Konakri

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Konakri
Conakry (fr. i angl.)
Valdkund Gvinei
Eläjiden lugu (2014) 1 667 864 ristitud
Pind 450 km²
Konakri Conakry (fr. i angl.)
Pämez' Matüren Bangora
(2 016—)
Telefonkod +224-4
Aigvö UTC+0


Lidnan kart, 2011.

Konakri (francijan i anglijan kelil: Conakry, sus.: Kɔnakiri) om Gvinejan pälidn da kaikiš suremb lidn.

Lidn om valdkundan ižandusen päkeskuz da kaikiš järedamb port.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1887 francijalaižil.

Vl 1891 Konakri kändihe Francižen Gvinejan pälidnaks.

Konakri šingotase jomiden tegimil (Coca-Cola, mineralveded), sauvondmaterialiden edheotandoil (cement, mujud), plastiktegesiden pästandal, telekommunikacijoiden kompanijoil i bankoil.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase ühtenzoittud dambal kontinentha Tombo (Tolebo)-sarel da Kalum-nemakol. Kaid nem' andase Atlantižele valdmerele edahaks, se om 36 km pitte. Kaik korktused oma 100 metrad penembad.

Klimat om subekvatorialine mussonine räk. Kun päiväline keskmäine lämuz om +25..+27 C° vodes ümbri. Paneb sadegid 3780 mm, sidä kesken kuivsezonan aigan (kül'mku−sulaku) — vaiše 105 mm. Kuivsezonal harmattan-tullei puhub Saharaspäi.

Konakri om tazostadud Gvinejan agjaha, jagase 5 kommunha (lidnankundha). Kommunad alajagasoiš 97 fartalha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1958 lidnan eläjiden lugu oli 58 tuhad ristituid. Vn 2014 rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 1 667 864 ristitud, valdkundan seičemendez.

Vl 2014 pälidnan 85,7% 15-voččid da sen vanhemb el'genziba i pagižiba francijan kelel, 42,1% mahtoiba kirjutada i lugeda sil kelel.

Lidnan-agjan edeline pämez' oli Soriba Sorel Kamara (2014−2016, koli).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Taksid oma kundaližeks transportaks. Raudted ühtenzoittas pälidnad valdkundan maidenke, vedadas jüguid rahvahidenkeskeižen torguindan täht Konakrin meriportan kal't.

Rahvahidenkeskeine civiline Konakri (Gbessii)-lendimport (angl.: Gbessia, CKY, vspäi 1945, 527 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi (Tombo-sarespäi), Kalum-nemakon suvirandal. Se tegeb reisid Afrikan päivlaskman da Evropan verhiže maihe.

Sebruzlidnad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk