Harare

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Harare
 Lidnanznam
Coat of arms of Harare.svg
 Flag
Flag of Harare.svg
Valdkund Zimbabve
Eläjiden lugu (2012) 1,606,000 ristitud
Harare
Pämez' Gerbert Gomba
(sügüz'ku 2018—,
Herbert Gomba)
Telefonkod +263-
Aigvö UTC+2


Harare (mugažo anglijan kelel, virktas [həˈrɑːreɪ]) om Zimbabven pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan politine, finansine, kommertine i telekommunikacijoiden keskuz, Hararen agjan administrativine keskuz mugažo.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud Britanižen Suviafrikaižel kompanijal vl 1890 kuti fort da sodabaz, enzne nimituz oli Solsberi (angl.: Salisbury) ripmatomuden sandhasai vl 1982. Se kändihe municipalitetaks vl 1897, sai lidnan statusad vl 1935. Oli kolonialižeks pälidnaks vspäi 1953.

Harare šingotase neniden tavaroiden rahvahidenkeskeižel torguindal: tabak, kukuruz, puvill, citrusad, hrom, kalližarvoižed mineralad (kuld, diamantad, platin). Lidnan tegimišt mülütab tekstilin, teraraudan, himikatoiden pästandad.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, mägiplatol, 1483 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Hararen päpala om lidnümbrik, sen ližaks Hararen küläümbrik om olmas. Lähembaižed Čitungviz- (Chitungwiza, 365 tuh. rist. vl 2012) i Epuert- (Epworth, 152 tuh. eläjid vl 2012) ezilidnad mülüdas agjaha.

Klimat om subtropine korktoiden mägiden. Voden keskmäine lämuz om +18,4 C°, vilumb kezakus-heinkus (+13..+14 C°), sügüz'kus-sulakus om +18..+21 C°. Ekstremumad oma +0,1 C° i +36 C°. Paneb sadegid 840 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (176..190 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (21 mm pordos).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 1 606 000 ristituid, kaiken Hararen agjan — 2 123 132 ristitud 872 km² pindal. Läz 3,1 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2019 (2,6 mln vl 2006), valdkundan nelländez.

Enamba mi ühesa kümnendest oma šonakel'žed, rahvahanvähembused oma ndebele i kalanga. Läz 25 tuhad evropalaižid elädas Harares ezilidnoidenke.

Zimbabven universitet[1] baziruiše lidnas (angl.: University of Zimbabwe / UZ, 20,3 tuh. üläopenikoid vl 2021). Sen aluz om pandud vl 1952 kuti Rodezijan i Njasalendan universitetine kolledž, nügüdläine status i nimituz oma vspäi 1980.

Edeližed lidnan pämehed oma Bernard Manjenjeni (2013 — sügüz'ku 2018, Bernard Manyenyeni), Mučadeji Masunda (heinku 2008 — 2013, Muchadeyi Masunda).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Zimbabven universitetan sait (uz.ac.zw). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk