Pretorii
Lidnanznam |
Flag |
Valdkund | Suviafrikan Tazovaldkund |
Eläjiden lugu (2023) | 2,818,100 ristitud |
Pind | 687,54 km² |
Pämez' | Stivens Mokgalapa (uhoku 2019—) |
Telefonkod | +27−012 |
Aigvö | UTC+2 |
Pretorii (afrikaans- i anglijan kelil: Pretoria, afrikaans-kelen virkand: [prəˈtʊəria], anglijan: [prɪˈtɔːriə, pri-]) om Suviafrikan Tazovaldkundan pälidn de fakto, prezidentan da ohjastusen olendsija. Lidn mülüb Gauteng-provincijan Tsvane-lidnümbrikho.
Pretorii om valdkundan ekonomine, torguind- da tedoline keskuz.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pretorii sijadase valdkundan pohjoižpäivnouzmas. Lidn seižub alangištol 1339 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kukhad kaitas necidä alangištod viluid suvižid tulleid vaste.
Klimat om subtropine neps. Hätkeline räk keza da lühüd tal'v oleldas. Äi päipaštod om vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,2 C°, redukun-keväz'kun +20,1..+22,6 C°, kezakun-heinkun +11,5..+11,9 C°. Ekstremumad oma −4,5 C° (kezaku, heinku) i +36,3 C° (viluku, uhoku). Kezaaigan minimum om +6,5 C° (tal'vku), tal'vaigan maksimum om +30 C° (eloku). Il'man lämuz voib ületada +30 C° sügüz'kus-semendkus. Voib panda halad semendkus-sügüz'kus vaiše. Paneb sadegid 673 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (100..135 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (3..20 mm kus). Paneb lunt tal'vel harvas lujas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 44..45 % röunoiš elokus-sügüz'kus, 59..63 % kül'mkus-sulakus, 50..56 % toižiš kuiš.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1 742 006 ristitud. Lidnan aglomeracii om 6298 km² surtte (Tsvane-ümbrikon pind), siš om nell' millionad eläjid (vn 2022 andmused, vl 2011 oli läz 3 mln).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pretorii sädab konurbacijad Johannesburganke, kudamban keskuzpala seižub 55 km suvhe. Gautrein-jonused ühtenzoittas lidnan rajonid keskneze, lidnad — rahvahidenkeskeižidenke lendimportoidenke da Johannesburganke.
Kaik kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad sijadasoiš lähižes Johannesburgas: O.R. Tambo (JNB) — pälendimport, 45 km suvhe Pretorijan keskuzpalaspäi, da Lanserii (HLA) — 35 km suvipäivlaskmha Pretorijaspäi. Sen ližaks, üks' lendimport om lidnan pohjoižes penen aviacijan täht. Kaks' il'mvägiden sodabazad om saudud lidnan suves, Svartkop i Voterkluf.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Pretorii Vikiaitas |
Afrikan pälidnad | ||
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk | ||