Sjerra Leone

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sjerra Leonen Tazovaldkund
Republic of Sierra Leone
 Flag
Flag of Sierra Leone.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Sierra Leone.svg
Pälidn Fritaun
Eläjiden lugu (2018) 6 312 212[1] ristitud
Pind 71 740 km²
Sjerra Leonen Tazovaldkund Republic of Sierra Leone
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Džulius Maada Bio
Päministr eile olmas
Religii islam, paganuz, hristanuskond
Valüt Sjerra Leonen leone (SLL)
Internet-domen .sl
Telefonkod +232
Aigvö UTC+0

Sjerra Leone (angl.: Sierra Leone [siˌɛ(ə)rə liˈoʊn(i)]), täuz' oficialine nimituz — Sjerra Leonen Tazovaldkund (angl.: Republic of Sierra Leone), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Fritaun.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1961 27. päiväl sulakud Sjerra Leone tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Vozil 1967−1968 sodakukerdusiden pord oli valdkundas. Vozil 1991−2002 rahvahanikoiden soda oli, läz 75 tuh. ristituid oli riktud.

Vn 1991 Konstitucii üdessünduti äjiden partijoiden sistemad. Jäl'gmaine kudenz' lugul Konstitucii[2] tuli väghe vl 1996.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leonen topografine kart.

Sjerra Leone om mavaldkundröunoiš Gvinejanke pohjoižes da päivnouzmas (röunan piduz — 652 km), Liberijanke suvipäivnouzmas (306 km). Ühthine röunoiden piduz om 958 km. Valdmererandanpird om 402 km pitte suvipäivlaskmas da päivlaskmas.

Mererandaline tazangišt vajehtab 600-metraižhe mägištho man südäimehe. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Bintimani (Loma Mans), 1948 m valdmeren pindan päl. Päjoged oma Sur' Skarsies (Kolente), Pen' Skarsies (Kab), Rokel, Džong, Mabole, Sev, Moa da Makon.

Klimat om subekvatorialine, räk da luja neps. Vihmsezonan aigan (semendku-reduku) paneb sadegid 4000..4500 mm mererandpolel da 2000..2500 mm man südäimes. Kuiv sezon vedase kül'mkuspäi sulakuhusai, sen aigan kuiv harmatan-tullei puhub Saharaspäi da tob räkäd. Valdmererandal kesklämuz om +24..+27 C°, man südäimes +20..+23 C°.

Londuseližed pävarad oma diamantad, boksitad, titankivend; toižed varad oma cirkonii da kala.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leonen Ülembaine käskuzkund Fritaunas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Sierra Leone), hän-žo armijan päkäsknik da ohjastusen pämez'. Prezident paneb varaprezidentad da ohjastusen ministrid radsijha (ministrid — parlamentan nevondan mödhe). Kaik rahvaz valičeb prezidentad videks vodeks, kahtenden strokun voimuz om olmas. Ku kandidat otab penemb mi 55%, toine valičemižtur tegese.

Parlament om üks'kodine, Ezitajiden Kodi (angl.: House of Representatives), 124 ühtnijanke: kaik rahvaz valičeb 112 heišpäi, völ 12 ühtnijoid ümbrikod pandas radsijha päiči kahtid pälidnaižid. Valdatusiden strok om viž vot ezmäižes ištundaspäi.

Prezidentan järgenduseližed valičendad da päjärgvaličendad parlamentha oliba vn 2018 7. i 31. päivil keväz'kud. Džulius Maada Bio om nügüdläine prezident (sai 51,8%), hänel ühtenz' strok lugese vs 2018 sulakun 4. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Sjerra Leonen administrativiž-territorialine jagand.

Valdkund jagase 3 agjaks da 1 pälidnaižeks territorijaks. Kaik ned alajagasoiš 14 ümbrikoks (angl.: district), edemba — 149 veikundaks (angl.: chiefdom).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sjerra Leones elädas sjerraleonelaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 5 743 725 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Kaik om 15 igähišt rahvahad.

Uskondan mödhe (2013): islamanuskojad — 78,6%, hristanuskojad — 20,8%, toižed uskojad — 0,3%, märhapanendata — 0,3%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Bo, Kenem, Makeni.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Sjerra Leonen päeksport oli diamantad (29%), alüminii (14%), kakao (12%), meriastjad kaluištonke (10%), titan (8%); toine eksport — cirkonii, kofe, kala, avtorenghad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Sjerra Leonen ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Vn 1996 Sjerra Leonen Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital, vn 2013 vajehtusidenke. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.