Luand
Valdkund | Angol |
Eläjiden lugu (2022) | 2,831,280 ristitud |
Pind | 116 km² |
Pämez' | Manuel' Homem (sügüz'ku 2022—, Manuel Gomes da Conceição Homem) |
Telefonkod | +244−2 |
Aigvö | UTC+1 |
Luand (port.: Luanda [luˈɐ̃dɐ]) om Angolan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Vozil 2008 i 2017 om kaikiš kal'hedamb lidn mail'mas elämižen täht. Lidn om Luandan agjan administrativižeks keskuseks mugažo i om sen municipalitetaks (município) seičemen kesken.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud portugalijalaižil San-Paulu-di-Luanda-nimitusenke vn 1576 25. päiväl vilukud. Šingotihe portugaližen administracijan keskuseks. Sai lidnan statusad vl 1605. Lidn oli orjudentorguindan keskuseks, kaik läz koumed millionad ristituid vedihe ujuden Luandaspäi verhiže maihe 17.-19. voz'sadoil. Udesnimitihe (lühetihe nimed) nügüdläižikš vl 1975, «luanda» om tahondan amuine nimituz.
Luand šingotase järedal eksportan meriportal (kivivoi, kofe, puvill, sahar, diamantad, raud, keitandsol), sauvondal i sauvondmaterialiden pästandal (cement, metalližkonstrukcijad), kivivoin ümbriradmižel (substancijad, plastiktegesed), sömtegimištol (sömäd, jomad, tabaktegesed), tekstil'tegimištol, sobiden da kengiden tehmižel.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lidn otab ližakast sijad Atlantižen valdmeren randištol, seižub londuseližen merikaran randal kuz' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kvanz-jogi lankteb valdmerhe lidnanno.
Klimat om tropine kuiv. Voden keskmäine lämuz om +25,8 C°, kül'mkun-semendkun +26,7..+28,6 C°, heinkun-elokun +22,1 C°. Heinkus il'man lämuz voib poleta +11 Cel'sijan gradushasai vilun Bengelan joksmusen tagut. Absolütine maksimum oli +37,2 C° keväz'kus. Paneb 250..500 mm sadegid vodes, 405 mm vodes keskmäras, vähemba kezakus-redukus (10 mm pordos). Vihmoiden tobj pala oleskeleb keväz'kus (114 mm) i sulakus (136 mm), kaikiš räkemban aigan. Toižil kuil oleleb 16..36 mm kus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 78..85 % röunoiš voden aigan.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Luand-agjan pämez' om gubernator port.: Governador Provincial de Luanda).
Enččed Luand-agjan pämehed:
- Franciska du Espiritu Santu (Francisca do Espírito Santo, 2009−2010);
- Hose Marija duš Santuš (Jose Maria dos Santos, 2011−2013);
- Grasiano Fransisko Domingos (Graciano Francisco Domingos, 2014−2016);
- Francisko Idžino Lopes Karneiro-jenaral (Francisco Higino Lopes Carneiro, kül'mku 2016 — 2017);
- Adriano Mendes de Karvaljo (Adriano Mendes de Carvalho, 2017−2019);
- Seržio Lüter Reskova Joakim (Sérgio Luther Rescova Joaquim, 2019−2020);
- Žoana Lina Ramos Baptista Kandido (Joana Lina Ramos Baptista Cândido, 2020−2022).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe Luand-lidnan eläjiden lugu om 2 165 867 ristitud 113 nellikkilometrad pindal. Luand-agj om lidnan aglomeracijaks, sen ristitišt om 9 079 811 eläjad (2022, vl 2014 oli 6 945 386 eläjad 2417 km² pindal), valdkundan koumandez. Vspäi 2011 administrativiž-territorialine reorganizacii mäni, ližatihe agjan pindad, i nügüd'aigan Luand-lidnan pind om 116 km², Luand-agjan pind om 18 835 km². Kaikiš suremb lidnan i agjan ristišton lugud oma nügüd'.
Znamasine üläopendusen aluzkund om Universitet Agostinjo Neton nimed[1] (port.: Universidade Agostinho Neto). Sen aluz om pandud vl 1962, 29,8 tuh. üläopenikoid vl 2011. Kaik ühesa fakul'tetad i koume üläinstitutad mülüdas universitetha, niišpäi koume fakul'tetad sijadasoiš Luandas, toižed ezilidnoiš (Talatonas päpaloin — päkorpusan sijaduz).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Valdkundaližed avtobusad i privatižed mikroavtobusad (kandongeiros, üks'lugu port.: candongueiro) oma kundaližeks transportaks lidnas. Luand ühtenzoitase ezilidnoidenke raudtejonusil. Kebn metro om projektiruidud vodele 2019, vauvhatihe, miše sen sauvomine linneb vspäi 2020.
Meriport om kaikiš surembišpäi Afrikan randal, i ližatas sen voimusid. Toine meriport om sauvomas 30 kilometras pohjoižhe vspäi 2014.
Uz' rahvahidenkeskeine civiline lendimport Antoniu Agoštinju Netu-prezidentan nimed (NBJ / FNBJ) sijadase 40 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Lendimportan sauvond jätksihe vll 2006−2023, i voden 2024 aigan se vajehti vanhad lendimportad rados. Vanh rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Uhokun 4. päivän nimed[2][3] (LAD / FNLU, 5,6 mln passažiroid vl 2018) sijadase Luand-lidnan suves. Tehtihe reisid Afrikan äjihe pälidnoihe, Dubaihe, Stambulha, Kasablankha, Johannesburgha, Frankfurtha, Parižha, Brüsselihe i Lissabonha, mugažo Angolan erasihe-se lidnoihe.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Universitetan Agostinjo Neton nimed sait (uan.ao). (port.)
- ↑ Luandan vanhan lendimportan sait (angolaairport.net). (angl.)
- ↑ Luandan vanhan lendimportan toine sait lidnan kartanke (luandaairport.com). (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Luand Vikiaitas |
Afrikan pälidnad | ||
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||