Komoran Sared

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Komoran Sariden Ühtištuz
Udzima wa Komori (komor.)
Union des Comores (fr.)
الاتحاد القمري‎ (arab.)
(Al' Ittiḥād Al' Kumurī / Kamarī)
 Flag
Flag of the Comoros.svg
 Valdkundznam
Seal of the Comoros.svg
Pälidn Moroni
Eläjiden lugu (2018) 821 164[1] ristitud
Pind 2 235 km²
Komoran Sariden Ühtištuz Udzima wa Komori (komor.) Union des Comores (fr.) الاتحاد القمري‎ (arab.) (Al' Ittiḥād Al' Kumurī / Kamarī)
Kel' komoran, francijan, araban
Valdkundan pämez' Azali Assumani
Päministr eile olmas
Religii islam
Valüt Komoran frank (KMF)[2]
Internet-domen .km
Telefonkod +269
Aigvö UTC+3

Komoran Sared vai Komorad, täuz' oficialine nimituz — Komoran Sariden Ühtištuz (komoran kelel: Udzima wa Komori, franc.: Union des Comores, arab.: الاتحاد القمري‎ Al' Ittiḥād Al' Kumurī / Kamarī), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Moroni.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1975 heinkun 6. päiväl Komoran Sared tedištoiba ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Valdkundan Konstitucii[3] om vahvištadud vn 2001 tal'vkun 23. päiväl kaiken rahvahan referendumal. Jäl'gmäine referendum Konstitucijan vajehtamižes oli vn 2018 30. päiväl heinkud, nügüd' valitas prezidentad sariden järgenduseta, i hänen tobmuden hätkeližuz röunatase kahtel strokul.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Komoriden topografine kart.

Komorad sijadasoiš Madagaskaran da Mozambikan pohjoižpoliden keskes.

Valdkundan pind om 2235 km², Maore-sareta (Francijan de-facto) — 1862 km². Komoran Sariden randad lainištab Indine valdmeri. Randanpird om 340 km. Ümbärtud korallrifil sared oma vulkaniženke augotižlibundanke, mägikahad. Kaikiš korktemb čokkoim om Kartal-vulkan, 2360 m meren pindan päl.

Klimat om tropine. Paneb sadegid 1100..3000 mm vodes, no om äi kuivid sijid. Vodes om kaks' sezonad: räk da neps (kül'mku-sulaku), kuivahk da viluhk (semendku-reduku). Lämuz mererandal +23..+28 C° vodes läbi.

Londuseližed varad oma kala da mec.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om federativine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (franc.: Président de l'Union des Comores, arab.: رئيس اتحاد جزر القمر Rajijs Al' Ittihad Al' Kamar), kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks. Kandidat valičese kaikuččen kerdan toižes sarespäi järgendusen mödhe (edel 2019 vot). Koume varaprezidentad oma prezidentale abhu.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale, arab.: جمعية Džameiat) 33 ezitajanke videks vodeks: 18 — kaiken rahvahan valičendümbrikoišpäi, 15 — sariden suimiden ezitajad.

Kožundkirjutez kaičendabus om sätud Francijanke, ičeze armii om vaiše tuha ristitud.

Vl 2015 vilukun 25. päiväl Komoriden järgvaličendad oliba suimihe (valdkundan da sariden), kahtenz' tur oli uhokun 22. päiväl. Prezidentan edelstrokuižed valičendad oliba vn 2019 24. päiväl keväz'kud, Azali Assumani oti 60,77 % ezmäižes turas. Hän radab prezidentan vs 2016 semendkun 26. päiväspäi (sai 41,43 % kahtendes turas), oli jo Komoriden prezidentaks vll 1999−2006, om Ngazidž-saren ezitai, Mvali-saren jäl'ghe.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Komoran Sariden administrativiž-territorialine jagand.

Komoran Sared jagasoiš nelläks avtonomižeks regionaks. Ned sättudas da nimitadas nellän suren saren mödhe. Maore de-facto om Francijan sar'. Koume tošt sart alajagasoiš 16 prefekturha: Ngazidž — 8 prefekturad, Ndzuani — 5, Mvali — 3.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Komoran Saril elädas komoralaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 766 865 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe: islamanuskojad-sunnitad — 98%, toižed uskojad (islamanuskojad-šijitad, riman katolikad, Jehovan tundištajad, protestantad) — 2%.

Toižed sured lidnad (enamba 15 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Mucamudu, Fomboni, Domoni. Kaik om 200 eländpunktad enamba mi 900 eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Komoran Sariden päeksport oli magutesed (40%), laivad da venehed (28%, sidä kesken muretud — 25%), parfümerižed void (17%); toine eksport — raud da teraz (6%), kuld (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Komoran Sariden ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mugažo evro da KFA:n frank kävutasoiš.
  3. Vn 2001 Komoran Sariden Konstitucijan tekst democratie.francophonie.org-saital. (fr.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.