Kinšas
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Kongon Demokratine Tazovaldkund |
Eläjiden lugu (2017) | 11,855,000 ristitud |
Pind | 600 km² |
![]() | |
Pämez' | Andre Kimbuta Jango (keväz'ku 2007—) |
Telefonkod | +243−9 |
Aigvö | UTC+1 |
Kinšas (franc.: (Ville de) Kinshasa; edel 1966 vot — Leopol'dvil' ), om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan pälidn, se-žo agj om, KDT:n kaikiš suremb lidn, Afrikan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe (Lagosan da Kairan jäl'ghe, Johannesburganke tazomäras).
Kinšas om kahtenz' francijankel'hine lidn surtte mail'mas Parižan jäl'ghe.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz oli pandud torguindžiloks vl 1881. Vspäi 1960 om valdkundan pälidnaks.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kinšas seižub Kongo-jogen hural randal, alemba jogikändant, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Brazzavil'-lidn, Kongon Tazovaldkundan pälidn, sijadase Kinšasan kohtha, jogen oiktal randal. Kaks' pälidnad seištas toine toižen kohtha — nece olend om üks'jäine mail'mas.
Klimat om subekvatorialine kuivan sezonanke kezakus-sügüz'kus.
Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kinšas om lidn (franc.: ville) da üks' KDT:n 11 agjaspäi (franc.: province) ühtes.
Lidn-agj jagase 4 administrativižhe ümbrikho (fr. district), ned — 24 kommun:ha (fr. commune).
Valdkundan parlamentan ühtnijad agjaspäi: 8 ezitajad ratas-išttas Senatas, 59 — Nacionaližes Suimas.
Eläjad da ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Edel ripmatomut (vs 1960) alaman kel' oli oficialižeks. Kinšas om teravan kontrastan lidn elokahiden i golliden rajoniden keskes, ristitišt ližadub südäimigracijan tagut. Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 9 546 000 ristitud. Vl 2017 kaik 17 071 000 ristituid elihe Kinšasan agjas, sen pind — 9 965 km².
Kaikenvuitte ümbriradai tegimišt om olmas lidnas, mugažo laivoiden sauvomine da kohenduz. Sen ližaks, metallurgine kompleks radab Maluku-rajonas.
Openduzsijad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kaik om 11 valdkundališt da 40 privatišt institutad da universitetad lidnas. Ned oma sijatud tazomäras kaikid ümbrikoidme.
Vl 1958 ezmäine afrikaine südäitukuine reaktor om saudud Lovanium-universitetas (Kinšasan Universitetan pala). Nügüd' sigä om kaks' reaktorad tedoidusiden täht.[1]
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kinšasan rahvahidenkeskeine Ndžili-lendimport (FIH) om valdkundan kaikiš suremb. Se om soda- da civiliženke znamoičendanke ühtes, ühtenke lendahtamižsarganke.
Ehtatuz sidob lidnad Brazzavilinke, 4 kilometrad Kongo-joges iliči.
Sebruzlidnad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kinšasal koume sebruzlidnad om olmas:
Ankar, Turkanma (vspäi 2005)
Brazzavil', Kongon Tazovaldkund
Brüssel', Bel'gii (vspäi 2002)
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ Centre Régional d'Etudes Nucléaires de Kinshasa. — Kinšasan Universitet (unikin.cd) (fr.) webcitation.org-saital.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Kinšas Vikiaitas |
Afrikan pälidnad | ||
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||