Togo

Togon Tazovaldkund
République togolaise
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Lome
Eläjiden lugu (2018)	8,176,449 ristitud
Pind	56,785 km²
Kel'	francijan
Valdkundan pämez'	For Essozimna Gnassingbe
Päministr	Komi Selom Klassu
Religii	paganuz, hristanuskond, islam
Valüt	KFA:n frank (F.CFA) (XOF)
Internet-domen	.tg
Telefonkod	+228
Aigvö	UTC+0

Togo (mugažo francijaks, virktas [tɔˈgo]), täuz' oficialine form — Togon Tazovaldkund (franc.: République togolaise [ʁe.py.bˈlik tɔgoˈlɛz]), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lome.

Etimologii

Valdkundan Togo-nimituz mererandpol'žen eve-heimon kelel znamoičeb «levitadud mad mererandpolen järviden taga».

Istorii

Vn 1960 sulakun 27. päiväl Togo tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii^[2] om vahvištadud vn 1992 sügüz'kun 27. päiväl. Se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe, om väges voziden 2002, 2005 da 2007 vajehtusidenke. Vn 2024 6. päiväl semendkud Konstitucijan uz' versii om vahvištadud parlamental, se kändi valdkundad parlamentižeks tazovaldkundaks, röunati prezidentan täuz'valdoiktusid i tegi hänen strokud nell'voččeks, prezident panese radnikusele parlamental.

Geografijan andmused

Togo om mavaldkundröunoiš Gananke päivlaskmas (röunan piduz — 877 km), Burkina Fasonke pohjoižes (126 km) da Beninanke päivnouzmas (644 km). Ühthine röunoiden piduz kuivudedme — 1647 km. Gvinejan lahten mererandpolen pen' pala om suves. Randanpird om 56 km pitte.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Agu-mägi (franc.: Mont Agou), 987 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidemb jogi om Mono-jogi, 467 km pitte.

Togon klimat om ekvatorialine, se om neps suves (+23 C° kesklämudenke) da savannan pol'kuiv pohjoižes (+30 C°). Vodes man suves om kaht vihmsezonad, no eile äi sadegid paneb. Ezmäine sezon om sulakun da heinkun keskes, toine — sügüz'kun da kül'mkun keskes.

Londuseližed pävarad oma boksitad, kuld, raudkivend, fosfatad; toižed varad oma mouckivi, mramor, grafit, uran, hrom. Künttud ma otab valdkundan territorijan 38 %.

Politine sistem

Togo om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République togolaise). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad (franc.: Premier ministre, radnikusen täuz' oficialine nimi om Président du Conseil des Ministres de la République togolaise «ministrišton prezident») radsijha i voib pästta parlamentad radmaspäi.

Parlament om kaks'kodine. Edel 2025. vot se oli üks'kodine Nacionaline Suim, hot' Senatan olend om kirjutadud vn 1992 Konstitucijas. Parlamentan üläkodi om Senat (franc.: Sénat du Togo), om vspäi 2025 i kogoneb 61 ühtnijaspäi, valitas heid kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale), mülütab 113 deputatad-ühtnijad. Ristitišt valičeb heid kudeks vodeks mugažo (ende strok oli viž vot).

Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2015 25. päiväl sulakud. Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2018 20. päiväl tal'vkud. For Essozimna Gnassingbe sai valičendoil 58,75 % änid (vl 2010 oli 60,9 %), radab prezidentan vn 2005 semendkun 4. päiväspäi koumanden strokun jäl'geten. Komi Selom Klassu om päministraks vn 2015 kezakun 10. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Togon administrativiž-territorialine jagand.

Togon Tazovaldkund jagase videks agjaks (regionaks). Agjad alajagasoiš 30 prefekturaks da ühteks kommunaks.

Eläjad

Togos elädas togolaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 7,154,237 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 43,7 %, rahvahaližed veroližed uskondad — 35,6 %, islamanuskojad — 14,0 %, toižed uskojad — 0,5 % (sidä kesken induistad, buddistad i judaistad vähemba mi 0,1 % kaikutte), religijatomad — 6,2 %.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Sokore i Kar.

Ižanduz

Togo om lujas goll' šingotai agrarine ma, ei ole lujad rippundad irdpol'žes torguindaspäi. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 9,77 mlrd. US$ ekvivalentas (148. sija mail'mas; US$1,051 ühtele hengele, 170. sija) vai 30,56 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (149. sija; US$3,290 ühtele hengele, 169. sija). Valdkundal ei ole surid velgoid, no ristitišton pol' eläb gollüdes oficialižešti (US$1,9 päiväs da sen vähemba vn 2015 andmusiden mödhe), i sen keskmäine opendusenmär om madal. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (fosfatoiden samine), cementan pästand, tekstiline, käzitöiden sarak, sömtegimišt (maižandusen produkcijan ümbriradmine i jomad). Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 28,1 %, tegimišt 21,6 %, holitišiden sfer 50,3 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2008 andmused): maižanduz 69 %, tegimišt 6 %, holitišiden sfer 25 %.

Vl 2012 valdkundan päeksport oli kakao (20 %), cement (12 %), kuld (11 %), kivivoi (7 %), puvill (7 %), kal'cijan fosfatad (6 %); toine eksport — kofe (4 %), heretused (2 %), plastik (2 %). Importan tavarad oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, kivivoin ümbriradmižen produktad, söndtavarad. Vl 2017 import ületi eksportad kahthe kerdha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2015) oma Kitai (Togon importan 22,9 %), Bel'gii (importan 20,3 %), Benin (Togon eksportan 17,5 %), Burkina Faso (eksportan 15,9 %), Indii (eksportan 7,6 % i importan 4,8 %), Alamad (importan 11,9 %), Mali (eksportan 7,2 %), Niger (eksportan 7,0 %), Francii (importan 6,6 %), Kot d'Ivuar (eksportan 6,1 %), Gan (eksportan 4,8 %).

Galerei

Kongressoiden pert'kulu (Palais des Congrès, Lome, viluku 2010) om valdkundan Senatan ištundoiden i Togon Nacionaližen muzejan sijaduseks
Gubernatoroiden pert'kulu (Palais des Gouverneurs) om Togon päministran radinsijaks Lomes, tal'vku 2019
Togon torguindan ministrusen ocsein (Lome, uhoku 2024)
C.I.PRE.S-organizacijan päfater (Afrikankeskeine organizacii socialižes kaičendas), Lome, keväz'ku 2020

Homaičendad

Irdkosketused

Togo Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Afrikan valdkundad Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Togon ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Togon Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[1]

[2]