Kongon Tazovaldkund

Kongon Tazovaldkund
République du Congo
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Brazzavil'
Eläjiden lugu (2018)	5,062,021 ristitud
Pind	342,000 km²
Kel'	francijan
Valdkundan pämez'	Deni Sassu-Ngesso
Päministr	Anatol' Kollinet Makosso
Religii	hristanuskond, paganuz
Valüt	Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen	.cg
Telefonkod	+242
Aigvö	UTC+1

Kongon Tazovaldkund (franc.: République du Congo [ʁepyblik dy kɔ̃ɡo]), om ekvatorialine valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brazzavil'.

Istorii

Vozil 1885−1947 nügüdläižen Kongon Tazovaldkundan territorii oli Francijan Ekvatorialižen Afrikan palaks.

Vn 1960 elokun 15. päiväl Kongon Tazovaldkund tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine^[2] oli vn 2015 kül'mkus, se om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Keled

Valdkundas üks' oficialine kel' om olmas, se om francijan kel'. Sen ližaks, om kaht muga nimitadud nacijoidenkeskeižiden kontaktoiden kel't: lingala, kongon (kikongo).

Kongon Tazovaldkundan nimituz nacionaližil kelil:

Republíki ya Kongó (lingala)
Repubilika ya Kongo (kongon kel' )

Geografijan andmused

Kongon Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Gabonanke päivlaskmas (röunan piduz — 1903 km), Kamerunanke (523 km) da Keskafrikan Tazovaldkundanke (467 km) pohjoižes, Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves (2410 km), Angolanke suvipäivlaskmas (201 km). Ühthine röunoiden piduz — 5504 km. Päivlaskmas om 169 km Atlantižen valdmeren randištod.

Valdkundan territorii om Kongo- da Kvilu-jogiden bassein. Kaikiš korktemb čokkoim om Nabeb-mägi, 1020 m ü.m.t. korktusel.

Klimat om ekvatorialine pohjoižes da subekvatorialine valdkundan suves. Luja nepsuz om kaikes vodes ani. Paneb sadegid 1200..2000 mm vodes. Sulakun keskmäine lämuz om +26 C°, heinkun — +22 C°.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, vas'k, hahktin, cink, uran, raudkivend. Vihmmec katab valdkundan territorijan seičeme kümnendest.

Tobmuz

Kongon Tazovaldkund om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke da dominirujanke partijanke. Valdkundan i ohjastusen pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks (edel 2015. vot — seičemeks), kahtenz' strok om voimusine. Nügüdläine Deni Sassu-Ngesso-prezident ištub radsijal vspäi 1997, hän-žo oli prezidental vll 1979−1992. Sikš ku vajehtihe konstitucijad kahtišti, ka nece om ühtenz' strok, eile seičemenz'. Prezident paneb ministrišton ühtnijoid radnikusile.

Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat), se mülütab 72 ühtnijad, valitas heid kuzin kaikuččes agjaspäi niiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale), se kogoneb 139 ristituspäi, üksin valičemižümbrikospäi, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Vn 2016 keväz'kun 20. päiväl prezidentan järgenduseližed valičendad oliba, Deni Sassu-Ngesso sai vägestust ezmäižes turas (60,19 %). Valitihe parlamentan alakodin ühtnijoid järgkerdan vn 2017 heinkun 16. päiväl. Anatol' Kollinet Makosso radab päministran vn 2021 semendkun 13. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand

Kacu kirjutuz: Kongon Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Kongon Tazovaldkund jagase kaks'toštkümneks agjaks (franc.: département), niiden keskes Brazzavil'-pälidn da Puent Nuar-lidn oma agjoikš. Agjad alajagasoiš 86 ümbrikoks, mugažo kudeks kommunaks.

Eläjad

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 662 446 ristitud. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 33,1 %, hristanuskondan udessündutamižen / nouzendan jumalankodikundoiden polenpidajad — 22,3 %, protestantad — 19,9 %, salütistad — 2,2 %, islamanuskojad — 1,6 %, kimbanguistad — 1,5 %, toižed uskojad — 8,1 %, religijatomad — 11,3 %.

Kongon Tazovaldkundan järedad lidnad (enamba 800 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Brazzavil' (pälidn) i Puent Nuar. Neniš lidnoiš eläb valdkundan ristitišton läz pol't. Urbaniziruidud ristitišt om 67 % (2018).

Ižanduz

Kongon Tazovaldkund om goll' šingotai agrariž-industrialine valdkund. Ižandusen hüväolend rippub kivivoin eksportaspäi. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 15,04 mlrd. US$ ekvivalentas (138. sija mail'mas; US$2,384 ühtele hengele, 145. sija) vai 40,4 mlrd. US$ ostmižmahtusen paritetan mödhe (139. sija; US$6,404 ühtele hengele, 145. sija). Industrijan päsarakod oma kivivoin, raudkivendon, mujumetalloiden (alüminii, hahktin, cink) i kuldan samine, mecan varhapanend da kazvatuz i pun ümbriradmine, sömtegimišt (sahar, olud, jauh, pal'mvoi, tabak). Fiskaline voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosüdäiproduktan palad (2016): maižanduz 4,9 %, tegimišt 69,8 %, holitišiden sfer 25,3 %.

Vl 2011 valdkundan päeksport oli kivivoi, pumaterialad, sahar, kakao da kofe, diamantad. Importan tavarad oma pämašiništ, sauvondmaterialad, söndtavarad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2021) oma Kitai (Kongon Tazovaldkundan eksportan 16,6 % i importan 20,4 %) i Araban Ühtenzoittud Emiratad (eksportan 26 %).

Homaičendad

Irdkosketused

Kongon Tazovaldkund Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Afrikan valdkundad Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Kongon Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Vn 2015 Kongon Tazovaldkundan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[1]

[2]