Togo

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Togon Tazovaldkund
République Togolaise
 Flag
Flag of Togo.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Togo.svg
Pälidn Lome
Eläjiden lugu (2013) 7 154 237[1] ristitud
Pind 56 785 km²
Togon TazovaldkundRépublique Togolaise
Kel' francijan
Valdkundan pämez' For Essozimna Gnassingbe
Päministr Komi Selom Klassu
Religii paganuz, hristanuskond, islam
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .tg
Telefonkod +228
Aigvö UTC+0

Togo, täuz' oficialine form — Togon Tazovaldkund (fr. République Togolaise), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lome.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan Togo-nimituz mererandpol'žen eve-heimon kelel znamoičeb «levitadud mad mererandpolen järviden taga».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1960 sulakun 27. päiväl Togo tedoti ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 1992 sügüz'kun 27. päiväl, se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe, om väges voziden 2002 da 2005 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Togon topografine kart.

Togo om mavaldkundröunoiš Gananke päivlaskmas (röunan piduz — 877 km), Burkina Fasonke pohjoižes (126 km) da Beninanke päivnouzmas (644 km). Ühthine röunoiden piduz kuivudedme — 1647 km. Suves om Gvinejan lahten mererandpolen pen' pala. Randanpird om 56 km pitte.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Agu-mägi (fr. Mont Agou), 987 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidemb jogi om Mono-jogi, 467 km pitte.

Togon klimat om ekvatorialine, se om neps suves (+23°C kesklämudenke) da savannan pol'kuiv pohjoižes (+30°C). Vodes man suves om kaks' vihmsezonad, no eile äi sadegid paneb. Ezmäine sezon om sulakun da heinkun keskes, toine — sügüz'kun da kül'mkun keskes.

Londuseližed pävarad oma boksitad, kuld, raudkivend, fosfatad; toižed varad oma mouckivi, mramor, grafit, uran, hrom. Künttud ma otab 38% valdkundan territorijad.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Togo om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke.

Valdkundan pämez' om prezident (rahvaz valičeb händast 5 vodeks, kahtenden strokun om voimuz), hän paneb päministrad radsijha. Prezident voib pästta parlamentad radmaspäi.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (fr. Assemblée Nationale), mülüb 81 deputatad-ühtnijad, heid kaikid ristitišt valičeb 5 vodeks.

Vl 2013 järgvaličendad parlamentha oliba. Vl 2015 prezidentan järgvaličendad oliba.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Togon administrativiž-territorialine jagand.

Togon Tazovaldkund alajagase 5 agjaha (regionha). Agjad alajagase 30 prefekturha da 1 kommunha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Togos elädas togolaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristitud, surembaspäi penembha): Sokore da Kar.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Togon päeksport oli kakao (20%), cement (12%), kuld (11%), kivivoi (7%), puvill (7%), kal'cijan fosfatad (6%); toine eksport — kofe (4%), heretused (2%), plastik (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Togo. — Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.