Namibii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Namibijan Tazovaldkund
Republic of Namibia
 Flag
Flag of Namibia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Namibia.svg
Pälidn Vindhuk
Eläjiden lugu (2018) 2,533,224[1] ristitud
Pind 824,292 km²
Namibijan Tazovaldkund Republic of Namibia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Hage Geingob
Päministr Saara Kuugongel'va
Religii hristanuskond
Valüt namibijan dollar (NAD)
Internet-domen .na
Telefonkod +264
Aigvö tal'vel UTC+1
kezal UTC+2

Namibii (angl.: Namibia [nəˈmɪbiə], [næˈmɪbiə]), oficialižikš Namibijan Tazovaldkund (angl.: Republic of Namibia), om valdkund Suviafrikas. Edel 1968 vot Suvipäivlaskmaine Afrik oli Namibijan sijas. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Vindhuk.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1990 21. päiväl keväz'kud Namibii sai ripmatomut Suviafrikan Tazovaldkundaspäi.

Valdkundan Kostitucii[2][3] om vahvištadud vn 1990 9. päiväl uhokud, se om väges möhembaižidenke vajehtusidenke vll 1998, 2010 i 2014.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Namibijan topografine kart.

Namibii om mavaldkundröunoiš Angolan (röunan piduz — 1427 km) da Zambijanke (244 km) pohjoižes, Botsvananke päivnouzmas (1544 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas da suves (1005 km). Zimbabven röunan čokkoimhesai (Zambijan da Botsvanan röunadme) om vaiše 200 metrad. Ühthine röunoiden piduz om 4220 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 1572 kilometrad.

Namibijan man keskuses om mägitazangišt. Sen da valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Brandberg (Königštain)-mägi, 2606 m meren pindan päl. Namib-rahvahatoi ma levigandeb keskuzplaton päivlaskmha, Kalahari-rahvahatoi ma levineb keskuzplaton päivnouzmha. Znamasižed joged oma Ruskedpakuine- (SAT:an röun) da Okavango (agjahižes pohjoižpäivnouzmas). Voden tobjas palas äjid toižid jogid ei ole, vaiše ojandehed oma olmas, ozutesikš, järed Fiš River-jogi, kudambas vezivaradim om. Ned täuttas vihmoiden voz'aigan, se oleleb lujaks, no harvoin, sikš miše vilu Bengel'-merijoksmuz ei anda sadegile sättas.

Namibijan tobmas palas om räkän polhe da kuivan. Valdkundan pohjoižpäivnouzmas om savannan londuseline zon, i om džunglid läz man pohjošt röunad.

Londuseližed pävarad oma uran da diamantad; äi varoid jädas koskmatomil: vas'k, kuld, hobed, tin, hahktin, cink, vol'fram da londuseline gaz.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Namibijan ohjastusen keskuz — Tintenpalast Vindhukas.

Namibii om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Namibia), rahvaz valičeb händast. Hän-žo om ohjastusen pämez, Namibijan konstitucijan mödhe. Prezidentan valdatusiden strok om viž vot, hänel oiktuz om valičemhas tošti. Prezident paneb päminisrad (angl. Prime Minister) radnikusele.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (angl.: National Council). Se mülütab 42 ühtnijad, valitas heid agjoiden suimil kudeks vodeks, koume ezitajad agjaspäi. Alakodi om Nacionaline Suim (angl.: National Assembly), 104 deputatad mülüdas sihe. Kaik rahvaz valičeb 96 heišpäi videks vodeks, i 8 — prezident paneb radnikusele.

Parlamentan alakodin ühtnijoiden i prezidentan järgenduseližed valičendad oliba vn 2019 27. päiväl kül'mkud. Hage Geingob sai vägestust kahtenden kerdan (56,3%; vl 2014 oli 86,73%). Hän om Namibijan 3. prezident i tuli radho vn 2015 21. päiväl keväz'kud, ende radoi valdkundan päministran (1990−2002 i 2012−2015). Saara Kuugongel'va radab päministran vs 2015 keväz'kun 21. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Namibijan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Namibii jagase 14 agjaks (angl.: region). Agjad alajagasoiš 107 valičemižümbrikoks (angl.: constituencies).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Namibijas elädas namibijalaižed. Kümne sijališt regionališt kel't i koume indoevropišt kel't. Vn 2011 Namibijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 2 113 077 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2018): hristanuskojad — 80..90% (enamba 50% oma lüteranad), rahvahaližed uskondad — 10..20%.

Toižed järedad lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[4], surembaspäi penembha): Rundu, Uolfiš Bei, Svakopmund, Ošakati. Kaik om läz 40 lidnad (eländpunktad lidnannevondkundanke).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Namibijan päeksport om metallad (50%: radioaktivižed metallad 16%, cink da sen ühthesuladused 14%, uran da torii 13%, vas'k da sen ühthesuladused 7%), kala (17%), diamantad (14%); toine eksport — vinmarj da izüm (3%), lehmänliha (3%), olud.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Namibijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Namibijan Konstitucijan tekst vn 2014 vajehtusidenke constituteproject.org-saital. (angl.)
  3. Namibijan Konstitucijan tekst Vikipurtkiš. (angl.)
  4. Namibii: kaikiš surembad lidnad da statistik niiden ristitišton polhe. (2011-05-26). — World-gazetteer.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.