Nuakšot

Vikipedii-späi
Nuakšot
‏نواكشوط‎ (Nuvākšūt)
Valdkund Mavritanii
Eläjiden lugu (2017) 1,116,700 ristitud
Pind 1000 km²
Nuakšot ‏نواكشوط‎ (Nuvākšūt)
Pämez' Mati Mint Hamadi
(uhoku 2014—)
Telefonkod +222−2
Aigvö UTC+0


Lidn Man kaimdajaspäi vl 2007

Nuakšot (arab.: ‏نواكشوط‎ vai انواكشوط Nuvākšūt, franc.: Nouakchott [nwakʃɔt], berberan kelel Nawākšūṭ znamoičeb «tulleiden sija») om Mavritanijan pälidn, kaikiš suremb lidn, meriport da ižandusen päkeskuz, avtotesol'm.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1958 penen žilon sijas (5 807 rist. vl 1961). Francižen kolonijan administracii sijazihe Senegalas, i ei olend lidnoid Mavritanijas ripmatomuden sandan aigale vl 1960. Valitihe Nuakšotad i saudihe pälidnad täs. Vspäi 2004 avtote ühtenzoitab pohjoiženke Nuadibu-meriportanke. Lidn šingotase meriportal, sömtegimištol i punümbriradajil edheotandoil, mugažo Mail'man bankal i araban mirun maiden abul.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Atlantižen valdmeren randal, 7 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lähembaine järed lidn om Senegalan Dakar-pälidn 400 km suvhe randištodme. Todas vet mägiden Trarz-järvespäi, peniden rajoniden eläjad osttas vet.

Klimat om räk kuiv. Kun keskmäine lämuz vajehtase +21..+22 C° röunoiš tal'vkus-uhokus i +27..+30 C° kezakus-redukus, voden keskmäine lämuz om +25,8 C°. Absolütine minimum om +7 C°. Paneb sadegid 94 mm vodes, niiden keskes 67 mm paneb elokus-sügüz'kus, oleleb 7 päiväd vihmanke vodes. Päiväine paštab 8 časud päiväs keskmäras.

Nuakšot jagase 3 agjaha (vilajat:ha): Pohjoine Nuakšot, Päivlaskmaine Nuakšot i Suvine Nuakšot. Kaikutte agj alajagase koume departamentha (moughataa).

Eläjad da transport[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2013 Mavritanijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 958 399 ristitud. Nuakšotan universitet om avaitud vl 1981, se om üks'jäine üläopendusen aluzkund valdkundas.

Rahvahidenkeskeine civiline Nuakšot-Oumtounsi-lendimport (NKC) sijadase 25 km pohjoižhe lidnaspäi. Se vajehti vanhad lendimportad vl 2016. Tehtas reisid lähižiden maiden pälidnoihe, Parižha, Tunisha i Turkanmaha.



Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk