Togo

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Togon Tazovaldkund
République Togolaise
 Flag
Flag of Togo.svg
 Valdkundznam
Emblem of Togo.svg
Pälidn Lome
Eläjiden lugu (2018) 8 176 449[1] ristitud
Pind 56 785 km²
Togon Tazovaldkund République Togolaise
Kel' francijan
Valdkundan pämez' For Essozimna Gnassingbe
Päministr Komi Selom Klassu
Religii paganuz, hristanuskond, islam
Valüt KFA:n frank (XOF)
Internet-domen .tg
Telefonkod +228
Aigvö UTC+0

Togo, täuz' oficialine form — Togon Tazovaldkund (franc.: République Togolaise), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lome.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan Togo-nimituz mererandpol'žen eve-heimon kelel znamoičeb «levitadud mad mererandpolen järviden taga».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1960 sulakun 27. päiväl Togo tedištoiti ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine kudenz' lugul Konstitucii[2] om vahvištadud vl 1992 sügüz'kun 27. päiväl. Se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe, om väges voziden 2002, 2005 da 2007 vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Togon topografine kart.

Togo om mavaldkundröunoiš Gananke päivlaskmas (röunan piduz — 877 km), Burkina Fasonke pohjoižes (126 km) da Beninanke päivnouzmas (644 km). Ühthine röunoiden piduz kuivudedme — 1647 km. Gvinejan lahten mererandpolen pen' pala om suves. Randanpird om 56 km pitte.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Agu-mägi (franc.: Mont Agou), 987 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidemb jogi om Mono-jogi, 467 km pitte.

Togon klimat om ekvatorialine, se om neps suves (+23 C° kesklämudenke) da savannan pol'kuiv pohjoižes (+30 C°). Vodes man suves om kaht vihmsezonad, no eile äi sadegid paneb. Ezmäine sezon om sulakun da heinkun keskes, toine — sügüz'kun da kül'mkun keskes.

Londuseližed pävarad oma boksitad, kuld, raudkivend, fosfatad; toižed varad oma mouckivi, mramor, grafit, uran, hrom. Künttud ma otab valdkundan territorijan 38%.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Togo om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (franc.: Président de la République togolaise). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad (fr. Premier ministre) radsijha i voib pästta parlamentad radmaspäi.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale), mülütab 91 deputatad-ühtnijad. Ristitišt valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan järgvaličendad oliba vn 2015 25. päiväl sulakud. Parlamentan ühtnijoiden järgvaličendad oliba vn 2018 20. päiväl tal'vkud. For Essozimna Gnassingbe sai valičendoil 58,75% änid (vl 2010 oli 60,9%), radab prezidentan vs 2005 semendkun 4. päiväspäi koumanden strokun jäl'geten. Komi Selom Klassu om päministraks vs 2015 kezakun 10. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Togon administrativiž-territorialine jagand.

Togon Tazovaldkund jagase videks agjaks (regionaks). Agjad alajagasoiš 30 prefekturha da 1 kommunha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Togos elädas togolaižed. Vl 2013 valdkundan ristitišt oli 7 154 237 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2010): hristanuskojad — 43,7%, rahvahaližed veroližed uskondad — 35,6%, islamanuskojad — 14,0%, toižed uskojad — 0,5% (sidä kesken induistad, buddistad i judaistad vähemba mi 0,1% kaikutte), religijatomad — 6,2%.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Sokore i Kar.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Togon päeksport oli kakao (20%), cement (12%), kuld (11%), kivivoi (7%), puvill (7%), kal'cijan fosfatad (6%); toine eksport — kofe (4%), heretused (2%), plastik (2%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Togon ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Togon Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.