Mavrikii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Mavrikijan Tazovaldkund
Republik Moris (mavrik.)
République de Maurice (fr.)
Republic of Mauritius (angl.)
 Flag
Flag of Mauritius.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Mauritius.svg
Pälidn Port Lui
Eläjiden lugu (2014) 1 261 208[1] ristitud
Pind 2 040[2] km²
Mavrikijan TazovaldkundRepublik Moris (mavrik.)République de Maurice (fr.)Republic of Mauritius (angl.)
Kel' eile oficiališt kel't (mavrikijan, bhodžpuri, anglijan, francijan)
Valdkundan pämez' Kailaš Purriag
Päministr Anirud Džagnot
Religii induizm, hristanuskond, islam
Valüt Mavrikijan rupii (MUR)
Internet-domen .mu
Telefonkod +230
Aigvö UTC+4

Mavrikii, täuz' oficialine nimituz — Mavrikijan Tazovaldkund (mavrikijan kelel: Republik Moris, fr.: République de Maurice, angl.: Republic of Mauritius), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Port Lui.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1968 keväz'kun 12. päiväl Mavrikii tedoti ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi, sil-žo päiväl nügüdläine Konstitucii[3] tuli väghe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mavrikijan topografine kart.

Ümbärtud korallrifil Mavrikii sijadase 900 km päivnouzmpolehe Madagaskaran keskusespäi ühtennimižel sarel (valdkundan tobj pala, 1865 km²) da penil sarištoil. Kaik ned mülüdas Maskarenan sarihe vulkanižen augotižlibundanke.

Matkad Mavrikii-sarespäi francižhe Reün'jon-sarhesai om 200 km suvipäivlaskmpolehe, Indijhasai — läz 3950 km pohjoižpäivnouzmpolehe. Mavrikijan randad lainištab Indine valdmeri 177 km randanpirdanke.

Kaikiš korktemb čokkoim om Piton-mägi, 828 m meren pindan päl. Sadad jogid jokstas Mavrikii-saredme.

Klimat om tropine neps mussonine. Vodes om lühüd kuiv sezon (sügüz'ku-kül'mku). Voz'aigoiden vajehtuz om olmas, no kaikiden kaclemižen voziden lämuden minimum om +10°C. Vodes paneb sadegid 900 mm randpolel, 1500 mm mägištol. Merelahtiden randištoil kesklämuz om +22...+27°C vodes ümbri.

Londuseližed varad oma kala da mahuz.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mavrikijan parlamentan pert' Port Luiš.

Ohjandusen form om unitarine parlamentine tazovaldkund. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident. Parlamentan ühtnijad valitas händast 5 vodeks päministran nevondan mödhe, kahtenden strokun om voimuz. Üks' varaprezident om prezidentale abuhu. Prezidentan rezidencii (angl. State House «Valdkundaline pert'») sijadase Port Luin ezilidnas, Mok-küläs.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament, Nacionaline Suim, 70 ezitajanke (62 — kaiken rahvahan valičendümbrikoišpäi, 8 — pandud valičemižlaudkundal vähembusiden ezitajad) videks vodeks.

Vl 2014 tal'vkun 10. päiväl Mavrikijan päjärgvaličendad oliba, sidä kesken parlamentha. Vl 2012 heinkun 20. päiväl prezidentan järgvaličendad oliba parlamentas (Kailaš Purriag sai vägestust).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Mavrikijan administrativiž-territorialine jagand.

Mavrikii alajagase 9 ümbrikho (kaik ned oma Mavrikii-sarel) da 3 rippujha territorijha (pened sarištod da sared).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mavrikijas elädas mavrikijalaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 80 tuh. ristitud vl 2010, surembaspäi penembha): Roz Hill, Vakoa Feniks, Kürpip, Katre Borne. Kaik om 20 lidnad enamba mi 10 tuhad eläjidenke.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Mavrikijan päeksport om sobad da alused puvillaspäi (läz 40%), kala (15%), sahar (12%); toine eksport — alüminii, almazad, zelläd, parfümerii.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Ristitišton endustuz vl 2014 heinkun 1. päiväl // Ristitišt da eläb statistik. — Mavrikijan Statistikan radnikoičend (statsmauritius.govmu.org). (angl.)
  2. Mavrikijan pind. — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  3. Mavrikijan Konstitucii. — Mauritiusassembly.govmu.org. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.