Komoran Sared

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Komoran Sariden Ühtištuz
Udzima wa Komori (komor.)
Union des Comores (fr.)
الاتحاد القمري‎ (arab.)
(Al' Ittiḥād Al' Kumurī / Kamarī)
 Flag
Flag of the Comoros.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Comoros.svg
Pälidn Moroni
Eläjiden lugu (2014) 766 865[1] ristitud
Pind 2 235 km²
Komoran Sariden ÜhtištuzUdzima wa Komori (komor.)Union des Comores (fr.)الاتحاد القمري‎ (arab.)(Al' Ittiḥād Al' Kumurī / Kamarī)
Kel' komoran, francijan, araban
Valdkundan pämez' Ikililu Duanin
Päministr eile olmas
Religii islam
Valüt Komoran frank (KMF)[2]
Internet-domen .km
Telefonkod +269
Aigvö UTC+3

Komoran Sared vai Komorad, täuz' oficialine nimituz — Komoran Sariden Ühtištuz (komoran kelel: Udzima wa Komori, fr.: Union des Comores, arab.: الاتحاد القمري‎ Al' Ittiḥād Al' Kumurī / Kamarī), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Moroni.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1975 heinkun 6. päiväl Komoran Sared tedotiba ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucii[3] om vahvištadud vl 2001 tal'vkun 23. päiväl kaiken rahvahan referendumal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Komoriden topografine kart.

Komorad sijadase Madagaskaran da Mozambikan pohjoižpoliden keskes.

Valdkundan pind om 2235 km², Maore-sareta (Francijan de-facto) — 1862 km².

Komoran Sariden randad lainištab Indine valdmeri. Randanpird om 340 km.

Ümbärtud korallrifil sared oma vulkanižen augotižlibundanke, mägikahad. Kaikiš korktemb čokkoim om Kartal-vulkan, 2360 m meren pindan päl.

Klimat om tropine. Paneb sadegid 1100-3000 mm vodes, no om äi kuivid sijid. Vodes om kaks' sezonad: räk da neps (kül'mku-sulaku), kuivahk da viluhk (semendku-reduku). Lämuz mererandal +23...+28°C vodes ümbri.

Londuseližed varad oma kala da mec.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast 5 vodeks. Kandidat valičese kaikuččen kerdan toižes sarespäi järgendusen mödhe. Koume varaprezidentad oma prezidentale abhu.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Nacionaline Suim 33 ezitajanke (18 — kaiken rahvahan valičendümbrikoišpäi, 15 — sariden suimiden ezitajad) videks vodeks.

Kožundkirjutez kaičendabus om sätud Francijanke, ičeze armii om vaiše tuha ristitud.

Vl 2015 vilukun 25. päiväl Komoriden järgvaličendad oliba suimihe (valdkundan da sariden), kahtenz' tur oli uhokun 22. päiväl. Vl 2010 kül'mkun 7. päiväl (1nz' tur) da tal'vkun 26. päiväl (2nz' tur) prezidentan järgvaličendad oliba. Ikililu Duanin sai vägestust, oti 61,12% kahtendel tural, hän om Mvali-saren ezitai, Ndzuani-saren jäl'ghe.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Komoran Sariden administrativiž-territorialine jagand.

Komoran Sared alajagase nell'hä avtonomižhe regionha. Ned sättudas da nimitadas nellän suren saren mödhe. Maore de-facto om Francijan sar'. Koume tošt sart alajagase 16 prefekturha: Ngazidž — 8 prefekturad, Ndzuani — 5, Mvali — 3.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Komoran Saril elädas komoralaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 15 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha): Mucamudu, Fomboni da Domoni. Kaik om 200 eländpunktad enamba mi 900 eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Komoran Sariden päeksport oli magutesed (40%), laivad da venehed (28%, sidä kesken muretud — 25%), parfümerižed void (17%); toine eksport — raud da teraz (6%), kuld (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Komoran Sariden ristitišton endustuz vl 2014 heinkus. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Mugažo evro da KFA:n frank kävutase.
  3. Vn 2001 Komoran Sariden Konstitucii. — Democratie.francophonie.org. (fr.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.