Namibii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Namibijan Tazovaldkund
Republic of Namibia
 Flag
Flag of Namibia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Namibia.svg
Pälidn Vindhuk
Eläjiden lugu (2013) 2 358 163[1] ristitud
Pind 824 292[2] km²
Namibijan TazovaldkundRepublic of Namibia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Hifikepunje Pohamba
Päministr Hage Geingob
Religii hristanuskond
Valüt namibijan dollar (NAD)
Internet-domen .na
Telefonkod +264
Aigvö tal'vel UTC+1
kezal UTC+2

Namibii, oficialižikš Namibijan Tazovaldkund (angl. Republic of Namibia), om valdkund Suviafrikas. Edel 1968 vot Suvipäivlaskmaine Afrik oli Namibijan sijas. Valdkundan pälidn da kaikiš suremb lidn om Vindhuk.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1990 keväz'kun 21. päiväl Namibii sai ripmatomut Suviafrikan Tazovaldkundaspäi.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Namibijan topografine kart.

Namibii om mavaldkundröunoiš Angolan (röunan piduz — 1427 km) da Zambijanke (244 km) pohjoižes, Botsvananke päivnouzmas (1544 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suvipäivnouzmas da suves (1005 km). Zimbabven röunan čokkoimhesai (Zambijan da Botsvanan röunadme) om vaiše 200 metrad. Ühthine röunoiden piduz om 4220 km. Man päivlaskmaižed randad lainištab Atlantine valdmeri. Randanpird om 1572 kilometrad.

Namibijan man keskuses om mägitazangišt. Sen da valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Brandberg (Königštain)-mägi, 2606 m meren pindan päl. Namib-rahvahatoi ma levigandeb keskuzplaton päivlaskmha, Kalahari-rahvahatoi ma levineb keskuzplaton päivnouzmha. Znamasižed joged oma Ruskedpakuine- (SAT:an röun) da Okavango (agjahižes pohjoižpäivnouzmas). Voden tobjas palas äjid toižid jogid ei ole, vaiše ojandehed oma olmas, ozutesikš, järed Fiš River-jogi, kudambas vezivaradim om. Ned täuttas vihmoiden voz'aigan, se oleleb lujaks, no harvoin, sikš miše vilu Bengel'-merijoksmuz ei anda sadegile sättas.

Namibijan tobmas palas om räkän polhe da kuivan. Valdkundan pohjoižpäivnouzmas om savannan londuseline zon, a läz man pohjošt röunad om džunglid.

Londuseližed pävarad oma uran da almazad; äi varoid jädas koskmatomil: vas'k, kuld, hobed, tin, hahktin, cink, vol'fram da londuseline gaz.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Namibijan ohjastusen keskuz — Tintenpalast Vindhukas.

Namibii om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund. Valdkundan pämez' om prezident, rahvaz valičeb händast. Hän-žo om ohjastusen pämez, Namibijan konstitucijan mödhe[3]. Prezidentan valdatusiden strok om 5 vot (om oiktuz valičemha tošti).

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Nacionaline Nevondkund (angl. National Council), mülüb 26 ühtnijad (heid valitas agjoiden suimil 6 vodeks). Alakodi, Nacionaline Suim (angl. National Assembly), mülüb 72 deputatad (heid kaik rahvaz valičeb 5 vodeks).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Namibijan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Namibii jagase 13 agjaha (angl. region). Agjad alajagadas 102 valičemižümbrikho (angl. constituencies).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Namibijas elädas namibijalaižed.

Toižed järedad lidnad (enamba 30 tuh. ristitud vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe[4], surembaspäi penembha): Rundu, Uolfiš Bei, Svakopmund, Ošakati. Kaik om läz 40 lidnad (eländpunktad lidnnevondkundanke).

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Namibijan päeksport om metallad (50%: radioaktivižed metallad 16%, cink da sen ühthesuladused 14%, uran da torii 13%, vas'k da sen ühthesuladused 7%), kala (17%), almazad (14%); toine eksport — vinmarj da izüm (3%), lehmänliha (3%), olud.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Namibii: geografijan andmusiden profil' nimitusen variantoidenke. — World-gazetteer.com. (angl.)
  2. Namibijan pind. — Mail'man faktoiden kirj (cia.gov). (angl.)
  3. Namibijan Konstitucii. — Eisa.org.za. (angl.)
  4. Namibii: kaikiš surembad lidnad da statistik niiden ristitišton polhe. (2011-05-26). — World-gazetteer.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.