Zimbabve

Zimbabven Tazovaldkund
Republic of Zimbabwe

Flag	Valdkundznam
Pälidn	Harare
Eläjiden lugu (2018)	14,030,368 ristitud
Pind	390,757 km²
Kel'	anglijan, šonan, pohjoižndebelen
Valdkundan pämez'	Emmerson Mnangagva
Päministr	eile olmas
Religii	hristanuskond, ateizm
Valüt	AÜV:oiden dollar ($) (USD)
Internet-domen	.zw
Telefonkod	+263
Aigvö	UTC+2

Zimbabve (angl.: Zimbabwe [zɪmˈbɑːbweɪ, -wi], šonan virkand: [zi.ᵐba.ɓwe]), täuz' oficialine form — Zimbabven Tazovaldkund (angl.: Republic of Zimbabwe, šonan Nyika yeZimbabwe), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendan, Zambezi- da Limpopo-jogiden keskes. Edel 1980. vot Zimbabven nimi oli Suvirodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Harare.

Etimologii

Valdkundan nimituz ozutab jäl'ghetuleskelendad ezmäiženke valdkundanke necil territorijal — Monomotap-imperijan Sur' Zimbabve-pälidnan nimenke.

Istorii

Vn 1965 11. päiväl kül'mkud Zimbabve tedištoiti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine nellänz' lugul Konstitucii om vahvištadud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe vn 2013 keväz'kul, sen udištamine tegihe vl 2017.

Geografijan andmused

Zimbabven topografine kart (2007)

Zimbabve om mavaldkundröunoiš Zambijanke pohjoižes (röunan piduz — 797 km), Mozambikanke päivnouzmas (1231 km), Suviafrikan Tazovaldkundanke suves (225 km) i Botsvananke päivlaskmas (813 km); röunatab Namibijanke ičeze kaikiš päivlaskmaižes ühtes čokkoimes. Ühthine röunoiden piduz om 3066 km. Zimbabve om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Unjangani-mägi, 2592 m valdmeren pindan päl.

Zimbabven klimat om subekvatorialine pohjoižes da tropine suves. Vodes koume sezonad oleskeldas: läm' neps keza (kül'mkuspäi keväz'kuhesai, +21..+27 C°), vilukoz kuiv tal'v (sulaku-kezaku, +13..+17 C°, halad oleskeldas mägil) da räk kuiv keväz' (eloku-reduku, +30..+40 C°). Paneb sadegid 400 millimetraspäi vodes suvitazangištol 2000 millimetrhasai päivnouzmaižil mägil.

Londuseližed pävarad oma platin da hrom (koumanz' sija mail'mas), kuld, raudkivend, vas'k, nikel', boksitad, diamantad, rubinad, izumrudad.

Tobmuz

Zimbabven parlament Harares vl 2005

Zimbabve om prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke. Valdkundan pämez' om prezident (šonan kel': Mutungamiri weZimbabwe, angl.: President of the Republic of Zimbabwe). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Päministran radnikust ei ole olmas.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat (angl.: Senate) 80 ühtnijanke, heišpäi kaik rahvaz valičeb 60 ühtnijad, kundaližed organizacijad i vähembused — 20. Alakodi om Suiman Kodi (angl. House of Assembly). Se mülütab 270 deputatad-ühtnijad, kaik rahvaz valičeb heid videks vodeks.

Prezidentan i parlamentan ühtnijoiden järgenduseližed pävaličendad oliba vn 2018 30. päiväl heinkud. Vozil 1987−2017 Robert Mugabe oli prezidentaks. Vn 2017 15.-21. päivil kül'mkud sodakukerduz tegihe, dominirui partii pani Emmerson Mnangagvad udeks prezidentaks, sai pävaličendoil 50,67 %.

Administrativiž-territorialine jagand

   Kacu kirjutuz: Zimbabven administrativiž-territorialine jagand.

Zimbabven Tazovaldkund jagase kahesaks agjaks (provincijaks) da kahteks lidnaks agjan statusanke, Harare i Bulavajo. Agjad alajagasoiš 59 ümbrikoks, ned — 1200 municipalitetaks.

Eläjad

Zimbabves elädas zimbabvelaižed. Vl 2012 valdkundan ristitišt oli 12 973 808 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.

Uskondan mödhe (2015): protestantad — 74,8 %, riman katolikad — 7,3 %, toižed hristanuskojad — 5,3 %, rahvahaližed uskondad — 1,5 %, islamanuskojad — 0,5 %, toižed uskojad — 0,1 %, religijatomad — 10,5 %.

Toižed znamasižed lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bulavajo, Čitungviz, Mutare, Epvort, Gveru, Kvekve.

Ižanduz

Zimbabve om goll' šingotai industrialiž-agrarine ma. Ekonomik otab verhiden maiden valütoid vaiše. Peittud ižandusen pala ületab legaližen surut. Industrijan päsarakod oma kaivuztegimišt (hil', kuld, platin, vas'k, nikel', tin, savi, äiluguižed toižed kivendod), terasen tehmine, punümbriradmine, cementan pästand, himine sarak (substancijad, heretused), sobiden i kengiden pästand, sömtegimišt (söndtavarad, jomad, lehmänprodukcii). Kaivuztegimišt i maižanduz oma oigetud eksportha sarakod päpaloin.

Valdkundan päeksport om tabak (koumanz' sija mail'mas), raudühthesuladused, puvill, nikel', kuld, ünäižed (ümbriradmižeta) diamantad. Irdpol'žen torguindan päižed partnörad oma Suviafrikan Tazovaldkund (Zimbabven eksportan 41 % i importan 40 % vl 2022), AÜE (eksportan 32 %), Kitai (eksportan 9 % i importan 14 %), Singapur (importan 13,6 %).

Irdkosketused

• Zimbabven prezidentan ofisan i ohjastusen sait (theopc.gov.zw). (angl.)
• Zimbabven parlamentan oficialine sait (parlzim.gov.zw). (angl.)