Keskafrikan Tazovaldkund

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Keskafrikan Tazovaldkund
République centrafricaine (fr.)
Ködörösêse tî Bêafrîka (sango)
 Flag
Flag of the Central African Republic.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of the Central African Republic.svg
Pälidn Bangi
Eläjiden lugu (2014) 5 277 959[1] ristitud
Pind 622 984 km²
Keskafrikan Tazovaldkund République centrafricaine (fr.) Ködörösêse tî Bêafrîka (sango)
Kel' francijan, sango
Valdkundan pämez' Katrin Samba-Panza
Päministr Mahamat Kamun
Religii hristanuskond, paganuz[1], islam
Valüt Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen .cf
Telefonkod +236
Aigvö UTC+1

Keskafrikan Tazovaldkund, se om täuz' oficialine nimi (lühüdas KAT; franc.: République centrafricaine, sango: Ködörösêse tî Bêafrîka), om mererandatoi valdkund Keskafrikas. Vozil 1903−1964 nimitihe Ubangi Šari:kš (kahtiden röunatajiden jogiden nimiden mödhe). Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Bangi.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1960 13. päiväl elokud Keskafrikan Tazovaldkund tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii tuli väghe vn 2004 5. päiväl tal'vkud (vn 2010 vajehtusidenke)[2].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Keskafrikan Tazovaldkundan topografine kart.

Keskafrikan Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Čadanke pohjoižes (röunoiden piduz — 1197 km), Sudananke pohjoižpäivnouzmas (483 km), Suvisudananke päivnouzmas (682 km), Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke suves (1577 km), Kongon Tazovaldkundanke suvipäivlaskmas (467 km), Kamerunanke päivlaskmas (797 km). Ühthine röunoiden piduz — 5203 km.

Valdkund sijadase lainhekahil mägitazangištoil 600..900 m korktusil Kongo-jogen da Čad-järven basseinoiden keskes. Kaikiš korktemb čokkoim om Ngui-mägi, 1410 m valdmeren pindan päl. Kaikiš madalamb om Ubangi-jogen kendäk, 335 m, läz röunad KDT:nke.

Klimat vajehtase suvipäivlaskmpolespäi pohjoižpäivnouzmpolehe, suvižiš tropižiš mecoišpäi savannha. Pohjoižel paneb 1250 mm sadegid vodes, suvel — 1900 mm, no suves om kuiv sezon (tal'vku da viluku). Voden keskmäine lämuz om +25..+27 C°.

Londuseližed pävarad oma diamantad, urankivend, kuld, kivivoi, mec, gidroenergii.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks, ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (franc.: Assemblée nationale). Kaik rahvaz valičeb 105 ühtnijoid videks vodeks.

Keskafrikan Tazovaldkundan järgeližed Pävaličendad oliba vn 2011 23. päiväl vilukud. Enzne Fransua Bozize-prezident sai 66,08% da ohjandi kahtenden strokun, ika vl 2013 keväz'kus sodakukerduz tegihe, sen jäl'ghe hän pageni maspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Keskafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Keskafrikan Tazovaldkundas om 16 prefekturad (franc.: préfectures, sango: kodoro kômanda-kôta) da üks' pälidnaine avtonomine Bangi-kommun (franc.: commune autonome, sango: kôta-gbata). Prefekturad alajagasoiš 71 subprefekturaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Keskafrikan Tazovaldkundas elädas keskafrikalaižed.

Keskafrikan Tazovaldkundan toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2005): Bimbo, Mbaiki, Berberati, Kaga Bandoro.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Keskafrikan Tazovaldkundan päeksport oli diamantad tegimišton täht (57%) da mec (29%); toine eksport — elektroladimed (2%), kofe (2%), bananad (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Keskafrikan Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2014 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Keskafrikan Tazovaldkundan konstitucii wipo.int-saital. (fr.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.