Harare

Vikipedii
Harare
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Zimbabve
Eläjiden lugu (2012) 1,606,000 ristitud
Harare
Pämez' Gerbert Gomba
(sügüz'ku 2018—,
Herbert Gomba)
Telefonkod +263-
Aigvö UTC+2


Harare (mugažo anglijan kelel, virktas [həˈrɑːreɪ]) om Zimbabven pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan politine, finansine, kommertine i telekommunikacijoiden keskuz, Hararen agjan administrativine keskuz mugažo.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud Britanižen Suviafrikaižel kompanijal vl 1890 kuti fort da sodabaz, enzne nimituz oli Solsberi (angl.: Salisbury) ripmatomuden sandhasai vl 1982. Se kändihe municipalitetaks vl 1897, sai lidnan statusad vl 1935. Oli kolonialižeks pälidnaks vspäi 1953.

Harare šingotase neniden tavaroiden rahvahidenkeskeižel torguindal: tabak, kukuruz, puvill, citrusad, hrom, kalližarvoižed mineralad (kuld, diamantad, platin). Lidnan tegimišt mülütab tekstilin, teraraudan, himikatoiden pästandad.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase valdkundan keskuzpalan pohjoižpäivnouzmas, mägiplatol, 1483 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Hararen päpala om lidnümbrik, sen ližaks Hararen küläümbrik om olmas. Lähembaižed Čitungviz- (Chitungwiza, 365 tuh. rist. vl 2012) i Epuert- (Epworth, 152 tuh. eläjid vl 2012) ezilidnad mülüdas agjaha.

Klimat om subtropine korktoiden mägiden. Voden keskmäine lämuz om +18,4 C°, vilumb kezakus-heinkus (+13..+14 C°), sügüz'kus-sulakus om +18..+21 C°. Ekstremumad oma +0,1 C° i +36 C°. Paneb sadegid 840 mm vodes, enamba tal'vkus-uhokus (176..190 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (21 mm pordos).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 1 606 000 ristituid, kaiken Hararen agjan — 2 123 132 ristitud 872 km² pindal. Läz 3,1 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas vl 2019 (2,6 mln vl 2006), valdkundan nelländez.

Enamba mi ühesa kümnendest oma šonakel'žed, rahvahanvähembused oma ndebele i kalanga. Läz 25 tuhad evropalaižid elädas Harares ezilidnoidenke.

Zimbabven universitet[1] baziruiše lidnas (angl.: University of Zimbabwe / UZ, 20,3 tuh. üläopenikoid vl 2021). Sen aluz om pandud vl 1952 kuti Rodezijan i Njasalendan universitetine kolledž, nügüdläine status i nimituz oma vspäi 1980.

Edeližed lidnan pämehed oma Bernard Manjenjeni (2013 — sügüz'ku 2018, Bernard Manyenyeni), Mučadeji Masunda (heinku 2008 — 2013, Muchadeyi Masunda).

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Zimbabven universitetan sait (uz.ac.zw). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk