Liberii

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Liberijan Tazovaldkund
Republic of Liberia
 Flag
Flag of Liberia.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Liberia.svg
Pälidn Monrovii
Eläjiden lugu (2014) 4 092 310[1] ristitud
Pind 111 369 km²
Liberijan TazovaldkundRepublic of Liberia
Kel' anglijan
Valdkundan pämez' Ellen Džonson-Serlif
Päministr hän-žo
Religii hristanuskond, islam
Valüt Liberijan dollar (LRD)[2]
Internet-domen .lr
Telefonkod +231
Aigvö UTC+0

Liberii, täuz' oficialine nimituz — Liberijan Tazovaldkund (angl. Republic of Liberia), om valdkund Päivlaskmaižes Afrikas, Atlantižen valdmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Monrovii.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1847 heinkun 26. päiväl Liberii tedoti ičeze ripmatomudes AÜV:oišpäi.

Voziš 1989-2003 kaks' Rahvahanikoiden sodad oli valdkundas. Ned mureniba ižandusen läz täuzin.

Vl 1986 vilukun 6. päiväl jäl'gmäine Konstitucii tuli väghe vn 1984 kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe[3].

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Liberijan topografine kart.

Liberii om mavaldkundröunoiš Sjerra Leonenke (röunan piduz — 306 km) lodehes, Gvinejanke pohjoižes (563 km), Kot d'Ivuaranke päivnouzmas (716 km). Ühthine röunoiden piduz — 1585 km. Randanpird om 579 km.

Reljef om tazo läz randištod, madalad mäged oma päivnouzmas. Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Vuteve-mägi, 1380 m valdmeren pindan päl.

Kaikiš pidembad joged oma Mano, Loff da Sent Pol.

Klimat om räk ekvatorialine. Valdmererandembaižil tazangištoil om tropižid mecoid. Savannad oma enambuses man päivnouzmpoles. Paneb sadegid 5000 mm randpolel da 1500 mm man territorijan südäimes. Tropižed valeged oleldas semendkuspäi redukuhusai. Kesklämuz om +25°C.

Londuseližed pävarad oma kivivoi, almazad, raudkivend, kuld, mec da gidroenergii.

Politine sistem[redaktiruida | redaktiruida purde]

Liberijan parlamentan pert' Monrovijas.

Ohjandusen form om unitarine konstitucine prezidentine tazovaldkund äjiden partijoiden sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident, hän om armijan päkäsknik, ohjastusen pämez'-ki. Prezident paneb ministrid da sudijoid radsijha, hänele sab panda kel'dod parlamentan käskusihe. Kaik rahvaz valičeb prezidentad 6 vodeks, hänel om ühten kahtenden strokun voimuz.

Parlament om kaks'kodine Käskusenandai Suim. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 30 ühtnijanke, heiden valdatusiden strok om 9 vot. Alakodi om Ezitajiden Kodi (angl. House of Representatives), se mülüb 73 deputatad. Kaik rahvaz valičeb sen ühtnijoid 6 vodeks.

Liberijan jäl'gmäižed pävaličendad oliba vl 2011 redukun 11. päiväl. Prezidentad valitihe kahtendel tural vl 2011 kül'mkun 8. päiväl. Nügüdläine Ellen Džonson-Serlif-prezidentnaine sai 90,7%, se om hänen kahtenz' strok.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Liberijan administrativiž-territorialine jagand.

Liberijas om 15 grafkundad (angl. county). Niid alajagadas 90 ümbrikho (angl. district), ümbrikoid — roduihe (angl. clan).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Liberijas elädas liberijalaižed.

Liberijan toižed sured lidnad (enamba 30 tuh. ristituid vl 2008, surembaspäi penembha[4]): Gant, Bjukenen, Gbarng, Kakat.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 Liberijan päeksport oli röunmaks laivoiden kävutandas (70%), kivivoi (14%), londuseline kaučuk (11%); toine eksport — raudkivend, pal'mvoi, kofe, kakao, almazad, pumaterialad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Liberijan ristitišton endustuz (2014, heinku). — Mail'man faktoiden kirj (Cia.gov). (angl.)
  2. Mugažo AÜV:oiden dollar.
  3. Vn 1986 Liberijan Tazovaldkundan Konstitucii. (angl.)
  4. Vn 2008 Liberijan nacionaližen rahvahanlugemižen andmused. — Unstats.un.org. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.