Sent Lüsii

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Sent Lüsii
Saint Lucia
 Flag
Flag of Saint Lucia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Saint Lucia.svg
Pälidn Kastri
Eläjiden lugu (2014) 163 362[1] ristitud
Pind 616 km²
Sent Lüsii Saint Lucia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Kenni Entoni
Religii hristanuskond
Valüt päivnouzmkariban dollar (XCD)
Internet-domen .lc
Telefonkod +1-758
Aigvö UTC−4

Sent Lüsii (angl.: Saint Lucia), se om täuz' oficialine nimituz, om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kastri.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1979 22. päiväl uhokud Sent Lüsii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Nügüdläine Konstitucii[2] tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges vn 1980 da möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sent Lüsijan geografine kart.

Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaiženke sar'hiženke Martinik-departamentanke pohjoižpoles, Sent Vinsent da Grenadinoidenke suvipoles. Randanpird om 158 km.

Amuižiden vulkanoiden jono sädi Sent Lüsijan territorijad. Nened vulkanad voidas ozutada aktivižut tähäsai. Kaikiš korktemb čokkoim om Žimi-vulkan, 950 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine passatine. Kuiv sezon oleskeleb vilukus-sulakus, vihm sezon vedase semendkuspäi elokuhusai. Tropižed ciklonad oma paksud kezan lopus. Kaikuččen kun keskmäine lämuz om +18..+26 C°. Paneb sadegid 1500..3000 mm vodes.

Londuseližed varad oma mec, termaližed purtked. Om 3 kel'dtahod da 2 nacionališt puištod.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundanpert' Kastriš.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine-kunigaznaine. Hän vahvištab ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad — Sent Lüsijan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator vahvištab valitud parlamental ohjastust, allekirjutab käskusid, paneb uziden valičemižiden datad.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 11 ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 17 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Jenaral-gubernatorale sab pästta parlamentad radmaspäi miččel taht aigal, miččen taht sün tagut, sidä kesken päministran pätandan mödhe. Parlament formiruib ohjastust jenaral-gubernatoran andmižen mödhe. Päministr om parlamentan ezipartijan lider tobjimalaz.

Sent Lüsijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2011 28. päiväl kül'mkud. Kalliopa Perlett Luizi-emänd om pandud radnikusele nügüdläižeks jenaral-gubernatoraks vn 1997 17. päiväl sügüz'kud.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sent Lüsijan administrativiž-territorialine jagand.

Sent Lüsii jagase 11 administrativižeks tulendaks (angl.: parish).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sent Lüsijas elädas sentlüsijalaižed.

Vl 2005 kaik oli 16 eländpunktad enamba 1 tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sent Lüsijan päeksport om kivivoi (33%), bananad (22%), olud (12%), antennad da antennkuvastimed (11%); toine eksport om elektromašiništ (5%), lämänmäričimed (3%), karton (3%), vas'k (1%), kakao, kokospähkmed, kokosvoi, kaikenvuiččed tropižed fruktad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Sent Lüsijan ristitišton endustuz vn 2014 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Sent Lüsijan Konstitucii 31.12.2006-datal vajehtusidenke valdkundaližel govt.lc-portalal. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago