Mine sisu juurde

Čad

Vikipedii-späi
Čadan Tazovaldkund
République du Tchad (fr.)
جمهورية تشاد (arab.)
(Džumhūrijjat Tšād)
 Flag
 Valdkundznam
Pälidn Ndžamen
Eläjiden lugu (2018) 15,833,116[1] ristitud
Pind 1,284,000 km²
Čadan Tazovaldkund République du Tchad (fr.) جمهورية تشاد (arab.) (Džumhūrijjat Tšād)
Kel' francijan, araban
Valdkundan pämez' Mahamat Debi
(velgusentäutai,
Mahamat Idriss Déby Itno)
Päministr Sükses Masra
Religii islam, hristanuskond
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .td
Telefonkod +235
Aigvö UTC+1

Čad, täuz' oficialine form — Čadan Tazovaldkund (franc.: République du Tchad [ʁe.py.bˈlik dy tʃa(d)], arab.: جمهورية تشاد [d͡ʒumhuːrijjat tʃaːd]), om valdkund Keskuzafrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ndžamen.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1960 11. päiväl elokud Čad tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vn 1996 keväz'kun 31. päiväl, se om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Konstitucii om väges vn 2005 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Čadan topografine kart

Čad om mavaldkundröunoiš Kamerunanke (röunan piduz — 1116 km), Nigerijanke (85 km) i Nigeranke (1196 km) päivlaskmas, Livijanke (1050 km) pohjoižes, Sudananke päivnouzmas (1403 km), Keskafrikan Tazovaldkundanke suves (1556 km). Ühthine röunoiden piduz — 6406 km. Čad om mererandatoi valdkund.

Tazangištod ottas man tobmad palad. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Emi Kussi-mägi, 3415 m ü.m.t. kortte. Kaikiš suremb Čad-järv levigandeb Nigerijan röunal. Pohjoižes ei ole kaikenaigaižid jogid, no suves niid om äi. Čadan päjogi om Šari-jogi, se lankteb Čad-järvhe.

Čadan klimat om kuiv tropine pohjoižes da ekvatorialiž-mussonine suves.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, boksitad, kuld, uran.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Parlamentan sauvuz Ndžamenas

Čad om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Vspäi 1990 nügüd'aigahasai Idris Debi radoi prezidentan hätken. Prezident paneb ohjastusen ministrid radsijha. Päministran radnikuz oli tühjitadud vn 2018 semendkus, no om udessündutadud vn 2021 sulakus, Sükses Masra radab päministran vn 2024 vilukun 1. päiväspäi.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale) 188 deputatanke-ühtnijanke. Rahvaz valičeb kaikid heid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2011 13. päiväl uhokud, vn 2015 valičendad oma pidetud rahoiden mairhen tagut. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2016 10. päiväl sulakud, Idris Debi sai vägestust 59,92 % satusenke da radoi kudenden strokun jäl'geten ičeze kolendhasai vn 2021 sulakus. Hänen poig Mahamat Debi tegeb prezidentan velgusidme.

Administrativiž-territorialine jagand[vajehta | vajehtada tekst]

   Kacu kirjutuz: Čadan administrativiž-territorialine jagand.

Čadan Tazovaldkund jagase 22 agjaks (regionaks). Agjad alajagasoiš 61 departamentaks, ned — 200 subprefekturaks, edemba — 446 municipalitetaks (kanton:aks).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Čadas elädas čadalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 11 412 107 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2015): islamanuskojad — 52,1 %, protestantad — 23,9 %, riman katolikad — 20,0 %, animistad — 0,3 %, toižed hristanuskojad — 0,2 %, uskondata — 2,8 %, religijan märhapanendata — 0,7 %.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Mundu, Sarh.

Ižanduz[vajehta | vajehtada tekst]

Čad om agrarine ma, mail'man üks' kaikiš gollembiš i korrumpiruidud valdkundoišpäi. Kogosüdäiprodukt om US$32,375 mlrd ostmižmahtusen paritetan mödhe, vai US$1806 ühtele hengele (2023, 179. sija). Ristitišton nell' videndest eläb gollüden röunan taga. Maižanduz otab KSP:n 57 %. Vl 2003 kivivoin znamasine samine zavodihe. Čadan ižanduz rippub lujas verhiden maiden abuspäi i rahapanendoišpäi. Tegimišt: kaivuztegimišt (kivivoin samine), puvillan ümbriradmine, sömtegimišt (lihan ümbriradmine, oluden keitand), muilan i čigarkoiden edheotandad.

Valdkundan päeksport om kivivoi (96 %). Mugažo mödas verhiže maihe kabjživatištod da puvillad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Čadan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus //Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.