Vindhuk

Vikipedii-späi
Vindhuk
Windhoek (angl.)
Lidnanznam
Valdkund Namibii
Eläjiden lugu (2020) 431,000 ristitud
Pind 5,133,4 km²
Vindhuk Windhoek (angl.)
Pämez' Muese Kazapua
(2014—)
Telefonkod +264−61
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Vindhuk (angl. i afrik.: Windhoek «tulleikaz čogaine», angl. virkand [ˈvɪnt.hʊk], afrikaans: [ˈvəntɦuk], saks.: Windhuk [ˈvɪnthʊk], nam.: ǀAiǁGams «hul purde», gerer.: Otjomuise «purun sija») om Namibijan pälidn da kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen keskuz. Mülüb Khomas-agjaha (95 % sen ristitištos) da om agjan administrativižen keskusen.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1840 kuti Orlam-žilo. Vozil 1890−1915 oli Saksanman Suvipäivlaskmaižen Afrikan pälidnaks. Suviafrikan Ühtištusen sodaväged anastiba lidnad Ezmäižen mail'man sodan aigan Britanižen imperijan ramuziš. Vspäi 1990 om ripmatoman valdkundan pälidnaks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Vindhuk sijadase valdkundan keskuses, Khomas-ülüden pohjoižpalas, 1650 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz letkesišt rahvahatomad Kalahari-mad.

Klimat om tropine pol'letetazangišton, oleskeleb 300 päipaštokast päiväd vodes. Voden keskmäine lämuz om +19,1 C°, kül'mkun-uhokun +22,1..+23,5 C°, kezakun-heinkun +13,1..+13,2 C°. Ekstremumad oma −3,9 C° (eloku) i +36,6 C° (tal'vku). Paneb sadegid 367 mm vodes, enamba vilukus-keväz'kus (78..80 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (1..6 mm kus, «tal'vel»). Voden keskmäine relätivine nepsuz om 34 %, minimaline nepsuz oleskeleb elokus-redukus (17..22 %), kaikiš lujemb uhokus-keväz'kus (51..56 %).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 325 858 ristitud, valdkundan seičemendez, vl 2016 — 395 tuhad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', se ližadub ümbärdajiden žiloiden mülütandal-ki korktembanke sündutandmäranke.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Äiluguižed taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Vindhuk om valdkundan avtote- da raudtesol'm. Raudte ühtenzoitab lidnad Uolfiš Bei-meriportanke i Suviafrikan Tazovaldkundanke.

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Hosea Kutako-vejan-vägimehen nimed[1] (WDH / FYWH, 1,5 mln passažiroid vl 2018) sijadase 42 km päivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid matknikoiden täht da jügureisid Afrikan lähižihe maihe i Saksanmaha.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen lendimportan Hosea Kutakon nimed sait (windhoek-airport.com). (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Afrikan pälidnad
Abudž | Addis-Abeb | Akkr | Alžir-lidn | Antananarivu | Asmar | Bamako | Bangi | Banžul | Bisau | Brazzavil' | Dakar | Dodom | Džibuti-lidn | Džub | Fritaun | Gaborone | Giteg | Harare | Hartum | Jamusukro | Jaunde | Kair | Kampal | Kigali | Kinšas | Konakri | Librevil' | Lilongve | Lome | Luand | Lusak | Malabo | Maputu | Maseru | Mbabane | Mogadišo | Monrovii | Moroni | Nairobi | Ndžamen | Niamei | Nuakšot | Port Lui | Porto Novo | Prai | Pretorii | Rabat | San Tome | Tripoli | Tunis-lidn | Uagadugu | Viktorii | Vindhuk