Kongon Tazovaldkund

Kongon Tazovaldkund
République du Congo
Flag;	Valdkundznam;
Pälidn	Brazzavil'
Eläjiden lugu (2018)	5,062,021 ristitud
Pind	342,000 km²
Kel'	francijan
Valdkundan pämez'	Deni Sassu-Ngesso
Päministr	Anatol' Kollinet Makosso
Religii	hristanuskond, paganuz
Valüt	Keskafrikan KFA:n frank (XAF)
Internet-domen	.cg
Telefonkod	+242
Aigvö	UTC+1

Kongon Tazovaldkund (franc.: République du Congo), om ekvatorialine valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Brazzavil'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vozil 1885−1947 nügüdläižen Kongon Tazovaldkundan territorii oli Francijan Ekvatorialižen Afrikan palaks.

Vl 1960 elokun 15. päiväl Kongon Tazovaldkund tedoti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine^[2] oli vn 2015 kül'mkus, se om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Keled[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundas üks' oficialine kel' om olmas — francijan kel'. Sen ližaks, om kaht muga nimitadud nacijoidenkeskeižiden kontaktoiden kel't: lingala, kongon (kikongo).

Kongon Tazovaldkundan nimituz nacionaližil kelil:

Republíki ya Kongó (lingala)
Repubilika ya Kongo (kongon kel' )

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kongon topografine kart.

Kongon Tazovaldkund om mavaldkundröunoiš Gabonanke päivlaskmas (röunan piduz — 1903 km), Kamerunanke (523 km) da Keskafrikan Tazovaldkundanke (467 km) pohjoižes, Kongon Demokratiženke Tazovaldkundanke päivnouzmas da suves (2410 km), Angolanke suvipäivlaskmas (201 km). Ühthine röunoiden piduz — 5504 km. Päivlaskmas om 169 km Atlantižen valdmeren randištod.

Valdkundan territorii om Kongo- da Kvilu-jogiden bassein. Kaikiš korktemb čokkoim om Nabeb-mägi, 1020 m ü.m.t. korktusel.

Klimat om ekvatorialine pohjoižes da subekvatorialine valdkundan suves. Luja nepsuz om kaikes vodes ani. Paneb sadegid 1200..2000 mm vodes. Sulakun keskmäine lämuz om +26 C°, heinkun — +22 C°.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, vas'k, hahktin, cink, uran, raudkivend. Vihmmec katab valdkundan territorijan seičeme kümnendest.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kongon Tazovaldkund om unitarine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke da dominirujanke partijanke. Valdkundan i ohjastusen pämez' om prezident, kaik rahvaz valičeb händast videks vodeks (edel 2015 vot — seičemeks), kahtenz' strok om voimusine. Nügüdläine Deni Sassu-Ngesso-prezident ištub radsijal vspäi 1997, hän-žo oli prezidental vll 1979−1992. Sikš ku vajehtihe konstitucijad kahtišti, ka nece om ühtenz' strok, eile seičemenz'. Prezident paneb ministrišton ühtnijoid radnikusile.

Valdkundan parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat), se mülütab 72 ühtnijad, valitas heid kuzin kaikuččes agjaspäi niiden suimil kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale), se kogoneb 139 ristituspäi, üksin valičemižümbrikospäi, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Vn 2016 keväz'kun 20. päiväl prezidentan järgenduseližed valičendad oliba, Deni Sassu-Ngesso sai vägestust ezmäižes turas (60,19%). Valitihe parlamentan alakodin ühtnijoid järgkerdan vn 2017 heinkun 16. päiväl. Anatol' Kollinet Makosso radab päministran vn 2021 semendkun 13. päiväspäi.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kacu kirjutuz: Kongon Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Administrativiž-territorialižikš Kongon Tazovaldkund jagase 12 agjaks (franc.: département), niiden keskes Brazzavil'-pälidn da Puent Nuar-lidn oma agjoikš. Agjad alajagasoiš 86 ümbrikoks, mugažo 6 kommunaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 valdkundan eläjiden lugu oli 4 662 446 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Urbaniziruidud ristitišt om 67% (2018).

Uskondan mödhe (2010): riman katolikad — 33,1%, hristanuskondan udessündutamižen / nouzendan jumalankodikundoiden polenpidajad — 22,3%, protestantad — 19,9%, salütistad — 2,2%, islamanuskojad — 1,6%, kimbanguistad — 1,5%, toižed uskojad — 8,1%, religijatomad — 11,3%.

Kongon Tazovaldkundan järedad lidnad (enamba 800 tuh. ristituid, surembaspäi penembha): Brazzavil' (pälidn) i Puent Nuar. Neniš lidnoiš eläb valdkundan ristitišton läz pol't.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2011 Kongon Tazovaldkundan päeksport oli kivivoi, pumaterialad, sahar, kakao da kofe, diamantad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kongon Tazovaldkund Vikiaitas

	Afrikan valdkundad
	Alžir \| Angol \| Benin \| Botsvan \| Burkina Faso \| Burundi \| Čad \| Džibuti \| Efiopii \| Egipt¹ \| Ekvatorialine Gvinei \| Eritrei \| Esvatini \| Gabon \| Gambii \| Gan \| Gvinei \| Gvinei-Bisau \| Jemen¹ \| Kabo Verde \| Kamerun \| Kenii \| Keskafrikan Tazovaldkund \| Komoran Sared \| Kongon Demokratine Tazovaldkund \| Kongon Tazovaldkund \| Kot d'Ivuar \| Lesoto \| Liberii \| Livii \| Madagaskar \| Malavi \| Mali \| Marok \| Mavrikii \| Mavritanii \| Mozambik \| Namibii \| Niger \| Nigerii \| Ruand \| San Tome da Prinsipi \| Seišelan Sared \| Senegal \| Sjerra Leone \| Somali \| Sudan \| Suviafrikan Tazovaldkund \| Suvisudan \| Zambii \| Zimbabve \| Tanzanii \| Togo \| Tunis \| Ugand
	¹ Om Azijas mugažo.

[1] Kongon Tazovaldkundan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

[2] Vn 2015 Kongon Tazovaldkundan Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)

[1]

[2]