Namibii

Namibijan Tazovaldkund
Republic of Namibia

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Vindhuk
Eläjiden lugu (2018)	2,533,224 ristitud
Pind	824,292 km²
Kel'	anglijan
Valdkundan pämez'	Netumbo Nandi-Ndaitva
Päministr	Elaidža Ngurare
Religii	hristanuskond
Valüt	namibijan dollar (NAD)
Internet-domen	.na
Telefonkod	+264
Aigvö	tal'vel UTC+1 kezal UTC+2

Namibii (angl.: Namibia [nəˈmɪbiə], [næˈmɪbiə]), oficialižikš Namibijan Tazovaldkund (angl.: Republic of Namibia [rɪˈpʌblɪk ɒv nəˈmibiə]), om valdkund Suviafrikas. Edel 1968. vot Suvipäivlaskmaine Afrik oli Namibijan sijas. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Vindhuk.

Istorii

Vn 1990 21. päiväl keväz'kud Namibii sai ripmatomut Suviafrikan Tazovaldkundaspäi.

Valdkundan Konstitucii om vahvištadud vn 1990 9. päiväl uhokud, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke vll 1998, 2010 i 2014.

Geografijan andmused

Namibijan topografine kart (2007)

Namibii om mavaldkundröunoiš Angolan (röunan piduz — 1427 km) da Zambijanke (244 km) pohjoižes, Botsvananke päivnouzmas (1544 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas da suves (1005 km). Zimbabven röunan čokkoimhesai (Zambijan da Botsvanan röunadme) om vaiše 200 metrad. Ühthine röunoiden piduz om 4220 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 1572 kilometrad.

Namibijan man keskuses om mägitazangišt. Sen da valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Brandberg (Königštain)-mägi, 2606 m meren pindan päl. Rahvahatoi Namib-ma levigandeb keskuzplaton päivlaskmha, rahvahatoi Kalahari-ma levineb keskuzplaton päivnouzmha. Znamasižed joged oma Ruskedpakuine- (Suviafrikan Tazovaldkundan röun) da Okavango (agjahižes pohjoižpäivnouzmas). Voden tobjas palas äjid toižid jogid ei ole, vaiše ojandehed oma olmas, ozutesikš, järed Fiš River-jogi, kudambas vezivaradim om. Ned täuttas vihmoiden voz'aigan, se oleleb lujaks, no harvoin, sikš miše vilu Bengel'-merijoksmuz ei anda sadegile sättas.

Namibijan tobmas palas om räkän polhe da kuivan. Valdkundan pohjoižpäivnouzmas om savannan londuseline zon, i om džunglid läz man pohjošt röunad.

Londuseližed pävarad oma uran da diamantad; äi varoid jädas koskmatomil: vas'k, kuld, hobed, tin, hahktin, cink, vol'fram da londuseline gaz.

Tobmuz

Namibijan ohjastusen keskuz — Tintenpalast Vindhukas, sügüz'ku 2008

Namibii om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Namibia), rahvaz valičeb händast. Hän-žo om ohjastusen pämez, Namibijan konstitucijan mödhe. Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, hänel oiktuz om valičemhas tošti. Prezident paneb päminisrad (angl. Prime Minister) radnikusele.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (angl.: National Council). Se mülütab 42 ühtnijad, valitas heid agjoiden suimil kudeks vodeks, koume ezitajad agjaspäi. Alakodi om Nacionaline Suim (angl.: National Assembly), 104 deputatad mülüdas sihe. Kaik rahvaz valičeb 96 heišpäi videks vodeks, i kahesad — prezident paneb radnikusele.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden i prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2024 27.-30. päivil kül'mkud. Netumbo Nandi-Ndaitva sai vägestust (58,07 %). Naine om Namibijan videndeks prezidentaks i tuleb radho vn 2025 21. päiväl keväz'kud, radab valdkundan ohjastuses vspäi 1990. Edeližed prezidentad oma Nangolo Mbumba (4. uhoku 2024 — 21. keväz'ku 2025), Hage Geingob (21. keväz'ku 2015 — 4. uhoku 2024, koli läžundaspäi; vl 2019 sai 56,3 %, vl 2014 oli 86,73 %), ende radoi valdkundan päministran (1990−2002 i 2012−2015). Elaidža Ngurare radab päministran vn 2025 keväz'kun 21. päiväspäi. Edeline päministr om Saara Kuugongel'va (21. keväz'ku 2015 — 21. keväz'ku 2025).

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Namibijan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Namibii jagase nell'toštkümneks agjaks (angl.: region). Agjad alajagasoiš 107 valičemižümbrikoks (angl.: constituencies).

Eläjad

Namibijas elädas namibijalaižed. Kümne sijališt regionališt kel't i koume indoevropišt kel't oma olmas. Vn 2011 Namibijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 113 077 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): hristanuskojad — 80..90 % (enamba 50 % oma lüteranad), rahvahaližed uskondad — 10..20 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Rundu, Uolfiš Bei, Svakopmund, Ošakati. Kaik om läz 40 lidnad (eländpunktad lidnannevondkundanke).

Ižanduz

Namibii om šingotai industrialiž-agrarine valdkund. Ižandusen päsarakod oma kaivuztegimišt, maižanduz, kalanpüdand, turizm. Valdkund paneb äi rahoid eläjiden opendushe i naprib poleta gollüt.

Kogosüdäiproduktan palad (vn 2015 andmused): maižanduz 6,2 %, tegimišt 30,0 %, holitišiden sfer 63,7 %. Radnikoiden järgenduz sektoroidme vl 2015: maižanduz 47 %, tegimišt 20 %, holitišiden sfer 33 %.

Valdkundan päeksport om metallad (50 %: radioaktivižed metallad 16 %, cink da sen ühthesuladused 14 %, uran da torii 13 %, vas'k da sen ühthesuladused 7 %), kala (17 %), diamantad (14 %); toine eksport — vinmarj da izüm (3 %), lehmänliha (3 %), olud. Importan pätavarad oma kivivoi, himižed substancijad, likkuimed, projektiruindan da sauvondan holitišed, mašiništ.

Irdkosketused

• Namibijan Tazovaldkundan parlamentan kodiden sait (parliament.na). (angl.)
• Namibijan Tazovaldkundan ohjastusen oficialine portal (gov.na). (angl.)
• Namibijan statistine agentuz (nsa.org.na). (angl.)
• Namibijan atlas Vikiaitas. (angl.)