Moroni
Valdkund | Komoran Sared |
Eläjiden lugu (2016) | 111,329 ristitud |
Pind | 30 km² |
Telefonkod | +269- |
Aigvö | UTC+3 |

Moroni (mugažo francijan kelel, virktas [mɔʁɔni]; arab.: موروني Mūrūnī) om Komoran Sariden pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om valdkundan ižandusen keskuz, Ngazidž-saren-avtonomijan administrativine keskuz mugažo.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud arabalaižil 10. voz'sadas kuti sultanatan pälidn meritel Zanzibarannoks (nüg. Tanzanijas). Hätken aigan Majottan Dzaudzi oli Komoroiden administrativižeks keskuseks, no vl 1958 panihe Moronid territorijan keskuseks. Om ripmatoman valdkundan pälidnaks vspäi 1975.
Sömtegimišt om olmas Moroniš (alkogolitomad jomad). Efirvoiden, metalloiden i pumaterialiden ümbriradajad edheotandad oma saudud. Vaumitadas lämoimägiden tufad, se om cementantegimiden torhudeks.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Ngazidž-saren päivlaskmaižel mererandal, Kartal-lämoimägen pautkel (franc.: Karthala 2361 m kortte), 29 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad vulkanan suhusai om kümne kilometrad, tegihe enamba 20 lavanheitandad 19. voz'sadaspäi (jäl'gmäižed oliba vll 2005 i 2006).
Klimat om ekvatorialine neps vihmmecoiden, kaikenaigaižed meripassatad pehmdas sidä. Sä om päivoikaz päiči vihmsezonad voden zavodindas. Il'man keskmäine lämuz vajehtase +19..+30 C° röunoiš vodes läbi, ekstremumad oma +14 C° (kezaku-eloku) i +36 C° (tal'vku). Paneb sadegid 2700 mm vodes, enamba vilukus-heinkus (244..364 mm kus), vähemba elokus-kül'mkus (97..150 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 74..79 % röunoiš vilukus-sulakus, 65..73 % semendkus-tal'vkus.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2003 lidnan eläjiden lugu oli 41 557 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd' (111 329 eläjad vl 2016), valdkundan kahesandez.
Islamanuskojad-sunnitad ottas 98 % ristitištos, om hristanuskondan pühäpertid lidnas mugažo.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Moroni-lidnan port om madalanno merikaranno, ka todas jüguid kabotažastjoil saren toižes portaspäi süvänno merikaranno.
Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Sajid Ibrahim-princan nimed[1] (HAH / FMCH, 446 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase kaks'kümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi läz Hahai-küläd (Hahaya). Tehtas reisid lähižiden valdkundoiden surihe lidnoihe (Dar Es Salam, Nairobi, Antananarivu, Sen Deni), Kairha, Addis-Abebha i Parižha, om sezonreisid Stambulha.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]-
Ngazidž-saren-avtonomijan Deputatoiden Kodi (2009)
-
Videnz'päivän mečet', vn 2016 nägu vanhas meriportaspäi
-
Komoriden katoline jumalanpert' (Iisus-vagahaižen Pühän Terezan), vn 2020 nägu
-
Lidnan stadion (2018)
-
Rahvahidenkeskeižen lendimportan terminal vl 2014
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Moroni Vikiaitas |
Afrikan pälidnad | ||
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||