Brazzavil'

Brazzavil'
Brazzaville

Lidnanznam
Valdkund	Kongon Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2017)	1,838,348 ristitud
Pind	263,9 km²
Pämez'	Kristian Rožer Okemba (eloku 2017—, Christian Roger Okemba)
Telefonkod	+242−1
Aigvö	UTC+1

Pälidnan sijaduz valdkundas (vn 2024 kart)

Brazzavil' (franc.: Brazzaville [bʁazavil], kongo: Balazavile) om Kongon Tazovaldkundan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vn 1880 redukus kuti francijalaižiden Nkun-sodapost (franc.: Ncouna) da lidnuz ekspedicijan Pjer Savornjan de Brazza-ohjandajan käskön mödhe. Om olmas nügüdläiženke nimenke vspäi 1884. 19. voz'sadan lopus kävutihe lidnad torguindkeskuseks, vspäi 1903 se tegi kolonijan administrativižiden funkcijoiden mödhe. Vl 1912 saudihe lidnan ičeohjastusen pertid i panihe ezmäšt merad radsijha. Vl 1934 raudte 512 km pitte ühtenzoiti lidnad Atlantižen valdmeren Puent-Nuar-meriportanke, läz 400 km päivlaskmha orhal, Brazzavil' om sen lopstancijaks. Vspäi 1960 Brazzavil' om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Brazzavil' šingotase pälidnan funkcijoil. Tegimišton päsarakod oma mašinansauvomine, tekstiline i nahkoiden ümbriradmine. Todas portha lidnaspäi nenid tavaroid: kaučuk, pumaterialad, maižandusen produkcii.

Geografijan andmused

Lidnan nägu Man kaimdajaspäi vn 2003 tal'vkus (pohjoižel randal)

Lidn sijadase Kongo-jogen oiktal randal, 320 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogiport radab lidnas. KDT:n Kinšas-pälidn seižub vastrandal. Lidnad ühtenzoitasoiš ehtatimil i privatižil motorvenehil, avto- da raudtesildan sauvomine niiden keskes mäneb vll 2023−2028.

Klimat om subekvatorialine kaks'sezonine, pil'vekaz vodes läbi. Kun keskmäine lämuz vajehtase +23,4..+26,7 C° röunoiš, voden keskmäine lämuz om +25,6 C°. Ekstremumad oma +10,3 C° (heinku, eloku) i +40,2 C° (eloku, tal'vku). Il'man lämuz voib ületada +33 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 1495 mm vodes, vähemba kaiked kezakus-elokus (23 mm pordos), enamba kaiked kül'mkus (264 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 71..73 % röunoiš elokus-sügüz'kus, 76..82 % toižiš kuiš.

Tobmuz

Lidnümbrikon sijaduz valdkundas (2006)

Brazzavil' jagase ühesaks nimitadud rajonaks (üks'lugu franc.: arrondissement), kümnenden rajonan ühtnend ezimeletase.

Eläjad

Vn 2007 Kongon Tazovaldkundan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,373,382 ristitud, valdkundan koumandez. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.

Rahvahad oma afrikalaižed päpaloin: bakongo, bateke, mboši i sanga.

Religijan mödhe hristanuskojad oma enambuses, om islamanuskojid-ki.

Transport

Avtobusad da vihandan mujun taksid oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Maja-Mai-lendimport (franc.: Aéroport international Maya-Maya, BZV / FCBB) radab lidnas. Tehtas reisid Afrikan lähižiden maiden surihe lidnoihe, Parižha, Luandha, Kasablankha, Addis-Abebha. Om jügureisid Abu Dabihe, Addis-Abebha, Lagosha, Lüksemburgha.

Galerei

• 
  Lidnan nägu vl 2019, Nabemb-čuhunduz (Nabemba) om oiktalpäi
• 
  Pühän Annan bazilikjumalanpert', vn 2018 nägu (om saudud vodele 1943)
• 
  Azjaline rajon Amilcar Cabral Nord-prispektal vl 2022
• 
  Mpilan üläkorktad pertid-kaksjaižed vl 2018
• 
  Universitet Marian Nguabin nimed (2017)
• 
  Rahvahidenkeskeine Maja-Mai-lendimport vl 2010
• 
  Tulnuden jonusen vedim Brazzavilin päraudtestancijal vl 2018

Sebruzlidnad

• Saksanma Drezden, Saksonii, Saksanma (vspäi 1975)
• Kinšas, Kongon Demokratine Tazovaldkund
• Francii Reims, Francii (1961)

Irdkosketused

• Brazzavil'-kommunan oficialine sait (brazzaville.cg). (fr.) (angl.)