Sjerra Leone

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Sjerra Leonen Tazovaldkund
Republic of Sierra Leone
 Flag
Flag of Sierra Leone.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Sierra Leone.svg
Pälidn Fritaun
Eläjiden lugu (2014) 5 743 725[1] ristitud
Pind 71 740 km²
Sjerra Leonen TazovaldkundRepublic of Sierra Leone
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Ernest Bai Koroma
Päministr eile olmas
Religii islam, paganuz, hristanuskond
Valüt Sjerra Leonen leone (SLL)
Internet-domen .sl
Telefonkod +232
Aigvö UTC+0

Sjerra Leone, täuz' oficialine nimituz — Sjerra Leonen Tazovaldkund (angl. Republic of Sierra Leone), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Fritaun.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1961 sulakun 27. päiväl Sjerra Leone tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Vozil 1967-1968 sodakukerdusiden pord oli valdkundas. Vozil 1991-2002 rahvahanikoiden soda oli, läz 75 tuh. rist. oli riktud.

Jäl'gmaine Konstitucii[2] üdessünduti äjiden partijoiden sistemad. Se om hüvästadud parlamental, tuli väghe vl 1991 redukun 1. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leonen topografine kart.

Sjerra Leone om mavaldkundröunoiš Gvinejanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 652 km), Liberijanke suvipäivnouzmas (306 km). Ühthine röunoiden piduz om 958 km. Valdmererandanpird om 402 km pitte suvipäivlaskmas da päivlaskmas.

Mererandaline tazangišt vajehtab 600-metraižhe mägištho man südäimehe. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Bintimani (Loma Mans), 1948 m valdmeren pindan päl. Päjoged oma Sur' Skarsies (Kolente), Pen' Skarsies (Kab), Rokel, Džong, Mabole, Sev, Moa da Makon.

Klimat om subekvatorialine, räk da luja neps. Vihmsezonan aigan (semendku-reduku) paneb sadegid 4000-4500 mm mererandpolel da 2000-2500 mm man südäimes. Kuiv sezon vedase kül'mkuspäi sulakuhusai, sen aigan kuiv harmatan-tullei puhub Saharaspäi da tob räkäd. Valdmererandal kesklämuz om +24...+27°C, man südäimes +20...+23°C.

Londuseližed pävarad oma almazad, boksitad, titankivend; toižed varad oma cirkonii da kala.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leonen Ülembaine käskuzkund Fritaunas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo armijan päkäsknik da ohjastusen pämez'. Prezident paneb varaprezidentad da ohjastusen ministrid radsijha (ministrid — parlamentan nevondan mödhe). Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Ku kandidat otab penemb mi 55%, toine valičemižtur tegese.

Parlament om üks'kodine, Ezitajiden Kodi (angl.: House of Representatives), 124 ühtnijanke: kaik rahvaz valičeb 112 heišpäi, völ 12 ühtnijoid ümbrikod pandas radsijha päiči kahtid pälidnaižid. Valdatusiden strok om 5 vot ezmäižes ištundaspäi.

Prezidentan järgvaličendad da päjärgvaličendad parlamentha oliba vl 2012 kül'mkun 17. päiväl. Ernest Bai Koroma om nügüdläine prezident (sai 58,7%), se om hänel kahtenz' strok.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sjerra Leonen administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 3 agjaha da 1 pälidnaižhe territorijha. Kaik ned alajagase 14 ümbrikho (angl.: district), edemba — 149 veikundha (angl.: chiefdom).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leones elädas sjerraleonelaižed. Kaik om 15 igähišt rahvahad.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha): Bo, Kenem, Makeni.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Sjerra Leonen päeksport oli almazad (29%), alüminii (14%), kakao (12%), meriastjad kaluištonke (10%), titan (8%); toine eksport — cirkonii, kofe, kala, avtorenghad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vl 2014 heinkun Sjerra Leonen ristitišton endustuz. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Sjerra Leonen Tazovaldkundan Konstitucii 1991. — Sierra-leone.org. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.