Bangi
| Valdkund | Keskafrikan Tazovaldkund |
| Eläjiden lugu (2012) | 734,350 ristitud |
| Pind | 67 km² |
| |
| Aigvö | UTC+1 |
Bangi (franc.: Bangui, sango: Kötä gbätä tî Bangî) om Keskafrikan Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1889 kuti francine sodapost. Oli kolonijan administrativižeks keskuseks, vspäi 1960 ripmatoman valdkundan pälidn. Bangin universitet om avaitud vl 1970.
Bangi om torguindan i kommertine keskuz. Valdkundan kaik irdpol'ne torguind tegese pälidnas, puvill, pumaterialad, kofe i sizal' lähttas eksportaks. Nenid produktoid tehtas Bangiš: tekstil', sömtavarad (sidä kesken olud), kengäd, muilad. Jogiport i rahvahidenkeskeine lendimport ratas lidnas.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Ubangi-jogen oiktal pohjoižel randal (Kongo-jogen oiged ližajogi), 369 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nimituz znamoičeb «kos'ked», ned oma jogen mödvedhe. Kongon Demokratine Tazovaldkund da sen Zongo-lidn levinedas jogen vastrandal, lidnad ühtenzoittas ehtatimel.
Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 734 350 ristitud. Valdkundan ristitišton tobj pala eläb pälidnas da läz sidä.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
 |
Bangi Vikiaitas |
| Afrikan pälidnad | ||
| Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |