Gaborone

**Gaborone**
	Flag;
Valdkund	Botsvan
Eläjiden lugu (2022)	246,325 ristitud
Pind	169 km²
Pämez'	Kagiso Thutlve; (2014—)
Telefonkod	+267−31, 35, 39
Aigvö	UTC+2

Gaborone (mugažo tsvanan i anglijan kelil; tsvan. virkand — [χabʊˈrʊnɪ], angl. [ˌɡæbəˈroʊniː], sijaline lühenduz: Gabs) om Botsvanan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz oli pandud pälidnaks vl 1964 penen žilon sijas, nimitihe 19. voz'sadan tlokva-heimon Gaborone-vejan (kgosi, 1825−1931) mödhe. Saudihe uden pälidnan sauvusiden enambust koumes vodes Ripmatomuden Päiväle, vn 1966 30. päiväle sügüz'kud. Enččen Bečuanalendan Mafeking-pälidn jäi uden Botsvan-valdkundan irdpolel, ka faktižikš pälidnad ei olend-ki ani.

Botsvanan päaluzkundad, bankad, birž, aviakompanii, verhiden maiden 19 sur'oigenduzkundad i koume konsulust, järedoiden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš Gaborones, sidä kesken «Debswana» — mail'man kaikiš suremb diamantoiden samižkompanii.

Geografijan andmused

Pälidnan sijaduz valdkundas vn 2006 kartal

Lidn seižub Notvane-jogen randal, 1014 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Suviafrikan Tazovaldkundan röunhasai om 15 km suvhe.

Lähembaižed lidnad oma Ramotsv suvipäivnouzmas, Mogodičane lodehes, Močudi päivnouzmas, Tlokveng jogen taga.

Klimat om tropine pol'kuiv kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +20,9 C°, redukun-keväz'kun +23,7..+25,7 C°, kezakun-heinkun +13,5..+13,7 C°. Ekstremumad oma −2 C° (heinku) i +40 C°. Paneb sadegid 487 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (71..143 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-redukus (29 mm pordos).

Tobmuz

Edeline lidnan pämez' om Haskins Nkaigva (reduku 2011 — 2014).

Eläjad

Vn 2001 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 186 007 ristitud. Kaik 231 626 eläjad^[1] oli lidnas vl 2011. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Valdkundan ristitišton läz pol't eläb 100 kilometras pälidnalpäi da sen lähemba, 421 907 eläjad oli ezilidnoidenke vl 2011.

Radotomudenmär lidnalaižiden keskes oli 11,7 % vl 2008. SIDS-pozitivižed rahvahanikad ottiba 17,1 % lidnan ristitištos sil-žo vodel, kaikiš suremb pala om 45..49-voččiden keskes (35,4 %).

Transport

Maršruttaksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Gaborone ühtenzoitase avtobusoil ezilidnoidenke.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Seretse Khama-seran nimed^[2] (GBE / FBSK, 425 tuh. passažiroid vl 2008) sijadase vižtoštkümnes kilometras pohjoižpolehe lidnaspäi. Tehtas reisid Afrikan lähižihe maihe.

Galerei

Hristan-carin päjumalanpert', vn 2012 nägu (riman katoline, om saudud vodele 1968)
Dun-Noor-mečet', vn 2019 nägu
Keskuzline azjaline rajon vl 2019
Gaboronen rahvahidenkeskeižen lendimportan terminal vl 2019
Raudte lidnas vl 2018

Homaičendad

Irdkosketused

Lidnan Nevondkundan lehtpol' Botsvanan Tazovaldkundan oficialižel saital (gov.bw). (angl.) (tsvan.)

Gaborone Vikiaitas

	Afrikan pälidnad
	Abudž \| Addis-Abeb \| Akkr \| Alžir-lidn \| Antananarivu \| Asmar \| Bamako \| Bangi \| Banžul \| Bisau \| Brazzavil' \| Dakar \| Dodom \| Džibuti-lidn \| Džub \| Fritaun \| Gaborone \| Giteg \| Harare \| Hartum \| Jamusukro \| Jaunde \| Kair \| Kampal \| Kigali \| Kinšas \| Konakri \| Librevil' \| Lilongve \| Lome \| Luand \| Lusak \| Malabo \| Maputu \| Maseru \| Mbabane \| Mogadišo \| Monrovii \| Moroni \| Nairobi \| Ndžamen \| Niamei \| Nuakšot \| Port Lui \| Porto Novo \| Prai \| Pretorii \| Rabat \| San Tome \| Tripoli \| Tunis-lidn \| Uagadugu \| Viktorii \| Vindhuk

[1] Gaborone: The Population of Towns, Villages and Associated Localities (Gaborone: lidnoiden, küliden da municipaližiden ühtnikoiden ristitišt) //Population and Housing Census 2011 (Vn 2011 ristitišton da kodiižandusiden lugemine). — Statistics Botswana (cso.gov.bw). (angl.)

[2] Lendimport Botsvanan civiližen aviacijan ohjandusen caab.co.bw-saital. (angl.)

[1]

[2]