Kinšas

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Kinšas
Kinshasa
 Lidnanznam
Coat of arms of Kinshasa.svg
 Flag
Kinshasa Flag.svg
Valdkund Kongon Demokratine Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2017) 11 855 000 ristitud
Pind 600 km²
Kinšas Kinshasa
Pämez' Andre Kimbuta Jango
(keväz'ku 2 007—)
Telefonkod +243-9
Aigvö UTC+1


Kinšas (franc.: (Ville de) Kinshasa; edel 1966 vot — Leopol'dvil' ), om Kongon Demokratižen Tazovaldkundan pälidn, se-žo agj om, KDT:n kaikiš suremb lidn, Afrikan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe (Lagosan da Kairan jäl'ghe, Johannesburganke tazomäras).

Kinšas om kahtenz' francijankel'hine lidn surtte mail'mas Parižan jäl'ghe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz oli pandud torguindžiloks vl 1881. Vspäi 1960 om valdkundan pälidnaks.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kinšas seižub Kongo-jogen hural randal, alemba jogikändant, 240 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Brazzavil'-lidn, Kongon Tazovaldkundan pälidn, sijadase Kinšasan kohtha, jogen oiktal randal. Kaks' pälidnad seištas toine toižen kohtha — nece olend om üks'jäine mail'mas.

Klimat om subekvatorialine kuivan sezonanke kezakus-sügüz'kus.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kinšas om lidn (franc.: ville) da üks' KDT:n 11 agjaspäi (franc.: province) ühtes.

Lidn-agj jagase 4 administrativižhe ümbrikho (fr. district), ned — 24 kommun:ha (fr. commune).

Valdkundan parlamentan ühtnijad agjaspäi: 8 ezitajad ratas-išttas Senatas, 59 — Nacionaližes Suimas.

Eläjad da ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Edel ripmatomut (vs 1960) alaman kel' oli oficialižeks. Kinšas om teravan kontrastan lidn elokahiden i golliden rajoniden keskes, ristitišt ližadub südäimigracijan tagut. Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 9 546 000 ristitud. Vl 2017 kaik 17 071 000 ristituid elihe Kinšasan agjas, sen pind — 9 965 km².

Kaikenvuitte ümbriradai tegimišt om olmas lidnas, mugažo laivoiden sauvomine da kohenduz. Sen ližaks, metallurgine kompleks radab Maluku-rajonas.

Openduzsijad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaik om 11 valdkundališt da 40 privatišt institutad da universitetad lidnas. Ned oma sijatud tazomäras kaikid ümbrikoidme.

Vl 1958 ezmäine afrikaine südäitukuine reaktor om saudud Lovanium-universitetas (Kinšasan Universitetan pala). Nügüd' sigä om kaks' reaktorad tedoidusiden täht.[1]

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kinšasan rahvahidenkeskeine Ndžili-lendimport (FIH) om valdkundan kaikiš suremb. Se om soda- da civiliženke znamoičendanke ühtes, ühtenke lendahtamižsarganke.

Ehtatuz sidob lidnad Brazzavilinke, 4 kilometrad Kongo-joges iliči.

Sebruzlidnad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kinšasal koume sebruzlidnad om olmas:

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Centre Régional d'Etudes Nucléaires de Kinshasa. — Kinšasan Universitet (unikin.cd) (fr.) webcitation.org-saital.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk