Džibuti (lidn)

Vikipedii-späi
Džibuti
جيبوتي (Džībūtī) (arab.)
Ville de Djibouti (fr.)
Lidnanznam
Valdkund Džibuti
Eläjiden lugu (2015) 529,000 ristitud
Pind 44 km²
Džibuti جيبوتي (Džībūtī) (arab.) Ville de Djibouti (fr.)
Telefonkod +253
Aigvö UTC+3


Lidnan kart (2017).

Džibuti (arab.: جيبوتي Džībūtī, franc.: Ville de Djibouti, somal.: Magaalada Jabuuti, afar.: Gabuuti) om ühtennimižen valdkundan pälidn (vspäi 1977) da kaikiš suremb lidn.

Lidn om valdkundan administrativižeks ühtnikaks ühtes sen viden agjanke, pälidnan territorii om.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz oli pandud vl 1888. Mülütihe järedad päivlaskmašt Balbal-ezilidnad pälidnha vl 1987.

Äi sur'oigenduzkundoid da Afrikan rahvahidenkeskeižiden organizacijoiden päfateroid da ezitaikundoid sijadasoiš täs, ozutesikš, Valdkundoidenkeskeižen šingotesen ohjandusen (angl. IGAD) päfater.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Indižen valdmeren Tadžur-lahten randal (Adenan lahten päivlaskmpolel), 14 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, 21 km Somalin röunhasai suvipäivnouzmpolehe. Strategine Bab-el'-Mandeb-sal'm sijadase pohjoižpoles lidnaspäi.

Klimat om letetazangišton tropine, kuiv da lujas räk. Paneb 160 mm sadegid vodes, kezal ei olele ani niid. Vilukun keskmäine lämuz om +25°C, heinkun — +36°C.

Džibuti-lidn jagase 35 ümbrikho.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2005 eläjiden lugu oli 452 447 ristitud, valdkundan ristitišton pol'. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd'. Eläjiden koumandez om sündnu verhiže lähiže maihe (2015): Somali, Efiopii, Jemen, Oman.

Pälidnan territorijan pind om 200 km², eläjiden lugu — 748 tuh. ristituid (2017).

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Vspäi 1981 Džibuti radab portaks valdkundmaksoita. Se om Efiopijan eksportan poliškon päverai, tavarad vedase raudtedme sišpäi da tagaze.

Rahvahidenkeskeine Džibuti-Ambuli-lendimport (JIB, 258 tuh. passažiroid vl 2009) sijadase 6 kilometrad suvipäivnouzmpolehe lidnan keskusespäi. Se om sodaznamoičendanke civiližen ližaks. Džibuti-valdkundan, Francijan da AÜV:oiden il'mväged kävutadas aeroportad. Jügureisid ühtenzoittas Kitainke, Dubainke i Afrikan äjidenke pälidnoidenke.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]




Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk