Liberii

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Liberijan Tazovaldkund
Republic of Liberia
 Flag
Flag of Liberia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Liberia.svg
Pälidn Monrovii
Eläjiden lugu (2018) 4 809 768[1] ristitud
Pind 111 369 km²
Liberijan Tazovaldkund Republic of Liberia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Džordž Vea
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, islam
Valüt Liberijan dollar (LRD)[2]
Internet-domen .lr
Telefonkod +231
Aigvö UTC+0
Disambig gray.svg Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Liberii (angl.: Liberia [laɪˈbɪəɹɪə]), täuz' oficialine nimituz — Liberijan Tazovaldkund (angl.: Republic of Liberia), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Monrovii.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1847 26. päiväl heinkud Liberii tedištoiti ičeze ripmatomudes AÜV:oišpäi.

Voziš 1989−2003 kaks' Rahvahanikoiden sodad oli valdkundas. Ned mureniba ižandusen läz täuzin.

Vn 1986 6. päiväl vilukud jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vn 1984 kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.[3]

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Liberijan topografine kart.

Liberii om mavaldkundröunoiš Sjerra Leonenke (röunan piduz — 306 km) lodehes, Gvinejanke pohjoižes (563 km), Kot d'Ivuaranke päivnouzmas (716 km). Ühthine röunoiden piduz — 1585 km. Randanpird om 579 km.

Reljef om tazo läz randištod, madalad mäged oma päivnouzmas. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Vuteve-mägi, 1380 m valdmeren pindan päl. Kaikiš pidembad joged oma Mano, Loff da Sent Pol.

Klimat om räk ekvatorialine. Valdmererandembaižil tazangištoil om tropižid mecoid. Savannad oma enambuses man päivnouzmpoles. Paneb sadegid 5000 mm randpolel da 1500 mm man territorijan südäimes. Tropižed valeged oleldas semendkuspäi redukuhusai. Kesklämuz om +25 C°.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, diamantad, raudkivend, kuld, mec da gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Liberijan parlamentan pert' Monrovijas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (angl.: President of the Republic of Liberia), hän om armijan päkäsknik, ohjastusen pämez'-ki. Prezident paneb ministrid da sudijoid radsijha, hänele sab panda kel'dod parlamentan käskusihe. Kaik rahvaz valičeb prezidentad kudeks vodeks, hänel ühten kahtenden strokun voimuz om olmas.

Parlament om kaks'kodine Käskusenandai Suim. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 30 ühtnijanke, heiden valdatusiden strok om ühesa vot. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. House of Representatives), se mülütab 73 deputatad. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid kudeks vodeks.

Liberijan järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2017 10. päiväl redukud. Valitihe prezidentad kahtendel tural vn 2017 26. päiväl tal'vkud. Nügüdläine Džordž Vea-prezident sai 61,5%, i radab ühtenden strokun vs 2018 vilukun 22. päiväspäi. Edel händast Ellen Džonson-Serlif radoi prezidentan kaks' strokud (viluku 2006 — viluku 2018).

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Liberijan administrativiž-territorialine jagand.

Liberijas om 15 grafkundad (angl. county). Alajagadas niid 90 ümbrikoks (angl. district), ümbrikoid — roduihe (angl. clan).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Liberijas elädas liberijalaižed. Vn 2014 heinkus valdkundan ristitišt oli 4 092 310 eläjad. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2008): hristanuskojad — 85,6%, islamanuskojad — 12,2%, rahvahaližed uskondad — 0,6%, toižed uskondad — 0,2%, religijatomad — 1,4%.

Liberijan toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vl 2008, surembaspäi penembha[4]): Gant, Bjukenen, Gbarng, Kakat.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Liberijan päeksport oli röunmaks laivoiden kävutandas (70%), kivivoi (14%), londuseline kaučuk (11%); toine eksport — raudkivend, pal'mvoi, kofe, kakao, diamantad, pumaterialad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Liberijan ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
  2. Mugažo AÜV:oiden dollar.
  3. Vn 1986 Liberijan Tazovaldkundan Konstitucijan tekst onliberia.org-saital. (angl.)
  4. Vn 2008 Liberijan nacionaližen rahvahanlugemižen andmused. — Unstats.un.org. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.