Seišelan Sared

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Seišelan Sariden Tazovaldkund
Repiblik Sesel (seiš.)
République des Seychelles (fr.)
Republic of Seychelles (angl.)
 Flag
Flag of Seychelles.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Seychelles.svg
Pälidn Viktorii
Eläjiden lugu (2018) 94,633[1] ristitud
Pind 455 km²
Seišelan Sariden Tazovaldkund Repiblik Sesel (seiš.) République des Seychelles (fr.) Republic of Seychelles (angl.)
Kel' seišelan, francijan, anglijan
Valdkundan pämez' Uovel Ramkalavan
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond
Valüt Seišelan rupii (SCR)
Internet-domen .sc
Telefonkod +248
Aigvö UTC+4

Seišelan Sared vai Seišelad, täuz' oficialine nimituz — Seišelan Sariden Tazovaldkund (seiš.: Repiblik Sesel, franc.: République des Seychelles, angl.: Republic of Seychelles), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Viktorii.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1976 29. päiväl kezakud Seišelan Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Valdkundan videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1993, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.[2]

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Seišelad sijadasoiš pohjoižpolehe Madagaskaraspäi.

Seišelan Sariden randad lainištab Indine valdmeri. Randanpird — 491 km.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Seišeloiden parlamentan pert' Viktorii-pälidnas i sen seičemenz' kucund vl 2020

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (seiš.: Prezidan Larepiblik Sesel, franc.: Président de la République des Seychelles, angl.: President of the Republic of Seychelles). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, üks' kahtenz' strok om voimusine.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Rahvahaline Suim (seiš.: Lasanble Nasyonal, franc.: Assemblée nationale, angl.: National Assembly) 35 ezitajanke. Heiden valdatusiden strok om viž vot, kaik rahvaz valičeb.

Seišeloiden generaližed valičendad oliba vn 2020 22.-24. päivil redukud, valitihe valdkundan prezidentad (järgenduseližed) i parlamentan ühtnijoid (edelstrokuižed valičendad ühtenzoitmaha niid prezidentan valičendoidenke). Voziden 2016−2020 Denni For-prezident sai kilad. Prezident om Uovel Ramkalavan vn 2020 redukun 26. päiväspäi (sai 54,91% änid), hän oli parlamentižen oppozicijan lideraks vll 1998−2011 and 2016−2020, ühtni prezidentan edeližihe nellhä valičendoihe (2001, 2006, 2011, 2016), no sai kildust joga kerdan enamba mi 40% änid rezul'tatanke. Parlamentan seičemenz' kucund om valitud da radab vn 2020 redukuspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Seišelan Sariden administrativiž-territorialine jagand.

Seišelan Sared jagasoiš 25 ümbrikoks (angl.: district).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Seišelan Saril elädas seišelalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 91 650 eläjad.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 76,2%, protestantad — 10,5%, toižed hristanuskojad — 2,4%, induistad — 2,4%, islamanuskojad — 1,6%, toižed uskojad — 1,1%, märhapanendata — 4,9%, religijatomad — 0,9%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Seišelan Sariden ristitišt vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Seišeloiden vn 1993 Konstitucijan tekst vajehtusidenke vodele 2017 constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.