Čad

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Čadan Tazovaldkund
République du Tchad (fr.)
جمهورية تشاد (arab.)
(Džumhūrijjat Tšād)
 Flag
Flag of Chad.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Chad.svg
Pälidn Ndžamen
Eläjiden lugu (2018) 15 833 116[1] ristitud
Pind 1 284 000 km²
Čadan Tazovaldkund République du Tchad (fr.) جمهورية تشاد (arab.) (Džumhūrijjat Tšād)
Kel' francijan, araban
Valdkundan pämez' Idris Debi
Päministr ei ole olmas
Religii islam, hristanuskond
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .td
Telefonkod +235
Aigvö UTC+1

Čad, täuz' oficialine form — Čadan Tazovaldkund (franc.: République du Tchad, arab.: جمهورية تشاد Džumhūrijjat Tšād), om valdkund Keskuzafrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Ndžamen.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1960 11. päiväl elokud Čad tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vn 1996 keväz'kun 31. päiväl, se om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe. Konstitucii om väges vn 2005 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čadan topografine kart.

Čad om mavaldkundröunoiš Kamerunanke (röunan piduz — 1116 km), Nigerijanke (85 km) i Nigeranke (1196 km) päivlaskmas, Livijanke (1050 km) pohjoižes, Sudananke päivnouzmas (1403 km), Keskafrikan Tazovaldkundanke suves (1556 km). Ühthine röunoiden piduz — 6406 km. Čad om mererandatoi valdkund.

Tazangištod ottas man tobmad palad. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Emi Kussi-mägi, 3415 m valdmeren pindan päl. Kaikiš suremb Čad-järv levigandeb Nigerijan röunal. Pohjoižes ei ole kaikenaigaižid jogid, no suves niid om äi. Čadan päjogi om Šari-jogi, se lankteb Čad-järvhe.

Čadan klimat om kuiv tropine pohjoižes da ekvatorialiž-mussonine suves.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, boksitad, kuld, uran.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Parlamentan sauvuz Ndžamenas

Čad om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo om armijan päkäsknik. Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Vspäi 1990 nügüd'aigahasai Idris Debi radab prezidentan. Hän paneb ohjastusen ministrid radsijha. Päministran radnikuz om tühjitadud vn 2018 semendkus.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale) 188 deputatanke-ühtnijanke. Rahvaz valičeb kaikid heid nelläks vodeks.

Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2011 13. päiväl uhokud, vn 2015 valičendad oma pidetud rahoiden mairhen tagut. Valitihe prezidentad järgkerdan vn 2016 10. päiväl sulakud, Idris Debi sai vägestust 59,92% satusenke da radab kudenden strokun jäl'geten.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Čadan administrativiž-territorialine jagand.

Čadan Tazovaldkund jagase 22 agjaks (regionaks). Agjad alajagasoiš 61 departamentha, ned — 200 subprefekturha, edemba — 446 municipalitetha (kanton:ha).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čadas elädas čadalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 11 412 107 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2015): islamanuskojad — 52,1%, protestantad — 23,9%, Riman katolikad — 20,0%, animistad — 0,3%, toižed hristanuskojad — 0,2%, uskondata — 2,8%, religijan märhapanendata — 0,7%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Mundu, Sarh.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Čadan päeksport om kivivoi (96%). Mugažo mödas verhiže maihe kabjživatištod da puvillad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Čadan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus //Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.