Uran (himine element)

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Puhtaz uran
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Uran (U) om 92nz' himine element himižiden elementoiden periodižes tabludes.

Uran om lujas levitadud londuses. Se om jüged pehmed tagokaz notked radioaktivine metall, aktinoid.

Londuseližhe uranha mülüb koume izotopad. Äjad uranan izotopad oma radioaktivižed.

Avaidusen istorii da nimi[redaktiruida | redaktiruida purde]

Puhtast uranad ezmäižen kerdan sai vl. 1840 francijalaine himik P. M. Peligo. Element om nimitadud Uran-planetan mödhe.

Löudmižsijad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Uranan löudmižsijid om äjiš valdkundoiš.

Sen kaikiš järedambad löudmižsijad oma Avstralijas, Venämas, Kanadas da Kazahstanas.

Kävutamine[redaktiruida | redaktiruida purde]

Uran kävutadas tobjimalaz atomenergetikas.

Biologine rol'[redaktiruida | redaktiruida purde]

Uran da sen ühtnendad oma lujas toksižed!

Päandmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Atommass - 238,0289. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) - 19,05 g/sm³. Suladandlämuz - 1405,5 K. Kehundlämuz - 4018 K.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]