Kongon Tazovaldkund

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kongon Tazovaldkund
République du Congo
 Flag
Flag of the Republic of the Congo.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of the Republic of the Congo.svg
Pälidn Brazzavil'
Eläjiden lugu (2018) 5 062 021[1] ristitud
Pind 342 000 km²
Kongon Tazovaldkund République du Congo
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Deni Sassu-Ngesso
Päministr Klement Muamba
Religii hristanuskond, paganuz
Valüt Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen .cg
Telefonkod +242
Aigvö UTC+1

Kongon Tazovaldkund (franc.: République du Congo), om ekvatorialine valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brazzavil'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1885−1947 nügüdläižen Kongon Tazovaldkundan territorii oli Francijan Ekvatorialižen Afrikan palaks.

Vl 1960 elokun 15. päiväl Kongon Tazovaldkund tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2002 keväz'kus, se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundas om üks' oficialine kel' — francijan kel'. Sen ližaks, om 2 muga nimitadud nacijoidenkeskeižiden kontaktoiden kel't: lingala, kongon (kikongo).

Kongon Tazovaldkundan nimituz nacionaližil kelil:

  • Republíki ya Kongó (lingala)
  • Repubilika ya Kongo (kongon kel' )

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kongon topografine kart.

Kongon Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Gabonanke päivlaskmas (röunan piduz — 1903 km), Kamerunanke (523 km) da Keskafrikan Tazovaldkundanke (467 km) pohjoižes, Kongon Demokratižen Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves (2410 km), Angolanke suvipäivlaskmas (201 km). Ühthine röunoiden piduz — 5504 km. Päivlaskmas om 169 km Atlantižen valdmeren randištod.

Valdkundan territorii om Kongo- da Kvilu-jogiden bassein. Kaikiš korktemb valdkundan čokkoim om Nabeb-mägi, 1020 m ü.m.t. korktusel.

Klimat om ekvatorialine pohjoižes da subekvatorialine valdkundan suves. Ani kaikes vodes om luja nepsuz. Paneb sadegid 1200..2000 mm vodes. Sulakun lämuz om +26 C°, heinkun — +22 C°.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, vas'k, hahktin, cink, uran, raudkivend. Vihmmec katab 70% valdkundan territorijad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kongon Tazovaldkund om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke da ühten dominirujan partijanke. Valdkundan da ohjastusen pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks (edel 2015 vot — seičemeks), kahtenz' strok om voimusine. Nügüdläine Deni Sassu-Ngesso-prezident ištub radsijal vspäi 1997, hän-žo oli prezidental vll 1979−1992. Sikš ku vajehtihe konstitucijad kahtišti, ka nece om ühtenz' strok, eile seičemenz'.

Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat), se mülütab 72 ühtnijad, valitas heid kuzin kaikuččes agjaspäi niiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale), se kogoneb 139 ristituspäi, üksin valičemižümbrikospäi, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Vn 2016 keväz'kun 20. päiväl prezidentan järgenduseližed valičendad oliba, Deni Sassu-Ngesso sai vägestust ezmäižes turas (60,19%). Valitihe parlamentan alakodin ühtnijoid järgkerdan vn 2017 heinkun 16. päiväl. Klement Muamba radab päministran vn 2016 sulakuspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Kongon Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Kongon Tazovaldkund jagase 12 agjaks (franc.: département), niiden keskes Brazzavil'-pälidn da Puent Nuar-lidn oma agjoikš. Agjad alajagasoiš 86 ümbrikoks, mugažo 6 kommunaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 662 446 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Urbaniziruidud ristitišt om 67% (2018).

Kongon Tazovaldkundan järedad lidnad (enamba 800 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Brazzavil' (pälidn) i Puent Nuar. Neniš lidnoiš eläb valdkundan ristitišton läz pol't.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2011 Kongon Tazovaldkundan päeksport oli kivivoi, pumaterialad, sahar, kakao da kofe, diamantad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Congo, Republic of the // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.