Vas'k

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Ičesündui vas'k.
29
0
0
0
1
18
8
2
Cu
63,546
Vas'k

Vas'k (Cucuprum latinan kelel) om 29nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes. Sen sijaduz om ühtenden gruppan laptalagruppas, tabluden nelländes periodas.

Vas'ken leviganduz Man kores om 0,005% massan mödhe, i voib löuta sidä puhthas olendas (m. n. ičesündui vas'k). Nece metall om lujas znamasine material ristitun civilizacijan täht, om tetab amuižiš aigoišpäi. Latinine nimi sündui Kipr-saren nimitusespäi, saihe vas'ked sarel 3. voz'tuhaspäi edel meiden erad.

Vas'k om tarbhaine mikroelement ristitun, kazmusiden i živatoiden täht, mülüb fermentoihe. Kreptud vas'kel pind rikob bakterijoid. Erased vas'ken ühtnendad oma toksižed.

Fizižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vas'k om plastine, tagokaz kuldaižruskedvauvaz päličmänendmetall, diamagnetik. Kristalline segluz om kubine tahkkeskustoittud. Katase hapandusen kerthel il'mas.

Atommass — 63,546. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 8,92 g/sm³. Suladandlämuz — 1357,77 K (1084,62 C°). Kehundlämuz — 2835 K (2562 C°).

Londuseline vas'k kogoneb kahtes stabiližes izotopaspäi: 63Cu (69,1%) i 65Cu (30,9%). Sen ližaks om avaitud 27 ratud radioizotopad 52..62, 64, 66..80 atommassanke, i niiden 7 izomärad, kaikiš hätkemb čihodai om 67Cu-izotop 61,83 časud pol'čihodamižen pordonke.

Himižed ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Reagiruib il'man vedenke i hil'muiktuzgazanke karbonatan sädamiženke. Om reakcijoid galogenidenke, hal'kogenidenke i koncentriruidud muiktusidenke, erašti lämbitamižes. Ei ole vas'ken reakcijad vedes. Väll' endištai. Järgeližed muigotandmärad oma +2, +1 i 0, voib löuta ühtnendoid +3, +4 i +5 ionidenke.

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]