Gabon

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gabonan Tazovaldkund
République gabonaise
 Flag
Flag of Gabon.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Gabon.svg
Pälidn Librevil'
Eläjiden lugu (2018) 2 119 036[1] ristitud
Pind 267 667 km²
Gabonan Tazovaldkund République gabonaise
Kel' francijan
Valdkundan pämez' Ali ben Bongo Ondimba
Päministr Žuljen Nkoge Bekale
Religii hristanuskond, islam
Valüt KFA:n frank (XAF)
Internet-domen .ga
Telefonkod +241
Aigvö UTC+1

Gabon (franc.: Gabon [ɡaˈbõ]), täuz' oficialine nimituz — Gabonan Tazovaldkund (franc.: République gabonaise), om valdkund Keskmäižes Afrikas. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Librevil'.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1960 17. päiväl elokud Gabon tedištoiti ičeze ripmatomudes Francijaspäi.

Vl 1961 nügüdläine Konstitucii om vahvištadud. Se om väges voziden 1975, 1991, 2003 znamasižidenke vajehtusidenke.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gabonan topografine kart.

Gabon om mavaldkundröunoiš Ekvatorialiženke Gvinejanke lodehes (röunan piduz — 345 km), Kamerunanke pohjoižes (349 km), Kongon Tazovaldkundanke (2567 km) päivnouzmas da suves. Ühthine röunoiden piduz — 3261 km. Valdkund sijadase Atlantižen valdmeren randpolel. Valdmeren Gvinejan lahten randišton pird om 885 km, se sijadase päivlaskmas da suvipäivlaskmas. Gabonan pind om 267 667 km².

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Ibundži-mägi (1575 m).

Klimat om räk da neps, ekvatorialine pohjoižes i subekvatorialine toižil paloil. Jogiden verk om tihed da täuz'vezine.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, londuseline gaz, diamantad, metallad (raudkivend, urankivend, niobii, marganc, kuld); toižed varad oma mec, gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Senatan pert'kulu om Gabonan parlamentan üläkodin ištundoiden sija Libreviliš.

Ohjandusen form om unitarine prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast seičemeks vodeks, strokuiden lugu om röunatusita. Prezident paneb päministrad radnikusele.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (franc.: Sénat) 91 ezitajanke, agjoiden suimad da municipaližed nevondkundad valitas heid kudeks vodeks. Alakodi om Nacionaline Suim (franc.: Assemblée Nationale) 143 deputatanke. Kaik rahvaz valičeb kaikid heid (edel oli 120 deputatad i prezident pani 9 heišpäi), valdatusiden strok om viž vot.

Nügüdläine Gabonan prezident om Ali ben Bongo Ondimba, radab vs 2009 elokun 30. päiväspäi, valitihe järgkerdan vn 2016 27. päiväl redukud (sai 49,80%). Žuljen Nkoge Bekale radab päministran vs 2019 vilukun 12. päiväspäi. Parlamentan ühtnijoiden pidestunuded valičendad oliba vn 2018 6. i 27. päivil redukud (edel sidä vn 2011 tal'vkus).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Gabonan administrativiž-territorialine jagand.

Gabon jagase 9 agjaha (provincijha, franc.: province). Agjad alajagasoiš 50 departamentaks (franc.: département).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gabonas elädas gabonalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 1 672 597 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2012): Riman katolikad — 42,3%, protestantad — 12,3%, toižed hristanuskojad — 27,4%, islamanuskojad — 9,8%, animistad — 0,6%, toižed uskojad — 0,5%, uskondata i uskondan ozutandata — 7,1%.

Toižed sured lidnad (enamba 50 tuh. ristituid vl 2010, surembaspäi penembha): Port Žantil', Fransvil'. Vl 2006 ristitišton viž kudendest oliba lidnoiden eläjikš.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Gabonan päeksport om kivivoi (69%), pumaterialad (16%), marganc (10%); toine eksport — räzin londuseližes kaučukaspäi (1%), kontorkalud (1%).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Gabonan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.