AÜV:oiden dollar

AÜV:oiden dollar (angl.: United States dollar [jʊˌnaɪ.tɪd ˈsteɪts ˈdɑlɚ]) om rahaühtnik, AÜV:oiden valdkundvalüt vspäi 1792. Se om kaikiš znamasižemb mail'manvalüt, oti kaks' videndest SWIFT-maksmižsistemas vn 2013 semendkuspäi vn 2014 semendkuhusai (evro koumandest sil-žo pordol).

Ühthižed andmused

Üks' dollar jagase 100 centaks. Valütkod om USD. Simvolad: $, US$, ned kirjutasoiš AÜV:oiš edel lugud. Valütan regulätor om AÜV:oiden Federaline Varoidensistem (angl.: Federal Reserve System) vspäi 1913. Pästtud vspäi 1861 banknotad oma väges tähäsai. Severz'-se toižid valdkundoid kävutadas pävalütaks: Ekvador, Federativižed Mikronezijan Valdkundad, Maršalan Sared, Päivnouzmaine Timor, Palau, Sal'vador, Zimbabve. AÜV:oiden dollar om Panaman kahtendeks valütaks.

Vspäi 1792 AÜV:oiden dollar vajehti olijoid valdkundan territorijal rahaühtnikoid: kontinentaline dollar i štatoiden valütad. Joudjas vajehtui valütkursan režim kävutase märičemha AÜV:oiden dollaran todesišt arvod. Kova kosketuz kuldan arvonke om tühjitadud vl 1976, konz Jamaikan valütsistem vajehti Bretton Vudsan sistemad, edel sidä kuldan trojine uncii maksoi 35 US$.

Rahuded i banknotad

Nened rahuded oma pörundas: 1 (penni) i 5 (nikel') centad, 1 daim (10 centad), 1⁄4 (nelländez — kuoter) i 1⁄2 dollarad (pol' — haf), üks' dollar. Banknotad: 1, 2, 5, 10, 20, 50 i 100 dollarad nominalanke. Om banknotoid surembanke nominalanke, no ei ole äi, i niiden pästand tuli lophu vl 1945.

Graviruindan da painuden büro^[1] (angl.: Bureau of Engraving and Printing) pästab banknotoid, se om AÜV:oiden Rahaministrusen alajaguseks i sijadase Vašington-pälidnas. AÜV:oiden Rahuziden tanaz^[2] (angl.: United States Mint) pästab rahuzid, investicižid-ki, i kontroliruib valdkundan kalližarvoižiden metalloiden valusiden likundad. Rahuziden tanaz om AÜV:oiden Rahaministrusen agentuseks päfateranke Vašingtonas, sen palakundad oma Filadel'fijas (P-znam) i Denveras (D-znam) (cirkuläcižiden rahuziden pästand), San Franciskos (S-znam, rahuziden keradused), Nju Jork-štatan Uest Point-tahondas (W-znam, rahuziden keradused i valusiden kaičend), Fort Noks-sodabazas (Kentukki-štat, valusiden kaičend).

Homaičendad

↑ Graviruindan da painuden büron sait (bep.gov). (angl.)
↑ AÜV:oiden Rahuziden tanhan sait (usmint.gov). (angl.)

Irdkosketused

AÜV:oiden dollar bis-ans-ende-der-welt.net-saital. (angl.) (saks.) (fr.)

AÜV:oiden dollar Vikiaitas

[1] Graviruindan da painuden büron sait (bep.gov). (angl.)

[2] AÜV:oiden Rahuziden tanhan sait (usmint.gov). (angl.)

[1]

[2]