Sent Lüsii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sent Lüsii
Saint Lucia
 Flag
Flag of Saint Lucia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Saint Lucia.svg
Pälidn Kastri
Eläjiden lugu (2018) 165 510[1] ristitud
Pind 616 km²
Sent Lüsii Saint Lucia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Elizavet Toine
Päministr Allen Častanet
Religii hristanuskond
Valüt päivnouzmkariban dollar (XCD)
Internet-domen .lc
Telefonkod +1-758
Aigvö UTC−4

Sent Lüsii (angl.: Saint Lucia [ˌseɪnt ˈluːʃɪə]), se om täuz' oficialine nimituz, om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kastri.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1979 22. päiväl uhokud Sent Lüsii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Nügüdläine Konstitucii[2] tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges vn 1980 da möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sent Lüsijan geografine kart.

Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaiženke sar'hiženke Martinik-departamentanke pohjoižpoles, Sent Vinsent da Grenadinoidenke suvipoles. Randanpird om 158 km.

Amuižiden vulkanoiden jono sädi Sent Lüsijan territorijad. Nened vulkanad voidas ozutada aktivižut tähäsai. Kaikiš korktemb čokkoim om Žimi-vulkan, 950 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine passatine. Kuiv sezon oleskeleb vilukus-sulakus, vihm sezon vedase semendkuspäi elokuhusai. Tropižed ciklonad oma paksud kezan lopus. Kaikuččen kun keskmäine lämuz om +18..+26 C°. Paneb sadegid 1500..3000 mm vodes.

Londuseližed varad oma mec, termaližed purtked. Om 3 kel'dtahod da 2 nacionališt puištod.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundanpert' Kastriš.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om britanine Elizavet Toine-kunigaznaine. Hän vahvištab ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad — Sent Lüsijan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator vahvištab valitud parlamental ohjastust, allekirjutab käskusid, paneb uziden valičemižiden datad.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 11 ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 17 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Jenaral-gubernatorale sab pästta parlamentad radmaspäi miččel taht aigal, miččen taht sün tagut, sidä kesken päministran pätandan mödhe. Parlament formiruib ohjastust jenaral-gubernatoran andmižen mödhe. Päministr (angl. Prime Minister) om parlamentan ezipartijan lider tobjimalaz.

Sent Lüsijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 6. päiväl kezakud. Emmanuel Nevill Senak-ižand om pandud radnikusele nügüdläižeks jenaral-gubernatoraks vn 2018 12. päiväl vilukud. Allen Častanet radab päministran vs 2016 kezakun 7. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sent Lüsijan administrativiž-territorialine jagand.

Sent Lüsii jagase 11 administrativižeks tulendaks (angl.: parish).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sent Lüsijas elädas sentlüsijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 163 362 eläjad.

Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 85,3%, segoitadud augotižlibundanke — 10,9%, indijalaižed — 2,2%, toiženke augotižlibundanke — 1,5%, märhapanendata — 0,1%.

Vl 2005 kaik oli 16 eländpunktad enamba 1 tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sent Lüsijan päeksport om kivivoi (33%), bananad (22%), olud (12%), antennad da antennkuvastimed (11%); toine eksport om elektromašiništ (5%), lämänmäričimed (3%), karton (3%), vas'k (1%), kakao, kokospähkmed, kokosvoi, kaikenvuiččed tropižed fruktad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Sent Lüsijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Sent Lüsijan Konstitucii 31.12.2006-datal vajehtusidenke valdkundaližel govt.lc-portalal. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Pohjoižamerikan valdkundad
Pohjoižamerikan valdkundad
Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (AÜV) | Antigua da Barbud | Bagaman Sared | Barbados | Beliz | Dominik | Dominikanine Tazovaldkund | Gonduras | Grenad | Gvatemal | Haiti | Jamaik | Kanad | Kostarik | Kuba | Meksik | Nikaragua | Panam | Sal'vador | Sent Kits da Nevis | Sent Lüsii | Sent Vinsent da Grenadinad | Trinidad da Tobago