Seišelan Sared

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Seišelan Sariden Tazovaldkund
Repiblik Sesel (seiš.)
République des Seychelles (fr.)
Republic of Seychelles (angl.)
 Flag
Flag of Seychelles.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Seychelles.svg
Pälidn Viktorii
Eläjiden lugu (2018) 94,633[1] ristitud
Pind 455 km²
Seišelan Sariden Tazovaldkund Repiblik Sesel (seiš.) République des Seychelles (fr.) Republic of Seychelles (angl.)
Kel' seišelan, francijan, anglijan
Valdkundan pämez' Denni For
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond
Valüt Seišelan rupii (SCR)
Internet-domen .sc
Telefonkod +248
Aigvö UTC+4

Seišelan Sared vai Seišelad, täuz' oficialine nimituz — Seišelan Sariden Tazovaldkund (seiš.: Repiblik Sesel, franc.: République des Seychelles, angl.: Republic of Seychelles), om sar'hine valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Viktorii.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1976 29. päiväl kezakud Seišelan Sared tedištoitiba ičeze ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Valdkundan videnz' lugul Konstitucii om vahvištadud vl 1993, se om väges äiluguižidenke vajehtusidenke.[2]

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Seišelad sijadasoiš pohjoižpolehe Madagaskaraspäi.

Seišelan Sariden randad lainištab Indine valdmeri. Randanpird — 491 km.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Seišeloiden parlamentan pert' Viktorii-pälidnas.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident (seiš.: Prezidan Larepiblik Sesel, franc.: Président de la République des Seychelles, angl.: President of the Republic of Seychelles). Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, üks' kahtenz' strok om voimusine.

Käskusenandai tobmuz om üks'kodine parlament. Se om Rahvahaline Suim (seiš.: Lasanble Nasyonal, franc.: Assemblée nationale, angl.: National Assembly) 33 ezitajanke. Heiden valdatusiden strok om viž vot, kaik rahvaz valičeb.

Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2016 8.-10. päivil sügüz'kud. Enzne Džeims Mišel'-prezident andoi valdatusid Denni For-varaprezidentale edel ičeze koumanden strokun lopud i läksi rata oppozicijan partijan lideraks parlamentas valičendoiden jäl'ghe. Vs 2016 redukun 16. päiväspäi Denni For tuleb radho udenke radnikusenke.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Seišelan Sariden administrativiž-territorialine jagand.

Seišelan Sared jagasoiš 25 ümbrikoks (angl.: district).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Seišelan Saril elädas seišelalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 91 650 eläjad.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 76,2%, protestantad — 10,5%, toižed hristanuskojad — 2,4%, induistad — 2,4%, islamanuskojad — 1,6%, toižed uskojad — 1,1%, märhapanendata — 4,9%, religijatomad — 0,9%.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Seišelan Sariden ristitišt vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Seišeloiden vn 1993 Konstitucijan tekst vajehtusidenke vodele 2017 constituteproject.org-saital. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.