Sent Lüsii
Flag![]() |
Valdkundznam![]() |
Pälidn | Kastri |
Eläjiden lugu (2018) | 165,510[1] ristitud |
Pind | 616 km² |
![]() | |
Kel' | anglijan |
Valdkundan pämez' | Karl Koumanz' |
Päministr | Allen Častanet |
Religii | hristanuskond |
Valüt | päivnouzmkariban dollar (XCD) |
Internet-domen | .lc |
Telefonkod | +1−758 |
Aigvö | UTC−4 |
Sent Lüsii (angl.: Saint Lucia [ˌseɪnt ˈluːʃɪə]), se om täuz' oficialine nimituz, om valdkund ühtennimižel sarel Kariban meren päivnouzmpoles. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Kastri.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 1979 22. päiväl uhokud Sent Lüsii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Nügüdläine Konstitucii[2] tuli väghe sil-žo päiväl, se om väges vn 1980 da möhembaižidenke vajehtusidenke.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Valdkund om meriröunoiš Francijan merentagaiženke sar'hiženke Martinik-departamentanke pohjoižpoles, Sent Vinsent da Grenadinoidenke suvipoles. Randanpird om 158 km.
Amuižiden lämoimägiden jono sädi Sent Lüsijan territorijad. Nened vulkanad voidas ozutada aktivižut tähäsai. Kaikiš korktemb čokkoim om Žimi-lämoimägi, 950 metrad kortte valdmeren pindan päl.
Klimat om tropine passatine. Kuiv sezon oleskeleb vilukus-sulakus, vihm sezon vedase semendkuspäi elokuhusai. Tropižed ciklonad oma paksud kezan lopus. Kaikuččen kun keskmäine lämuz om +18..+26 C°. Paneb sadegid 1500..3000 mm vodes.
Londuseližed varad oma mec, termaližed purtked. Om koume kel'dtahod da kaks' nacionališt puištod.
Politine sistem
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Ohjandusen form om unitarine parlamentine monarhii äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om britanine Karl Koumanz'-kunigaz. Hän vahvištab ičeze ezitajad — jenaral-gubernatorad — Sent Lüsijan päministran nevondan mödhe. Jenaral-gubernator vahvištab valitud parlamental ohjastust, allekirjutab käskusid, paneb uziden valičemižiden datad.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) üks'toštkümnenke ühtnijanke, jenaral-gubernator paneb heid radsijha. Alakodi om Suiman Kodi (angl.: House of Assembly) 17 ühtnijanke, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks. Jenaral-gubernatorale sab pästta parlamentad radmaspäi miččel taht aigal, miččen taht sün tagut, sidä kesken päministran pätandan mödhe. Parlament formiruib ohjastust jenaral-gubernatoran andmižen mödhe. Päministr (angl. Prime Minister) om parlamentan ezipartijan lider tobjimalaz.
Sent Lüsijan parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 6. päiväl kezakud. Emmanuel Nevill Senak-ižand om pandud radnikusele nügüdläižeks jenaral-gubernatoraks vn 2018 12. päiväl vilukud. Allen Častanet radab päministran vn 2016 kezakun 7. päiväspäi.
Administrativiž-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kacu kirjutuz: Sent Lüsijan administrativiž-territorialine jagand.
Sent Lüsii jagase üks'toštkümneks administrativižeks tulendaks (angl.: parish).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Sent Lüsijas elädas sentlüsijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 163 362 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Augotižlibundan mödhe (2010): afrikalaižed — 85,3 %, segoitadud augotižlibundanke — 10,9 %, indijalaižed — 2,2 %, toiženke augotižlibundanke — 1,5 %, märhapanendata — 0,1 %.
Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 61,5 %, protestantad — 25,5 %, toižed hristanuskojad — 3,4 %, rastafarilaižed — 1,9 %, toižed uskojad — 0,4 %, religijatomad — 5,9 %, märhapanendata — 1,4 %.
Vl 2005 kaik oli 16 eländpunktad enamba üht tuhad kaikenaigaiženke ristitištonke. Lidnalaižiden pala om 18,8 % (2020).
Ižanduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Sent Lüsii om keskmäižen šingotesen valdkund, rippub rahvahidenkeskeižes torguindaspäi holitišil lujas märas. Turizm (läz üht millionad tulijoid vodes) i banking oma ižandusen alusikš. Industrijan päsarakod oma ühthekeradamine elektronižiš komponentoišpäi, kartonkonorüziden tehmine, sobiden pästand, sömtegimišt (laiman i kokospähkmiden ümbriradmine, jomad).
Kogosüdäiproduktan palad (vn 2020 andmused): maižanduz 2,2 %, tegimišt 10,9 %, holitišiden sfer 86,9 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2021: maižanduz 7,9 %, tegimišt 15,6 %, holitišiden sfer 76,5 %.
Valdkundan päeksport om kivivoi (33 %), bananad (22 %), olud (12 %), antennad da antennkuvastimed (11 %); toine eksport om elektromašiništ (5 %), lämänmäričimed (3 %), karton (3 %), vas'k (1 %), kakao, kokospähkmed, kokosvoi, kaikenvuiččed tropižed fruktad. Importan tavarad oma toreh kivivoi i kivivoin ümbriradmižen produktad, londuseline gaz, avtod, linduiden lihad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma AÜV (eksportan 17,2 % i importan 75,9 %), Gajan (eksportan 16,3 %), Trinidad da Tobago (eksportan 14,2 %), Barbados (eksportan 8,8 %), Surinam (eksportan 6,8 %).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Sent Lüsijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Sent Lüsijan Konstitucii 31.12.2006-datal vajehtusidenke valdkundaližel govt.lc-portalal. (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Sent Lüsii Vikiaitas |
Pohjoižamerikan valdkundad | ||
![]() | ||