Džibuti

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Džibutin Tazovaldkund
جمهورية جيبوتي (Džumhūrijjat Džībūtī) (arab.)
République de Djibouti (fr.)
 Flag
Flag of Djibouti.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Djibouti.svg
Pälidn Džibuti-lidn
Eläjiden lugu (2014) 810 179[1] ristitud
Pind 23 200[1] km²
Džibutin Tazovaldkundجمهورية جيبوتي (Džumhūrijjat Džībūtī) (arab.)République de Djibouti (fr.)
Kel' araban, francijan
Valdkundan pämez' Ismail Omar Gelle
Päministr Kamil Mohamed Abdulkader
Religii islam
Valüt Džibutin frank (DJF)
Internet-domen .dj
Telefonkod +253
Aigvö UTC+3

Džibuti, täuz' oficialine nimi — Džibutin Tazovaldkund (arab.: جمهورية جيبوتي Džumhūrijjat Džībūtī, franc.: République de Djibouti), om valdkund Päivnouzmaižes Afrikas. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Džibuti. Edel 1967 vot Džibuti nimitihe Francijan Somalikš, a 1967-1977 voziden aigan — Francijan afaralaižiden da issalaižiden territorii.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1977 kezakun 27. päiväl Džibuti tedoti ripmatomut Francijaspäi.

Jäl'gmaine Konstitucii oli hüvästadud kaiken rahvahan referendumal vl 1992 sügüz'kun 4. päiväl. Se om väges vs 1992 sügüz'kun 15. päiväspäi, vn 2010 vajehtusidenke[2].

Vozil 1992-2000 Rahvahanikoiden soda oli Džibutiš.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Džibutin topografine kart.

Džibuti om mavaldkundröunoiš Eritrejanke pohjoižes (röunan piduz — 113 km), Efiopijanke päivlaskmas da suves (337 km), Somalinke suvipäivnouzmas (58 km). Ühthine röunoiden piduz — 508 km. Džibutin randad lainištab Indižen valdmeren Adenan laht. Mererandan piduz — 314 km.

Valdkund sijadase mägimassivil. Sen kaikiš korktemb čokkoim om Mussa Ali-mägi, 2028 m valdmeren pindan päl. Mägil om äi solakahid järvid.

Valdkundas eile kaikenaigaižid jogid. Korktas mägil om harvoid mecoid.

Klimat om tropine, kuiv da räk. Vilukun kesklämuz' om +26°C, heinkun — +36°C. Sadegoičeb lujas vähän — 45-130 mm vodes.

Londuseližed pävarad oma kuld, kivivoi, mineraližed solad; toižed varad oma mouckivi, perlit.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Džibutin parlamentan pert' Džibuti-lidnas.

Ohjandusen form om prezidentiž-parlamentine tazovaldkund ühten partijan enambištudenke. Valdkundan pämez' om prezident, hän-žo azektunuziden vägiden päkäsknik, paneb päministrad radsijha. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 5 vodeks, tošti valitas hänele ei sa. Sihe kacmata, nügüdläine Ismail Omar Gelle-prezident ištub necil radsijal vspäi 1999, se om 3nz' strok jäl'geten.

Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (fr.: Assemblée Nationale). Kaik rahvaz valičeb sen 65 ühtnijoid 5 vodeks. Parlament da ohjastuz molembad sätas käskusid.

Džibutin parlamentan järgvaličendad oliba vl 2013 uhokun 22. päiväl. Prezidentad valitihe järgkerdan vl 2011 sulakun 8. päiväl (Ismail Omar Gelle sai 80,63%).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Džibutin administrativiž-territorialine jagand.

Džibutiš om 5 agjad (regionad) da 1 pälidnan ümbrik, regionad alajagase 10 ümbrikho (kaik om 11 — pälidnan ümbrikonke).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Džibutin toižed sured lidnad (enamba 20 tuh. da penemba 30 tuh. ristitud vl 2012[3]): Ali Sabih, Dikil'. Kaik Džibutiš om 12 lidnad.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2009 Džibutin päeksport (produkcijan Efiopijha da Efiopijan produkcijan tošteksport päazjas) oli kormaduzmašinad, palad mašinoiden täht, kabjživatad, ümbriratud maid; toine eksport — pal'mvoi, cement, kuld.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Džibuti. — Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Constitution de la République de Djibouti. — Agence Djiboutienne d'Information (Adi.dj). (fr.)
  3. Djibouti: largest cities and towns and statistics of their population (vn 2009 rahvahanlugemine, vn 2012 lugustuz). — World-Gazetteer.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.