Mine sisu juurde

Akkr

Vikipedii-späi
Akkr
Accra
Flag
Valdkund Gan
Eläjiden lugu (2021) 1,782,150 ristitud
Pind 199,4 km²
Akkr Accra
Pämez' Elizabet Saki
(uhoku 2017—,
Elizabeth Kwatsoe Tawiah Sackey)
Telefonkod +233-(0)30
Aigvö UTC+0


Suren Akkran neiborhudoiden kart (2010)

Akkr (angl.: Accra [əˈkrɑː]) om Ganan pälidn (vspäi 1957) da kaikiš suremb lidn. Se om mugažo Akkr-agjan administrativižeks keskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal. Danijan, Alamaiden i Suren Britanijan lidnused oma kaičenus. Vhesai 1807 Akkr oli orjantorguindan keskuseks, vll 1877−1957 — Britanijan Kuldrandan pälidnaks. Vspäi 1957 Akkr om ripmatoman valdkundan pälidnaks i ohjastusen sijaduseks.

Akkr šingotase valdkundaližil holitišil, sauvondal, kalanpüdandal, torguindal, penen biznesan edheotandoil, bankoiden keskuseks, finansižil i varmitezkompanijoil. Ganan fondbirž (GSE) radab lidnas vspäi 1989.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Gvinejan lahten suvirandal, kukhikahas tahondas, 61 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om savannan tropine mussonine. Kun lämuz vajehtase +25,6..+29,2 C° röunoiš vodes läbi. Ekstremumad oma +15 C° (viluku) i +38,7 C° (sulaku, kül'mku). Paneb sadegid 798 mm vodes, enamba sulakus-kezakus (430 mm pordos) i redukus (80 mm), vähemba tal'vkus-uhokus (12..27 mm kus) i elokus (21 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 77..85 % röunoiš voden aigan. Kaikiš päivoikahambad kud oma reduku i kül'mku.

Lidnan alaümbrikod (2017)

Akkr jagase koumetoštkümneks alaümbrikoks, niiden formiruind tuli lophu vodele 2019: Akkr-lidnan metropolitenine ümbrik i koume submetropoliteništ ümbrikod, 12 nimitadud municipališt ümbrikod.

Suren Akkran regionan pämez' (mer) om ministr (angl.: Deputy Greater Accra Regional Minister). Arni Akkr-lidnan metropolitenižen ümbrikon mer om Mohammed Adžei Sovah (Mohammed Adjei Sowah) vn 2017 keväz'kuspäi.

Vn 2012 rahvahanlugemižen mödhe lidnrajoniden eläjiden lugu oli 2 291 352 ristitud 225,67 nellikkilometrad pindal. Vl 2010 kaik 4 010 054 ristitud elihe lidnan aglomeracijas (Akkr-agjas, kahtenz' surtte agj valdkundas) 3245 km² pindal, vn 2021 rahvahanlugemižen mödhe — 5 455 692 ristitud.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Meriport radab. Raudte ühtenzoitab Tem-ezilidnanke.

Rahvahidenkeskeine Kotok-lendimport (angl.: Kotoka, ACC / DGAA, 3,1 mln passažiroid vl 2023) sijadase kümnes kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Sil soda- da civiline kävutand oma olmas. Tehtas reisid Afrikan i Evropan järedoihe lidnoihe, Nju Jorkha i Dubaihe.




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk