Mavrikii

Mavrikijan Tazovaldkund
Repiblik Moris (mavrik.)
République de Maurice (fr.)
Republic of Mauritius (angl.)
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Port Lui
Eläjiden lugu (2018)	1,364,283 ristitud
Pind	2,040 km²
Kel'	eile oficiališt kel't (mavrikijan, bhodžpuri, anglijan, francijan)
Valdkundan pämez'	Pritviradžsing Ropun
Päministr	Pravind Džagnot
Religii	induizm, hristanuskond, islam
Valüt	Mavrikijan rupii (Rs) (MUR)
Internet-domen	.mu
Telefonkod	+230
Aigvö	UTC+4

Mavrikii (mavrik.: Moris [moˈʁis], bhodž.: मारिशस Māriśasa, franc.: Maurice [mɔˈʁis, moʁis], angl.: Mauritius [məˈrɪʃ(i)əs, mɔːˈrɪʃ(i)əs]), täuz' oficialine nimituz — Mavrikijan Tazovaldkund (mavrikijan kelel: Repiblik Moris [ʁepib'lik moˈʁis], franc.: République de Maurice [ʁe.py.bˈlik də mɔˈʁis], angl.: Republic of Mauritius [rɪˈpʌblɪk ɒv məˈrɪʃ(i)əs]), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Lui.

Istorii

Vn 1968 keväz'kun 12. päiväl Mavrikii tedištoiti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi. Sil-žo päiväl nügüdläine Konstitucii^[3] tuli väghe.

Geografijan andmused

Ümbärtud korallrifil Mavrikii sijadase 900 kilometras päivnouzmpolehe Madagaskaran keskusespäi ühtennimižel sarel (valdkundan tobj pala, 1865 km²) da penil sarištoil. Kaik ned mülüdas Maskarenan sarihe vulkaniženke augotižlibundanke.

Matkad Mavrikii-sarespäi francižhe Reün'jon-sarhesai om 200 km suvipäivlaskmpolehe, Indijhasai — läz 3950 km pohjoižpäivnouzmpolehe. Mavrikijan randad lainištab Indine valdmeri 177 km randanpirdanke.

Kaikiš korktemb čokkoim om Piton-mägi, 828 m meren pindan päl. Sadad jogid jokstas Mavrikii-saredme.

Klimat om tropine neps mussonine. Vodes om lühüd kuiv sezon (sügüz'ku-kül'mku). Voz'aigoiden vajehtuz om olmas, no kaikiden kaclemižen voziden lämuden minimum om +10 C°. Vodes paneb sadegid 900 mm randpolel, 1500 mm mägištol. Merelahtiden randištoil keskmäine lämuz om +22..+27 C° vodes läbi.

Londuseližed varad oma kala i väghine mahuz.

Politine sistem

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (franc.: Président de la République de Maurice, angl.: President of the Republic of Mauritius). Parlamentan ühtnijad valitas händast videks vodeks päministran nevondan mödhe, strokuiden lugu om röunatusita, no vaiše kaks' prezidentad seičemespäi ištuiba kahtenden strokun palad. Üks' varaprezident om prezidentale abuhu. Prezidentan rezidencii (angl.: State House «Valdkundaline pert'») sijadase Port Luin ezilidnas, Mok-küläs.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale, angl.: National Assembly) 70 ezitajanke videks vodeks, heiden keskes 62 — kaiken rahvahan valičendümbrikoišpäi, kahesa — pandud valičemižlaudkundal vähembusiden ezitajad.

Mavrikijan päjärgvaličendad oliba vn 2019 7. päiväl kül'mkud, sidä kesken änestadihe parlamentan ühtnijoid. Prezidentan valičendad oliba parlamentas vn 2019 2. päiväl tal'vkud, Pritviradžsing Ropun sai vägestust da radab prezidentan siš-žo päiväspäi. Pravind Džagnot om päministran vn 2017 vilukun 23. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Mavrikijan administrativiž-territorialine jagand.

Mavrikii jagase ühesaks ümbrikoks (kaik ned oma Mavrikii-sarel) da koumeks rippujaks territorijaks (pened sarištod da sared).

Eläjad

Mavrikijas elädas mavrikijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1,261,208 eläjad^[4]. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2011): induistad — 48,5 %, riman katolikad — 26,3 %, toižed hristanuskojad — 6,4 %, islamanuskojad — 17,3 %, toižed uskojad — 0,6 %, religijatomad — 0,7 %, märhapanendata — 0,2 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 80 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Bo Bassen — Roz Hill, Vakoa-Feniks, Kurepipe, Katr-Born. Kaik om 20 lidnad enamba mi kümne tuhad eläjidenke.

Ižanduz

Mavrikii om šingotai industrialine valdkund, keskmäižen šingotesen, Afrikan elokahambiš maišpäi. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 16,36 mlrd. US$ ekvivalentas (133. sija mail'mas; US$12,973 ühtele hengele, 69. sija) vai 40,47 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (136. sija; US$32,094 ühtele hengele, 60. sija). Ižandusen alused oma maižanduz (sahar, kala, puvill), tavaroiden eksport, finansižed holitišed, turizm. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt, metallan ümbriradmižen produkcii, mašinansauvomine (päiči elektrotehništ), transportmašiništon pästand, himine, tekstiline i sobiden omblend, sömtegimišt (saharan ümbriradmine, rom). Finansine voz' zavodiše 1. heinkud.

Kogosüdäiproduktan palad (2017): maižanduz 4,0 %, tegimišt 21,8 %, holitišiden sfer 74,1 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2014 andmused): maižanduz 8,0 %, tegimišt 29,8 %, holitišiden sfer 62,2 %.

Valdkundan päeksport om sobad da alused puvillaspäi (läz 40 %), kala (15 %), sahar (12 %); toine eksport — alüminii, diamantad, zelläd, parfümerii. Importan tavarad oma tegimišton produkcii, kapitaline mašiništ, söndtavarad, kivivoin ümbriradmižen produktad, himikalijad. Vl 2017 import ületi eksportad läz kahthe kerdha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2017) oma Evropan Ühtištusen valdkundad (Mavrikijan eksportan 28,5 %), sen paloin Francii (importan 11,1 %); Suviafrikan Tazovaldkund (eksportan 9 % i importan 9,7 %), Indii (Mavrikijan importan 17,9 %), Kitai (importan 15,7 %), Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad (eksportan 12,5 %), Sur' Britanii (eksportan 12 %), Madagaskar (eksportan 6,7 %).

Galerei

Prezidentan rezidencii (ende gubernatoran, Le Château de Réduit / The State House) Mok-žilos (Moka) suvhe Port Lui-pälidnaspäi, 19. voz'sadan lop
Päministran sauvuz Port Luiš (sügüz'ku 2015)
Ohjastusen pert' (Government House, Port Lui, sügüz'ku 2015)
Mavrikijan Ülembaine Käskuzkund (Port Lui, sügüz'ku 2015)
Mavrikijan bank (üläkorged pert' kuvan keskuses, Banque de Maurice / Bank of Mauritius, keskuzbank, Port Lui, semendku 2006)
Mavrikijan universitet, Socialižiden da gumanitarižiden tedoiden fakul'tet (Mok-žilo, keväz'ku 2010)

Homaičendad

↑ Mavrikijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
↑ Znam om Re üks'lugus.
↑ Mavrikijan Konstitucii möhembaižidenke vajehtusidenke valdkundan parlamentan mauritiusassembly.govmu.org-saital. (angl.)
↑ Ristitišton endustuz vn 2014 heinkun 1. päiväl // Ristitišt da eläb statistik. — Mavrikijan Statistikan radnikoičend (statsmauritius.govmu.org). (angl.)

Irdkosketused

Mavrikijan Tazovaldkundan oficialine portal (govmu.org). (angl.) (fr.)
Mavrikijan parlamentan oficialižed lehtpoled (mauritiusassembly.govmu.org). (angl.)

Mavrikii Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Afrikan valdkundad Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Mavrikijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Znam om Re üks'lugus.

[3] Mavrikijan Konstitucii möhembaižidenke vajehtusidenke valdkundan parlamentan mauritiusassembly.govmu.org-saital. (angl.)

[4] Ristitišton endustuz vn 2014 heinkun 1. päiväl // Ristitišt da eläb statistik. — Mavrikijan Statistikan radnikoičend (statsmauritius.govmu.org). (angl.)

[1]

[2]

[3]

[4]