Mine sisu juurde

Brazzavil'

Vikipedii-späi
Brazzavil'
Brazzaville
Lidnanznam
Valdkund Kongon Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2017) 1,838,348 ristitud
Pind 263,9 km²
Brazzavil' Brazzaville
Pämez' Kristian Rožer Okemba
(eloku 2017—,
Christian Roger Okemba)
Telefonkod +242−1
Aigvö UTC+1


Pälidnan sijaduz valdkundas (vn 2024 kart)

Brazzavil' (franc.: Brazzaville [bʁazavil], kongo: Balazavile) om Kongon Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1880 redukus kuti francijalaižiden Nkun-sodapost (franc.: Ncouna) da lidnuz ekspedicijan Pjer Savornjan de Brazza-ohjandajan käskön mödhe. Om olmas nügüdläiženke nimenke vspäi 1884. 19. voz'sadan lopus kävutihe lidnad torguindkeskuseks, vspäi 1903 se tegi kolonijan administrativižiden funkcijoiden mödhe. Vl 1912 saudihe lidnan ičeohjastusen pertid i panihe ezmäšt merad radsijha. Vl 1934 raudte 512 km pitte ühtenzoiti lidnad Atlantižen valdmeren Puent-Nuar-meriportanke, läz 400 km päivlaskmha orhal, Brazzavil' om sen lopstancijaks. Vspäi 1960 Brazzavil' om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Brazzavil' šingotase pälidnan funkcijoil. Tegimišton päsarakod oma mašinansauvomine, tekstiline i nahkoiden ümbriradmine. Todas portha lidnaspäi nenid tavaroid: kaučuk, pumaterialad, maižandusen produkcii.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan nägu Man kaimdajaspäi vn 2003 tal'vkus (pohjoižel randal)

Lidn sijadase Kongo-jogen oiktal randal, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogiport radab lidnas. KDT:n Kinšas-pälidn seižub vastrandal. Lidnad ühtenzoitasoiš ehtatimil i privatižil motorvenehil, avto- da raudtesildan sauvomine niiden keskes mäneb vll 2023−2028.

Klimat om subekvatorialine kaks'sezonine, pil'vekaz vodes läbi. Kun keskmäine lämuz vajehtase +23,4..+26,7 C° röunoiš, voden keskmäine lämuz om +25,6 C°. Ekstremumad oma +10,3 C° (heinku, eloku) i +40,2 C° (eloku, tal'vku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 1495 mm vodes, vähemba kaiked kezakus-elokus (23 mm pordos), enamba kaiked kül'mkus (264 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..73 % röunoiš elokus-sügüz'kus, 76..82 % toižiš kuiš.

Lidnümbrikon sijaduz valdkundas (2006)

Brazzavil' jagase ühesaks nimitadud rajonaks (üks'lugu franc.: arrondissement), kümnenden rajonan ühtnend ezimeletase.

Vn 2007 Kongon Tazovaldkundan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,373,382 ristitud, valdkundan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad oma afrikalaižed päpaloin: bakongo, bateke, mboši i sanga.

Religijan mödhe hristanuskojad oma enambuses, om islamanuskojid-ki.

Avtobusad da vihandan mujun taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Maja-Mai-lendimport[1] (franc.: Aéroport international Maya-Maya, BZV / FCBB) radab lidnas. Tehtas reisid Afrikan lähižiden maiden surihe lidnoihe, Parižha, Luandha, Kasablankha, Addis-Abebha. Om jügureisid Abu Dabihe, Addis-Abebha, Lagosha, Lüksemburgha.

  1. Rahvahidenkeskeižen Maja-Mai-lendimportan sait (brazzaville-airport.com). (angl.)



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk