Sent Lüsii

Sent Lüsii
Saint Lucia

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Kastri
Eläjiden lugu (2018)	165,510 ristitud
Pind	616 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Karl Koumanz'
Päministr	Allen Častanet
Religii	hristanuskond
Valüt	päivnouzmkariban dollar (XCD)
Internet-domen	.lc
Telefonkod	+1−758
Aigvö	UTC−4

Sent Lüsii (angl.: Saint Lucia [ˌseɪnt ˈluːʃɪə]), se om täuz' oficialine nimituz, om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kastri.

Istorii

Vn 1979 22. päiväl uhokud Sent Lüsii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Nügüdläine Konstitucii tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges vn 1980 da möhembaižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Sent Lüsijan geografine kart (2006)

Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaiženke sar'hiženke Martinik-departamentanke pohjoižpoles, Sent Vinsent da Grenadinoidenke suvipoles. Randanpird om 158 km.

Amuižiden lämoimägiden jono sädi Sent Lüsijan territorijad. Nened vulkanad voidas ozutada aktivižut tähäsai. Kaikiš korktemb čokkoim om Žimi-lämoimägi, 950 metrad kortte valdmeren pindan päl.

Klimat om tropine passatine. Kuiv sezon oleskeleb vilukus-sulakus, vihm sezon vedase semendkuspäi elokuhusai. Tropižed ciklonad oma paksud kezan lopus. Kaikuččen kun keskmäine lämuz om +18..+26 C°. Paneb sadegid 1500..3000 mm vodes.

Londuseližed varad oma mec, termaližed purtked. Om koume kel'dtahod da kaks' nacionališt puištod.

Politine sistem

Valdkundanpert' Kastriš vn 2011 tal'vkus

Ohjandusen form om unitarine parlamentine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om britanine Karl Koumanz'-kunigaz. Hän vahvištab ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad — Sent Lüsijan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator vahvištab valitud parlamental ohjastust, allekirjutab käskusid, paneb uziden valičemižiden datad.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) üks'toštkümnenke ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 17 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Jenaral-gubernatorale sab pästta parlamentad radmaspäi miččel taht aigal, miččen taht sün tagut, sidä kesken päministran pätandan mödhe. Parlament formiruib ohjastust jenaral-gubernatoran andmižen mödhe. Päministr (angl. Prime Minister) om parlamentan ezipartijan lider tobjimalaz.

Sent Lüsijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 6. päiväl kezakud. Emmanuel Nevill Senak-ižand om pandud radnikusele nügüdläižeks jenaral-gubernatoraks vn 2018 12. päiväl vilukud. Allen Častanet radab päministran vn 2016 kezakun 7. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Sent Lüsijan administrativiž-territorialine jagand.

Sent Lüsii jagase üks'toštkümneks administrativižeks tulendaks (angl.: parish).

Eläjad

Sent Lüsijas elädas sentlüsijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 163 362 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 85,3 %, segoitadud augotižlibundanke — 10,9 %, indijalaižed — 2,2 %, toiženke augotižlibundanke — 1,5 %, märhapanendata — 0,1 %.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 61,5 %, protestantad — 25,5 %, toižed hristanuskojad — 3,4 %, rastafarilaižed — 1,9 %, toižed uskojad — 0,4 %, religijatomad — 5,9 %, märhapanendata — 1,4 %.

Vl 2005 kaik oli 16 eländpunktad enamba üht tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 18,8 % (2020).

Ižanduz

Sent Lüsii om keskmäižen šingotesen valdkund, rippub rahvahidenkeskeižes torguindaspäi holitišil lujas märas. Turizm (läz üht millionad tulijoid vodes) i banking oma ižandusen alusikš. Industrijan päsarakod oma ühthekeradamine elektronižiš komponentoišpäi, kartonkonorüziden tehmine, sobiden pästand, sömtegimišt (laiman i kokospähkmiden ümbriradmine, jomad).

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2020 andmused): maižanduz 2,2 %, tegimišt 10,9 %, holitišiden sfer 86,9 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2021: maižanduz 7,9 %, tegimišt 15,6 %, holitišiden sfer 76,5 %.

Valdkundan päeksport om kivivoi (33 %), bananad (22 %), olud (12 %), antennad da antennkuvastimed (11 %); toine eksport om elektromašiništ (5 %), lämänmäričimed (3 %), karton (3 %), vas'k (1 %), kakao, kokospähkmed, kokosvoi, kaikenvuiččed tropižed fruktad. Importan tavarad oma toreh kivivoi i kivivoin ümbriradmižen produktad, londuseline gaz, avtod, linduiden lihad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma AÜV (eksportan 17,2 % i importan 75,9 %), Gajan (eksportan 16,3 %), Trinidad da Tobago (eksportan 14,2 %), Barbados (eksportan 8,8 %), Surinam (eksportan 6,8 %).

Irdkosketused

• Sent Lüsijan valdkundaline portal (govt.lc). (angl.)