Zimbabve

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Zimbabven Tazovaldkund
Republic of Zimbabwe
 Flag
Flag of Zimbabwe.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Zimbabwe.svg
Pälidn Harare
Eläjiden lugu (2012) 12 973 808[1] ristitud
Pind 390 757 km²
Zimbabven TazovaldkundRepublic of Zimbabwe
Kel' anglijan, šonan, pohjoižndebelen
Valdkundan pämez' Emmerson Mnangagva
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt AÜV:oiden dollar ($) (USD)[2]
Internet-domen .zw
Telefonkod +263
Aigvö UTC+2

Zimbabve, täuz' oficialine form — Zimbabven Tazovaldkund (angl.: Republic of Zimbabwe [zɪmˈbɑːbweɪ]), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendan, Zambezi- da Limpopo-jogiden keskes. Edel 1980 vot sen nimi oli Suvirodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Harare.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz ozutab jäl'ghetuleskelendad ezmäižen valdkundanke necil territorijal — Monomotap-imperijan Sur' Zimbabve-pälidnan nimenke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1965 kül'mkun 11. päiväl Zimbabve tedoti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2013 keväz'kul, se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zimbabven topografine kart.

Zimbabve om mavaldkundröunoiš Zambijanke pohjoižes (röunan piduz — 797 km), Mozambikanke päivnouzmas (1231 km), Suviafrikanke suves (225 km) da Botsvananke päivlaskmas (813 km); röunatab Namibijanke ičeze kaikiš päivlaskmaižes ühtes čokkoimes. Ühthine röunoiden piduz om 3066 km. Zimbabve om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Unjangani-mägi, 2592 m valdmeren pindan päl.

Zimbabven klimat om subekvatorialine pohjoižes da tropine suves. Vodes om koume sezonad: läm' neps keza (kül'mkuspäi keväz'kuhesai, +21..+27 C°), vilukoz kuiv tal'v (sulaku-kezaku, +13..+17 C°, halad oleskeldas mägil) da räk kuiv keväz' (eloku-reduku, +30..+40 C°). Paneb sadegid 400 millimetraspäi vodes suvitazangištol 2000 millimetrhasai päivnouzmil mägil.

Londuseližed pävarad oma platin da hrom (3nz' sija mail'mas), kuld, raudkivend, vas'k, nikel', boksitad, almazad, rubinad, izumrudad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zimbabven parlament Harares.

Zimbabve om prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke.

Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast 6 vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Päministran radnikust eile olmas.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat 93 ühtnijanke (60 heišpäi — rahvaz valičeb, 5 — prezident paneb, 10 oma agjoiden gubernatorad, 18 — Vejiden Nevondkundan pämez', hänen varapämez' da valitud Nevondkundal vejad). Alakodi om Suiman Kodi. Se mülüb 210 deputatad-ühtnijad, heid kaik rahvaz valičeb 5 vodeks.

Vl 2013 järgvaličendad parlamentha da prezidentan järgvaličendad oliba. Vozil 1987—2017 Robert Mugabe oli prezidentaks. Vn 2017 15.-21. päivil kül'mkud sodakukerduz tegihe, dominirui partii pani Emmerson Mnangagvad udeks prezidentaks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Zimbabven administrativiž-territorialine jagand.

Zimbabven Tazovaldkund jagase 8 agjaha (provincijha) da kahthe lidnha agjan statusanke (Harare da Bulavajo). Agjad alajagasoiš 59 ümbrikho, ned — 1200 municipalitetha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zimbabves elädas zimbabvelaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bulavajo, Čitungviz, Mutare, Epvort, Gveru, Kvekve.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zimbabven päeksport om tabak (3nz' sija mail'mas), raudühthesuladused, puvill, nikel', kuld, täuded (radmatomad) almazad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Census Rezults in Brief. — Zimbabwe National Statistical Agency (zimstat.co.zw). (angl.)
  2. Mugažo kävutadas suviafrikan randan monetoid. Zimbabven dollar (ZWL) kävutihe edel vn 2009 sulakun 12. päiväd.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.