Kongon Tazovaldkund

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Kongon Tazovaldkund
République du Congo
 Flag
Flag of the Republic of the Congo.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of the Republic of the Congo.svg
Pälidn Brazzavil'
Eläjiden lugu (2014) 4 662 446[1] ristitud
Pind 342 000 km²
Kongon TazovaldkundRépublique du Congo
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Deni Sassu-Ngesso
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen .cg
Telefonkod +242
Aigvö UTC+1

Kongon Tazovaldkund (franc. République du Congo), om ekvatorialine valdkund Keskafrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brazzavil'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1885-1947 nügüdläižen Kongon Tazovaldkundan territorii oli Francijan Ekvatorialižen Afrikan palaks.

Vl 1960 elokun 15. päiväl Kongon Tazovaldkund tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2002 keväz'kus, se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundas om üks' oficialine kel' — francijan kel'. Sen ližaks, om 2 muga nimitadud nacijoidenkeskeižiden kontaktoiden kel't: lingala, kongon (kikongo).

Kongon Tazovaldkundan nimi nacionaližil kelil:

  • Republíki ya Kongó (lingala)
  • Repubilika ya Kongo (kongon kel')

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kongon topografine kart.

Kongon Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Gabonanke päivlaskmas (röunan piduz — 1903 km), Kamerunanke (523 km) da Keskafrikan Tazovaldkundanke (467 km) pohjoižes, Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves (2410 km), Angolanke suvipäivlaskmas (201 km). Ühthine röunoiden piduz — 5504 km. Päivlaskmas om 169 km Atlantižen meren randištod.

Valdkundan territorii om Kongo- da Kvilu-jogiden bassein. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim om Nabeb-mägi, 1020 m meren pindan päl.

Klimat om ekvatorialine pohjoižes da subekvatorialine valdkundan suves. Ani kaikes vodes om luja nepsuz. Paneb sadegid 1200-2000 mm vodes. Sulakun lämuz om +26°C, heinkun — +22°C.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, almazad, vas'k, hahktin, cink, uran, raudkivend. Vihmmec katab 70% valdkundan territorijad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kongon Tazovaldkundan prezidentan pert'kulu.

Kongon Tazovaldkund om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke da ühten dominirujan partijanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident, kudambad rahvaz valičeb 7 vodeks (kahtenz' strok om voimusine). Nügüdläine Deni Sassu-Ngesso-prezident ištub radsijal vspäi 1997. Sikš ku konstitucijad vajehtihe, ka nece om kahtenz' strok.

Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (fr. Sénat), se mülüb 72 ühtnijad (heid valitas kuzin kaikuččes agjaspäi niiden suimil 6 vodeks). Alakodi om Nacionaline Suim (fr. Assemblée Nationale), se mülüb 153 ristitud (üksin valičemižümbrikospäi, heid kaik rahvaz valičeb 5 vodeks).

Vl 2009 oliba prezidentan järgvaličendad, a parlamentan ühtnijoid valitihe järgkerdan vl 2012.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kongon Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Kongon Tazovaldkund alajagase 12 agjaha, niiden keskes Brazzavil'-pälidn da Puent Nuar-lidn oma agjoikš. Agjad alajagase kommunihe, a mugažo ümbrikoihe.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Urbaniziruidud ristitišt om 62%.

Kongon Tazovaldkundan järedad lidnad (enamba 800 tuh. ristitud, surembaspäi penembha): Brazzavil' (pälidn) da Puent Nuar. Neniš lidnoiš eläb valdkundan ristitišton läz pol't.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2011 Kongon Tazovaldkundan päeksport oli kivivoi, pumaterialad, sahar, kakao da kofe, almazad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Congo, Republic of the. — Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.