Gabon

Gabonan Tazovaldkund
République gabonaise

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Librevil'
Eläjiden lugu (2018)	2,119,036 ristitud
Pind	267,667 km²
Kel'	francijan
Valdkundan pämez'	Bris Oligi
Päministr	Raimon Ndong Sima
Religii	hristanuskond, islam
Valüt	KFA:n frank (F.CFA) (XAF)
Internet-domen	.ga
Telefonkod	+241
Aigvö	UTC+1

Gabon (franc.: Gabon [ɡaˈbõ]), täuz' oficialine nimituz — Gabonan Tazovaldkund (franc.: République gabonaise [ʁepyblik ɡabɔnɛz]), om valdkund Keskmäižen Afrikan päivlaskmas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Librevil'.

Istorii

Portugalijalaižed avaižiba nügüdläižen Gabonan randad evropalaižiden täht. Vl 1472 Rui di Sikeiru-kapitan löuzi merikarad, kudambad nimiti Gabon:aks (se portugalijan sana znamoiči vihmsobad kuklonke). Sil aigan Gabonan territorijan ristitišt eli istorijanedeližkundaližel järgendusel.

Verazmalaižed (Alamaiden, Francijan, Ispanijan i Anglijan eläjad) tuleškanziba Gabonha ujuden 17.-18. voz'sadoil. Hö torguiba tavaroid, tegiba vajehtust barteran kal't, sauvoiba torguindan faktorijoid i katoližed missijoid mererandaližiš rajoniš.

Orungu-kunigahuz libui mererandal 18. voz'sadan augotišes, se kontrolirui torguindad evropalaižidenke. Kunigahuz tegihe orjiden järedaks tojaks i tuli lanktushe vodele 1873 orjantorguindan lopindan tagut.

Vll 1840−1860 francižed kolonizatorad sädiba kožundkirjutesid sijaližiden heimoiden kaikidenke vejidenke mererandal — «kaičendas Francijan polespäi». Vl 1849 francijalaižed anastiba portugališt orjantorgovanoiden laivad, i joudutadud afrikalaižed paniba Librevilin alust, se om valdkundan pälidnaks nügüd'.

Francijalaižed zavodiba ličta Gabonan südäirajonihe 19. voz'sadan keskespäi. Vll 1875−1880 Pjer de Brazza tedoizi Kongon basseinad i sädi kožundkirjutesiden rived sijaližiden heimoiden vejidenke. Vl 1883 de Brazza oli pandud Francijan Tazovaldkundan ohjastusen komissaraks Päivlaskmaižes Afrikas (Francine Kongo, nügüdläižiden Gabonan i Kongon territorijad).

Francižed kolonizatorad sädaškanziba Gabonas eksportkul'turoiden plantacijoid (kofe, kakao) 19. voz'sadan lopuspäi, tegeškanziba mecan varhapanendoid, saudihe manteid i meriportoid heiden ohjastusen al.

Vn 1960 17. päiväl elokud Gabon tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi. Vn 2023 30. elokud sodakukerduz tegihe valdkundas.

Vl 1961 nügüdläine Konstitucii om vahvištadud. Se om väges voziden 1975, 1991, 2003 znamasižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused

Gabonan topografine kart (2007)

Gabon om mavaldkundröunoiš Ekvatorialiženke Gvinejanke lodehes (röunan piduz — 345 km), Kamerunanke pohjoižes (349 km), Kongon Tazovaldkundanke (2567 km) päivnouzmas da suves. Ühthine röunoiden piduz — 3261 km. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren randpolel. Valdmeren Gvinejan lahten randišton pird om 885 km, se sijadase päivlaskmas da suvipäivlaskmas. Gabonan pind om 267 667 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ibundži-mägi (1575 m).

Klimat om räk da neps, ekvatorialine pohjoižes i subekvatorialine toižil paloil. Jogiden verk om tihed da täuz'vezine.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, metallad (raudkivend, urankivend, niobii, marganc, kuld); toižed varad oma mec, gidroenergii.

Politine sistem

Senatan pert'kulu vl 2006, se om Gabonan parlamentan üläkodin ištundoiden sija Libreviliš

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radnikusele.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat) 91 ezitajanke, agjoiden suimad da municipaližed nevondkundad valitas heid kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale) 143 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb kaikid heid (edel oli 120 deputatad i prezident pani ühesad heišpäi), valdatusiden strok om viž vot.

Nügüdläine Gabonan prezident om Bris Oligi vn 2023 elokun 30. päiväspäi. Edeline prezident om Ali ben Bongo Ondimba, radoi vn 2009 elokun 30. päiväspäi, valitihe järgkerdan vn 2016 27. päiväl redukud (sai 49,80 %). Raimon Ndong Sima radab päministran vn 2023 sügüz'kun 7. päiväspäi, oli sil-žo radnikusel ende (27. uhoku 2012 — 24. viluku 2014). Edeližed päministrad oma Alen-Klod Bili-Bi-Nze (vn 2023 9. vilukud — 30. uhokud), Roz Kristjan Raponda (16. heinku 2020 — 9. viluku 2023). Parlamentan ühtnijoiden järgeližed valičendad oliba vn 2023 26. päiväl elokud (ende oliba pidestunuded vn 2018 6. i 27. päivil redukud, edel sidä vn 2011 tal'vkus), 30. elokud tedotihe rezul'tatoid, sil-žo päiväl sodakukerduz tegihe, i sodahunt annulirui niid. Oigetihe prezidentad erindha, pästtihe parlamentad i ohjastust radmaspäi, panihe ut ohjastust i Päličmänendparlamentad heitten Bongo Ondimban polenpidajid. Pävaličendad lindäs vn 2025 12. sulakud.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Gabonan administrativiž-territorialine jagand.

Gabon jagase ühesaks agjaks (provincijaks, franc.: province). Agjad alajagasoiš 50 departamentaks (franc.: département).

Eläjad

Gabonas elädas gabonalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 672 597 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2012): riman katolikad — 42,3 %, protestantad — 12,3 %, toižed hristanuskojad — 27,4 %, islamanuskojad — 9,8 %, animistad — 0,6 %, toižed uskojad — 0,5 %, uskondata i uskondan ozutandata — 7,1 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Port Žantil', Fransvil'. Vl 2006 ristitišton viž kudendest oliba lidnoiden eläjikš.

Ižanduz

Gabon om keskmäižen šingotesen industraliž-agrarine valdkund, rippub eksportaspäi lujas märas. Vl 2024 valdkundan nominaline kogosüdäiprodukt oli 21,01 mlrd. US$ ekvivalentas (125. sija mail'mas; US$9,257 ühtele hengele, 83. sija) vai 54,47 mlrd. US$ tazostadud ostmižmahtusen mödhe (129. sija; US$24,129 ühtele hengele, 78. sija). Maižanduz andab nenid produktoid: maniok, saharrogo, jams, bananad, fruktad, kukuruz, maplodud. Tegimišton päižed sarakod oma kivivoin samine (11,8 mln tonnoid vl 2013) da sen ümbriradmine, margancan i kuldan samine, maižanduzprodukcijan i mecan ümbriradmine, cementan pästand. Kaivuztegimišt andab enamba elod ühthele hengele mi Afrikan toižiš maiš, no se om koncentriruidud, gollüz om levitadud. Finansine voz' zavodiše 1. vilukud.

Kogosudaiproduktan tehmine jagoihe muga vl 2015: maižanduz 3,7 %, tegimišt 39,1 %, holitišiden sfer 57,2 %. Radajiden järgenduz sektoroidme (vn 2005 andmused): maižanduz i mecan varhapanend 64 %, tegimišt 12 %, holitišiden sfer 24 %.

Valdkundan päeksport om kivivoi (69 %), pumaterialad (16 %), marganc (10 %); toine eksport — räzin londuseližes kaučukaspäi (1 %), kontorkalud (1 %). Importan päpala oma mašinansauvomižen produkcii i mašiništ, himikalijad, sauvondmaterialad, söndtavarad. Vl 2022 eksport (US$12,9 mlrd ekvivalentas) ületi importad (US$3,5 mlrd) koumhe polenke kerdha. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad (2022) oma Kitai (Gabonan eksportan 43 % i importan 22 %), Francii (Gabonan importan 21 %), Suvikorei (eksportan 8 %), Italii (eksportan 7 %), Indii (Gabonan eksportan 7 %).

Galerei

• 
  Valdkundan Ohjastusen sauvuz (Palais du Gouvernement) läz 1900. vot, Librevil'
• 
  Gabonan Veden da mecoiden ministruz, Librevil', uhoku 2023
• 
  Gabonan čomamahton veroiden Nacionaline muzei, tulend, Librevil', kezaku 2021

Irdkosketused

• Gabonan Tazovaldkundan oficialine sait (gouvernement.ga). (fr.)