Mine sisu juurde

Moroni

Vikipedii-späi
Moroni
Moroni (franc.)
موروني (Mūrūnī, arab.)
Valdkund Komoran Sared
Eläjiden lugu (2016) 111,329 ristitud
Pind 30 km²
Moroni Moroni (franc.) موروني (Mūrūnī, arab.)
Telefonkod +269-
Aigvö UTC+3


Lidnan sijaduz Ngazidž-sarel (2011)

Moroni (mugažo francijan kelel, virktas [mɔʁɔni]; arab.: موروني Mūrūnī) om Komoran Sariden pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan ižandusen keskuz, Ngazidž-saren-avtonomijan administrativine keskuz mugažo.

Eländpunktan aluz om pandud arabalaižil 10. voz'sadas kuti sultanatan pälidn meritel Zanzibarannoks (nüg. Tanzanijas). Hätken aigan Majottan Dzaudzi oli Komoroiden administrativižeks keskuseks, no vl 1958 panihe Moronid territorijan keskuseks. Om ripmatoman valdkundan pälidnaks vspäi 1975.

Sömtegimišt om olmas Moroniš (alkogolitomad jomad). Efirvoiden, metalloiden i pumaterialiden ümbriradajad edheotandad oma saudud. Vaumitadas lämoimägiden tufad, se om cementantegimiden torhudeks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Moroni vn 1991 Komoriden topografižel kartal

Lidn sijadase Ngazidž-saren päivlaskmaižel mererandal, Kartal-lämoimägen pautkel (franc.: Karthala 2361 m kortte), 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad vulkanan suhusai om kümne kilometrad, tegihe enamba 20 lavanheitandad 19. voz'sadaspäi (jäl'gmäižed oliba vll 2005 i 2006).

Klimat om ekvatorialine neps vihmmecoiden, kaikenaigaižed meripassatad pehmdas sidä. Sä om päivoikaz päiči vihmsezonad voden zavodindas. Il'man keskmäine lämuz vajehtase +19..+30 C° röunoiš vodes läbi, ekstremumad oma +14 C° (kezaku-eloku) i +36 C° (tal'vku). Paneb sadegid 2700 mm vodes, enamba vilukus-heinkus (244..364 mm kus), vähemba elokus-kül'mkus (97..150 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..79 % röunoiš vilukus-sulakus, 65..73 % semendkus-tal'vkus.

Vl 2003 lidnan eläjiden lugu oli 41 557 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (111 329 eläjad vl 2016), valdkundan kahesandez.

Islamanuskojad-sunnitad ottas 98 % ristitištos, om hristanuskondan pühäpertid lidnas mugažo.

Moroni-lidnan port om madalanno merikaranno, ka todas jüguid kabotažastjoil saren toižes portaspäi süvänno merikaranno.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Sajid Ibrahim-princan nimed[1] (HAH / FMCH, 446 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase kaks'kümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi läz Hahai-küläd (Hahaya). Tehtas reisid lähižiden valdkundoiden surihe lidnoihe (Dar Es Salam, Nairobi, Antananarivu, Sen Deni), Kairha, Addis-Abebha i Parižha, om sezonreisid Stambulha.

  1. Tedod lendimportas Sajid Ibrahim-princan nimed äikeližel avionio.com-saital.



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk