Monrovii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Monrovii
Monrovia
Valdkund Liberii
Eläjiden lugu (2008) 1,010,970 ristitud
Pind 194,25 km²
Monrovii Monrovia
Pämez' Džefferson Tamba Koidži
(viluku 2018—,
Jefferson T. Koijee)
Telefonkod +231
Aigvö UTC+0


Lidnan keskuzpalan kart (1999)

Monrovii (angl.: Monrovia [mənˈroʊviə]) om Liberijan pälidn da joudjaline meriport, üläopendusen keskuz. Se om valdkundan üks'jäine järed lidn, kaikutte nellänz' ristit eläb Monrovijas. Om Montserrado-grafkundan administrativižeks keskuseks mugažo, mülüb sihe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitaškanzihe 1560-nzil vozil kuti portugaline Mezuradu-port. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud Kristopolis-nimitusenke läz portad AÜV:oiden joudutadud orjil. Udesnimitihe nügüdläižikš AÜV:oiden Džeims Monro-prezidentan oiktastuseks vl 1824 hänen pozicijan tagut orjudes. Sured murendused tegihe lidnan pertištos i infrastrukturas blokadan (18. heinku — 14. eloku 2003) i amblusiden tagut Kahtenden rahvahanikoiden sodan aigan.

Monrovii šingotase kalanpüdandal, sömtegimištol, kivivoihimižel i farmaceftižel sarakoil, sauvondmaterialiden tehmižel (savič, apakut, cement). Järed joudai meriport om üks'jäine röunmaksoita Päivlaskmaižes Afrikas, 12 mln tonnoid jüguid vodes.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase valdkundan suvipäivlaskmas, Atlantižen valdmeren i Mezuradu-jogensun randoil. Sent Pol-jogensu om pohjoižhe lidnaspäi. Arni Monrovijan territorijan tobj pala (jättud valdkundan erineden) levitase 0..10 m ü.m.t. korktusil, ka lidn alištub valdmeren tazopindan ližadusele lujas.

Klimat om tropine mussonine kaks'sezonine, neps lujas. Il'man lämuz vajehtase +23..+30 C° röunoiš vodes läbi, absolütine minimum oleli +15 C°, maksimum +38 C°. Monrovii om kaikiš neps pälidn mail'mas, paneb sadegid 4624 mm vodes. Relätivižikš kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-keväz'kus (50..120 mm kus), kezakus vihmub nell' päiväd videspäi i paneb 958 mm kus.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2008 eläjiden lugu oli 1 010 970 ristitud.

Professionaližen opendusen päine aluzkund om Liberijan universitet[1] (angl.: University of Liberia, 18,7 tuh. üläopenikoid vl 2019), sen aluz om pandud vl 1862.

Lidnan edeline pämez' om Klara Doe-Mvogo (2014 — viluku 2018).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Liberijan universitetan sait (ul.edu.lr). (angl.)



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk