Mine sisu juurde

Fritaun

Vikipedii-späi
Fritaun
Freetown
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Sjerra Leone
Eläjiden lugu (2024) 1,347,559 ristitud
Pind 82,48 km²
FritaunFreetown
Pämez' Ivonn Aki-Sojerr
(semendku 2018—,
Yvonne Aki-Sawyerr)
Telefonkod +232-
Aigvö UTC+0
Lidnan kart ezilidnoidenke (2021)

Fritaun (angl.: Freetown «joudjaline lidn») om Sjerra Leonen pälidn, meriport da kaikiš suremb lidn. Se om Päivlaskmaižen agjan administrativine keskuz mugažo.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1792 11. päiväl keväz'kud joudutadud britanižil orjil. Vspäi 1961 om ripmatoman valdkundan pälidnaks. Lidnan väll' infrastruktur oli muretud znamasižikš rahvahanikoiden sodan aigan (1991−2002) i ei ole udessündutadud sijidme tähäsai.

Fritaun šingotase sodameriportal londuseliženno merikaranno, sömtegimištol, kalan i kivivoin ümbriradmižel, sobiden i kengiden tehmižel, torhiden diamantoiden torguindal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Päivlaskmaižen agjan lidnanpalan sijaduz valdkundas vn 2007 kartal

Lidn sijadase valdkundan päivlaskmas, agjan lodehes, Atlantižen valdmeren randištol i Sjerra Leone-jogen estuarijan suvirandal, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Klimat om tropine mussonine kaks'sezonine. Harmattan-tullei puhub rahvahatomas Sahar-maspäi tal'vkuspäi uhokuhusai. Kun keskmäine lämuz om +26..+28 C° vodes läbi. Ekstremumad oma +15 C° i +38 C°. Paneb sadegid 4433 mm vodes, enamba heinkus-sügüz'kus (800..1190 mm kus), kuiv sezon oleskeleb tal'vkus-keväz'kus (80 mm pordos).

Vl 2015 lidnan eläjiden lugu oli 1,055,964 ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz pol'tošt millionad ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Uskon mödhe eläjiden koume videndest oma islamanuskojad (sunnitad), kaks' videndest oma hristanuskondan jumalankodikundoiden polenpidajad.

Kundaline transport om avtobusad (sidä kesken municipaližed i privatižed), taksid, katerad, likutimvenehed i astjad il'mpölusel, ehtatimed. Raudte man toižidennoks agjoidennoks om sauptud vl 1974.

Rahvahidenkeskeine civiline Fritaun-lendimport (FNA / GFLL, sijaline nimituz om Lungi, 167 tuh. passažiroid vl 2009) radab seičemetoštkümnes kilometras pohjoižpäivnouzmha Fritaunaspäi merikaran vastrandal Lungi-lidnas. Lendimport om üks'jäine rahvahidenkeskeine valdkundas, ehtatimed ühtenzoittas senke. Tehtas reisid Afrikan lähižihe maihe, mugažo Nairobihe, Stambulha i Brüsselihe.


    Afrikan pälidnad
    Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk