudes Ispanijaspäi.

Vozil 1960−1996 Rahvahanikoiden soda mäni valdkundas.

Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1825. Jäl'gmäine 12nz' lugul Konstitucii[2][3] om väges vspäi 1985 voziden 1986 i 1993 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Gvatemalan topografine kart.

Gvatemal om mavaldkundröunoiš Meksikanke lodehes da pohjoižes (röunan piduz — 958 km), Belizanke päivnouzmas (266 km), Gondurasanke (244 km) da Sal'vadoranke (199 km) suvipäivnouzmas. Ühthine röun kuivmadme — 1667 km. Valdkundan päivnouzmaižed randad lainištab Atlantižen valdmeren Kariban meren Gondurasan laht, suvipäivlaskmaižed randad lainištab Tün' valdmeri. Ühthine randanpird — 400 km.

Gvatemalan territorijan keskuzpalan Kordiljerad-mäged ottas. Peten-plato om man pohjoižpoles. Kaikiš korktemb čokkoim om Tahumul'ko-vulkan, 4211 m valdmeren pindan päl. Kaik om 33 vulkanad, voib olda lujid manrehkaidusid erašti, pened manrehkaidused oma paksud. Kaikiš znamasižemb järv om Isabal', jogi — Motagua.

Randišton klimat om tropine, mägištol om ven klimat. Voden kesklämuz om +23..+27 C° randpolel, mägištol +15..+20 C°. Tal'vel (viluku-uhoku) paneb haloid mägile (−10 C°), mägištol voib olda 0 C°. Paneb sadegid 1300 mm keskmäras, semendkul-redukul tobjimalaz. Tropižed ciklonad oma paksud.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, nikel', antimonii, kuld, hahktin; toižed varad oma mec, gidroenergii, kala.

Politine sistem[vajehta | vajehtada tekst]

Parlamentan pert' Gvatemal-pälidnas.

Gvatemal om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de Guatemala), hän-žo om ohjastusen pämez' da armijan päkäsknik. Rahvaz valičeb händast nelläks vodeks, toižen strokun voimuseta. Ministrad da varaprezident oma abuiš prezidental. Ohjastuz voib vahvištada käskusid, kut parlament-ki.

Parlament om üks'kodine Kongress (isp.: Congreso de la República), rahvaz valičeb sen 158 ühtnijoid mugažo nelläks vodeks.

Gvatemalan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2019 16. päiväl kezakud i 11. päiväl elokud. Nügüdläine prezident om Alehandro Džammattei vs 2020 vilukun 14. päiväspäi. Hän sai vägestust valičendoiden kahtendel tural vn 2019 11. päiväl elokud (57,95%).

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Gvatemalan administrativiž-territorialine jagand.

Gvatemal jagase 22 departamentaks (isp.: departamento). Departamentad alajagasoiš municipalitetoikš (vl 2014 kaik niid oli 338, isp. municipio).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Gvatemalas elädas gvatemalalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 14,647,083 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Ispanijan kel' om ristitišton seičemen kümnendest mamankel'. Ristituiden kaks' videndest kävutadas maja-indejalaižiden kelid. Kaik om 23 igähižiden rahvahiden kel't valdkundas.

Augotižlibundan mödhe (2018): mestizo (sijaline nimituz om ladino, segoitadud indejalaižed ispanijalaižidenke) — 56,0%, maja-indejalaižed — 41,7%, ksinka-indejalaižed — 1,8%, afrikalaižed — 0,2%, garifuna-indejalaižed — 0,1%, verazmalaižed — 0,2%.

Uskondan mödhe eläjad oma riman katolikad, protestantad, majan rahvahaližen uskondan polenpidajad.

Gvatemalan toižed sured lidnad (enamba 600 tuh. ristituid vl 2012, surembaspäi penembha[4]): Villa Nuev, Mihko. Vl 2002 kaik oli 101 lidnad enamba 10 tuh. ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 51,8% (2020).

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2009 Gvatemalan päeksport oli erazvuiččed sobad (läz 12%), sahar (10%), kofe (8%), bananad (7%); toine eksport — kuld, metallkivendoiden koncentratad, kivivoi, pal'mvoi, zelläd, muil.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Gvatemalan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Gvatemalan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Gvatemalan Konstitucii 1985 (vn 1993 vajehtusidenke) ispanijankel'žes Vikiaitas. (isp.)
  4. Vn 2012 rahvahanlugemižen satused. — Gvatemalan Nacionaline statistikan institut (ine.gob.gt). (isp.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago