Sjerra Leone

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Sjerra Leonen Tazovaldkund
Republic of Sierra Leone
 Flag
Flag of Sierra Leone.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Sierra Leone.svg
Pälidn Fritaun
Eläjiden lugu (2014) 5 743 725[1] ristitud
Pind 71 740 km²
Sjerra Leonen TazovaldkundRepublic of Sierra Leone
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Ernest Bai Koroma
Päministr eile olmas
Religii islam, paganuz, hristanuskond
Valüt Sjerra Leonen leone (SLL)
Internet-domen .sl
Telefonkod +232
Aigvö UTC+0

Sjerra Leone, täuz' oficialine nimituz — Sjerra Leonen Tazovaldkund (angl. Republic of Sierra Leone), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Fritaun.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1961 sulakun 27. päiväl Sjerra Leone tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Vozil 1967-1968 sodakukerdusiden pord oli valdkundas. Vozil 1991-2002 rahvahanikoiden soda oli, läz 75 tuh. rist. oli riktud.

Jäl'gmaine Konstitucii[2] üdessünduti äjiden partijoiden sistemad. Se om hüvästadud parlamental, tuli väghe vl 1991 redukun 1. päiväl.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leonen topografine kart.

Sjerra Leone om mavaldkundröunoiš Gvinejanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 652 km), Liberijanke suvipäivnouzmas (306 km). Ühthine röunoiden piduz om 958 km. Valdmererandanpird om 402 km pitte suvipäivlaskmas da päivlaskmas.

Mererandaline tazangišt vajehtab 600-metraižhe mägištho man südäimehe. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Bintimani (Loma Mans), 1948 m valdmeren pindan päl. Päjoged oma Sur' Skarsies (Kolente), Pen' Skarsies (Kab), Rokel, Džong, Mabole, Sev, Moa da Makon.

Klimat om subekvatorialine, räk da luja neps. Vihmsezonan aigan (semendku-reduku) paneb sadegid 4000-4500 mm mererandpolel da 2000-2500 mm man südäimes. Kuiv sezon vedase kül'mkuspäi sulakuhusai, sen aigan kuiv harmatan-tullei puhub Saharaspäi da tob räkäd. Valdmererandal kesklämuz om +24...+27°C, man südäimes +20...+23°C.

Londuseližed pävarad oma almazad, boksitad, titankivend; toižed varad oma cirkonii da kala.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leonen Ülembaine käskuzkund Fritaunas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo armijan päkäsknik da ohjastusen pämez'. Prezident paneb varaprezidentad da ohjastusen ministrid radsijha (ministrid — parlamentan nevondan mödhe). Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz. Ku kandidat otab penemb mi 55%, toine valičemižtur tegese.

Parlament om üks'kodine, Ezitajiden Kodi (angl.: House of Representatives), 124 ühtnijanke: kaik rahvaz valičeb 112 heišpäi, völ 12 ühtnijoid ümbrikod pandas radsijha päiči kahtid pälidnaižid. Valdatusiden strok om 5 vot ezmäižes ištundaspäi.

Prezidentan järgvaličendad da päjärgvaličendad parlamentha oliba vl 2012 kül'mkun 17. päiväl. Ernest Bai Koroma om nügüdläine prezident (sai 58,7%), se om hänel kahtenz' strok.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sjerra Leonen administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund alajagase 3 agjaha da 1 pälidnaižhe territorijha. Kaik ned alajagase 14 ümbrikho (angl.: district), edemba — 149 veikundha (angl.: chiefdom).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leones elädas sjerraleonelaižed. Kaik om 15 igähišt rahvahad.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha): Bo, Kenem, Makeni.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Sjerra Leonen päeksport oli almazad (29%), alüminii (14%), kakao (12%), meriastjad kaluištonke (10%), titan (8%); toine eksport — cirkonii, kofe, kala, avtorenghad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Vl 2014 heinkun Sjerra Leonen ristitišton endustuz. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Sjerra Leonen Tazovaldkundan Konstitucii 1991. — Sierra-leone.org. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.