Mine sisu juurde

Librevil'

Vikipedii-späi
Librevil'
Libreville
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Gabon
Eläjiden lugu (2013) 703,904 ristitud
Pind 65,42 km²
Librevil' Libreville
Pämez' Roze Kristian Ossuka Raponda
(2014—)
Telefonkod +241
Aigvö UTC+1


Lidnan sijaduz valdkundas i agjas (2007)

Librevil' (franc.: Libreville «joudai lidn») om Gabonan pälidn, kaikiš suremb lidn da transportsol'm, otab valdkundan ristitišton läz pol't. Se om Estuer-agjan administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb agjaha.

Vl 1846 francine laivišt anasti brazilišt «L’Elizia»-laivad orjidenke, päzutihe heid. Joudutadud 52 ristitud paniba eländpunktan alust i nimitihe sidä Fritaunan analogijan mödhe. Lidn mainitase ezmäižen kerdan vl 1849. Vl 1886 tegihe francižen Gabon-kolonijan pälidnaks, vspäi 1960 — ripmatoman Gabonan pälidn.

Librevil' šingotase sömtegimištol (tabak), tekstilin i omblendan edheotandoil, metallan i pun ümbriradmižel, laivoiden verfil. Lämuzelektrostancii radab. Eksportiruihe nenid tavaroid: kaučuk, pal'mvoi, kakao, pumaterialan tropižed sortud.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Librevil' sijadase Atlantižen valdmeren Gvinejan lahten randpolel, Komo-jogensunno, 13 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om subekvatorialine neps pil'vekaz. Il'man keskmäine päiväline lämuz vajehtub +24,3..+27,1 C° röunoiš kuidme vodes läbi. Paneb sadegid 2842 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (339..363 mm kus) i redukus-kül'mkus (427..490 mm kus), kuivsezonan aigan (kezaku-eloku) paneb 75 mm sadegid vaiše. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 81..87 % röunoiš voden aigan.

Lidnan department agjas (2017)

Lidn jagase 39 fartalaks.

Vl 2013 lidnan ristitišt oli 703 904 eläjad. Heiden kodikel' om francijan kel' tobjimalaz.

Universitet Omar Bongo-prezidentan nimed radab vspäi 1970 (34 tuh. üläopenikoid vl 2021). Severz'-se rahvahidenkeskeižid üläškoloid oma avaitud pälidnas.

Avtobusad i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Librevil' om Atlantižen valdmeren afrikanižen randišton ühteks kaikiš surembiš portoišpäi. Sen specializacii om pumaterialiden vend ujuden verhiže maihe.

Rahvahidenkeskeine lendimport ezmäižen Leon Mba-prezidentan nimed (franc.: Aéroport international Léon-Mba, LBV / FOOL, 721 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 11 kilometrad pohjoižhe lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Afrikan äjihe maihe, Parižha i Stambulha, valdkundan lendimportoihe. Om jügureisid Abidžanha, Addis-Abebha, Kasablankha, Lüksemburgha. Francijan kaikenaigaine il'mvägiden sodabaz sijadase läz lendimportad. Uden lendimportan projektan mödhe sen sijaduz linneb pohjoižhe pälidnaspäi mugažo.




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk