Zimbabve

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Zimbabven Tazovaldkund
Republic of Zimbabwe
 Flag
Flag of Zimbabwe.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Zimbabwe.svg
Pälidn Harare
Eläjiden lugu (2012) 12 973 808[1] ristitud
Pind 390 757 km²
Zimbabven TazovaldkundRepublic of Zimbabwe
Kel' anglijan, šonan, pohjoižndebelen
Valdkundan pämez' Emmerson Mnangagva
Päministr eile olmas
Religii hristanuskond, ateizm
Valüt AÜV:oiden dollar ($) (USD)[2]
Internet-domen .zw
Telefonkod +263
Aigvö UTC+2

Zimbabve, täuz' oficialine form — Zimbabven Tazovaldkund (angl.: Republic of Zimbabwe [zɪmˈbɑːbweɪ]), om mererandatoi valdkund Afrikan suvipalas, Viktorii-vezilanktendan, Zambezi- da Limpopo-jogiden keskes. Edel 1980 vot sen nimi oli Suvirodezii. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Harare.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Valdkundan nimituz ozutab jäl'ghetuleskelendad ezmäižen valdkundanke necil territorijal — Monomotap-imperijan Sur' Zimbabve-pälidnan nimenke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1965 kül'mkun 11. päiväl Zimbabve tedoti ripmatomudes Sures Britanijaspäi.

Jäl'gmäine Konstitucijan udištamine oli vl 2013 keväz'kul, se om ottud kaiken rahvahan referenduman jäl'ghe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zimbabven topografine kart.

Zimbabve om mavaldkundröunoiš Zambijanke pohjoižes (röunan piduz — 797 km), Mozambikanke päivnouzmas (1231 km), Suviafrikanke suves (225 km) da Botsvananke päivlaskmas (813 km); röunatab Namibijanke ičeze kaikiš päivlaskmaižes ühtes čokkoimes. Ühthine röunoiden piduz om 3066 km. Zimbabve om mererandatoi valdkund.

Valdkundan kaikiš korktemb čokkoim om Unjangani-mägi, 2592 m valdmeren pindan päl.

Zimbabven klimat om subekvatorialine pohjoižes da tropine suves. Vodes om koume sezonad: läm' neps keza (kül'mkuspäi keväz'kuhesai, +21..+27 C°), vilukoz kuiv tal'v (sulaku-kezaku, +13..+17 C°, halad oleskeldas mägil) da räk kuiv keväz' (eloku-reduku, +30..+40 C°). Paneb sadegid 400 millimetraspäi vodes suvitazangištol 2000 millimetrhasai päivnouzmil mägil.

Londuseližed pävarad oma platin da hrom (3nz' sija mail'mas), kuld, raudkivend, vas'k, nikel', boksitad, almazad, rubinad, izumrudad.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zimbabven parlament Harares.

Zimbabve om prezidentine tazovaldkund dominirujanke partijanke.

Valdkundan pämez' om prezident. Kaik rahvaz valičeb händast 6 vodeks, toižiden strokuiden lugu om röunatoi. Päministran radnikust eile olmas.

Parlament om kaks'kodine. Üläkodi om Senat 93 ühtnijanke (60 heišpäi — rahvaz valičeb, 5 — prezident paneb, 10 oma agjoiden gubernatorad, 18 — Vejiden Nevondkundan pämez', hänen varapämez' da valitud Nevondkundal vejad). Alakodi om Suiman Kodi. Se mülüb 210 deputatad-ühtnijad, heid kaik rahvaz valičeb 5 vodeks.

Vl 2013 järgvaličendad parlamentha da prezidentan järgvaličendad oliba. Vozil 1987—2017 Robert Mugabe oli prezidentaks. Vn 2017 15.-21. päivil kül'mkud sodakukerduz tegihe, dominirui partii pani Emmerson Mnangagvad udeks prezidentaks.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redaktiruida purde]

   Kacu kirjutuz: Zimbabven administrativiž-territorialine jagand.

Zimbabven Tazovaldkund jagase 8 agjaha (provincijha) da kahthe lidnha agjan statusanke (Harare da Bulavajo). Agjad alajagasoiš 59 ümbrikho, ned — 1200 municipalitetha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zimbabves elädas zimbabvelaižed.

Toižed sured lidnad (enamba 100 tuh. ristituid vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe, surembaspäi penembha): Bulavajo, Čitungviz, Mutare, Epvort, Gveru, Kvekve.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Zimbabven päeksport om tabak (3nz' sija mail'mas), raudühthesuladused, puvill, nikel', kuld, täuded (radmatomad) almazad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Census Rezults in Brief. — Zimbabwe National Statistical Agency (zimstat.co.zw). (angl.)
  2. Mugažo kävutadas suviafrikan randan monetoid. Zimbabven dollar (ZWL) kävutihe edel vn 2009 sulakun 12. päiväd.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Esvatini | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Sudan | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.