Zimbabve
Flag |
Valdkundznam |
Pälidn | Harare |
Eläjiden lugu (2018) | 14,030,368[1] ristitud |
Pind | 390,757 km² |
Kel' | anglijan, šonan, pohjoižndebelen |
Valdkundan pämez' | Emmerson Mnangagva |
Päministr | eile olmas |
Religii | hristanuskond, ateizm |
Valüt | AÜV:oiden dollar ($) (USD)[2] |
Internet-domen | .zw |
Telefonkod | +263 |
Aigvö | UTC+2 |
Zimbabve, täuz' oficialine form — Zimbabven Tazovaldkund (angl.: Republic of Zimbabwe [zɪmˈbɑːbweɪ]), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendan, Zambezi- da Limpopo-jogiden keskes. Edel 1980 vot Zimbabven nimi oli Suvirodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Harare.
Etimologii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Valdkundan nimituz ozutab jäl'ghetuleskelendad ezmäiženke valdkundanke necil territorijal — Monomotap-imperijan Sur' Zimbabve-pälidnan nimenke.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 1965 11. päiväl kül'mkud Zimbabve tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.
Jäl'gmäine nellänz' lugul Konstitucii[3] om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe vn 2013 keväz'kul, sen udištamine tegihe vl 2017.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Zimbabve om mavaldkundröunoiš Zambijanke pohjoižes (röunan piduz — 797 km), Mozambikanke päivnouzmas (1231 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suves (225 km) i Botsvananke päivlaskmas (813 km); röunatab Namibijanke ičeze kaikiš päivlaskmaižes ühtes čokkoimes. Ühthine röunoiden piduz om 3066 km. Zimbabve om mererandatoi valdkund.
Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Unjangani-mägi, 2592 m valdmeren pindan päl.
Zimbabven klimat om subekvatorialine pohjoižes da tropine suves. Vodes koume sezonad oleskeldas: läm' neps keza (kül'mkuspäi keväz'kuhesai, +21..+27 C°), vilukoz kuiv tal'v (sulaku-kezaku, +13..+17 C°, halad oleskeldas mägil) da räk kuiv keväz' (eloku-reduku, +30..+40 C°). Paneb sadegid 400 millimetraspäi vodes suvitazangištol 2000 millimetrhasai päivnouzmaižil mägil.
Londuseližed pävarad oma platin da hrom (3nz' sija mail'mas), kuld, raudkivend, vas'k, nikel', boksitad, diamantad, rubinad, izumrudad.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Zimbabve om prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (šonan kel': Mutungamiri weZimbabwe, angl.: President of the Republic of Zimbabwe). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Päministran radnikust eile olmas.
Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 80 ühtnijanke, heišpäi kaik rahvaz valičeb 60 ühtnijad, kundaližed organizacijad i vähembused — 20. Alakodi om Suiman Kodi (angl. House of Assembly). Se mülütab 270 deputatad-ühtnijad, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.
Prezidentan i parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl heinkud. Vozil 1987−2017 Robert Mugabe oli prezidentaks. Vn 2017 15.-21. päivil kül'mkud sodakukerduz tegihe, dominirui partii pani Emmerson Mnangagvad udeks prezidentaks, sai pävaličendoil 50,67%.
Administrativiž-territorialine jagand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kacu kirjutuz: Zimbabven administrativiž-territorialine jagand.
Zimbabven Tazovaldkund jagase 8 agjaks (provincijaks) da kahteks lidnaks agjan statusanke, Harare i Bulavajo. Agjad alajagasoiš 59 ümbrikho, ned — 1200 municipalitetha.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Zimbabves elädas zimbabvelaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 12 973 808 eläjad[4]. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2015): protestantad — 74,8%, riman katolikad — 7,3%, toižed hristanuskojad — 5,3%, rahvahaližed uskondad — 1,5%, islamanuskojad — 0,5%, toižed uskojad — 0,1%, religijatomad — 10,5%.
Toižed järedad lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bulavajo, Čitungviz, Mutare, Epvort, Gveru, Kvekve.
Ižanduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Zimbabven päeksport om tabak (3nz' sija mail'mas), raudühthesuladused, puvill, nikel', kuld, ünäižed (ümbriradmižeta) diamantad.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Zimbabven ristitišton endustuz vn 2018 heinkus // Mail'man faktoiden kirj. — Cia.gov. (angl.)
- ↑ Mugažo kävutadas suviafrikan randan monetoid. Zimbabven dollar (ZWL) kävutihe edel vn 2009 sulakun 12. päiväd.
- ↑ Zimbabven Konstitucijan tekst constituteproject.org-saital. (angl.)
- ↑ Vn 2012 rahvahanlugemižen jäl'gmäižed satused. — Zimbabven Nacionaline statistikan agentuz (zimstat.co.zw). (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Zimbabven prezidentan ofisan i ohjastusen sait (theopc.gov.zw). (angl.)
- Zimbabven parlamentan oficialine sait (parlzim.gov.zw). (angl.)
Zimbabve Vikiaitas |
Afrikan valdkundad | ||
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand | ||
1 Om Azijas mugažo. |